Leana Jete – insenerihingega orienteeruja

Viimasest Rakett69 saatest välja langenud Leana Jete Korb sai võistluselt juurde palju enesekindlust ning kinnituse, et inseneri eriala on tema jaoks õige.

Tänavu Gustav Adolfi Gümnaasiumi 12. klassi lõpetav Leana Jete (19) edasi õppimise valikud on tehtud. Kindel on see, et ta soovib saada inseneriks. Kas teda näeb sügisest tudeerimas aga TalTechis või Lennuakadeemias, selgub õige pea. „Kaldun TTÜ hoonete sisekliima ja veetehnika inseneri eriala poole,“ täpsustab Jete. „Tunnen, et tahan luua asjade tehnilist poolt. Arhitekti minust ei saa, sest mul ei ole soovi ise luua asjade välimust.“

Koolis on Jetele alati meeldinud matemaatika ning loogikat peab ta enda tugevuseks. Samas meeldivad talle mitmed teisedki ained, kuid seda eelkõige heade õpetajate tõttu. „Näiteks inglise keel on aine, mis mulle üldse ei istunud, aga mul on väga-väga hea õpetaja, tänu kellele on mul inglise keel päris okei.“ Lisaks tõstab neiu esile mitmete teistegi valdkondade õpetajaid, kelle mõjutusel hakkasid talle meeldima ained, mida poleks arvanud.

Koroona pandeemia jättis aga teadmistesse tuntavad lüngad. „Mina olen oma gümnaasiumi ajast väge vähe koolis saanud käia.“ Pandeemia esimese laine ajal oli Jete 10. klassis ning esmakordselt mindi kaugõppele. Kuna aga järgmine, ehk 11. klass ei olnud lõpuklass, siis pidid just 11. klassi õpilased taas teistega võrreldes rohkem kodus olema. Distantsõppe kogemus mõjutas Jetet edasiõppimise osas otsustama Eesti ülikoolide kasuks, sest meelepäraste välisülikoolide õppekorraldust uurides selgus, et erinevalt kodumaistest ülikoolidest on neis veel laialdaselt distantsõpet kasutusel. „Aga mõtlen vahetussemestri peale või kõrgemat kraadi minna välismaale tegema.“

Välismaal elamise ja õppimise kogemus pole Jetele võõras. Pärast 7. klassi läks ta vahetusõpilasena aastaks Austriasse saksakeelsesse peresse ja kooli. Paralleelselt tegi ta ka Eesti kooli 8. klassi õppetükke, nii et Eestisse tagasi tulles sai oma klassiga jätkata. Neiu möönab, et läks vahetusõpilaseks erakordselt noorena, kuid tema soov seda teha oli tolleks hetkeks kindel. „Kui vanemad poleks algusest peale toetanud, siis oleks ehk julgust vähem olnud.“ Vahetusõpilase kogemust hindab ta kõrgelt. „Sealt tulid minu esimesed sammud selle poole, et kui tunned, et tahad midagi teha, siis lihtsalt tee, ei ole mõtet mõelda, et mis siis kui ...“

Kodust eemalolekut oli Jete harjutanud juba maast madalast pikkades spordilaagrites. „Mu mõlemad vanemad on orienteerujad. Nii kaua kui ma mäletan, olen orienteerumisega tegelenud. Kui mitte ise võistelnud, siis on mind väiksest peale kaasa võetud. Terve elu olen selles maailmas olnud.“ Jete hinnangul on orienteerumine võluv ala, sest edukas tulemus sõltub mitmest tegurist, mitte vaid kiirusest. Kui ema-isa on mitmekordsed Eesti meistrid, siis Jete hindab enda parimaks tulemuseks Balti meistrivõistluste pronksi ja teatevõistluses noorte Euroopa meistrivõistluste 6. kohta.

Leane Jete
Enne 2019. aasta noorte Euroopa
meistrivõistluste teatejooksu starti
Autor: Elo Saue

Niisiis pole imestada, et reaalteaduste ja võistlushimuline Jete jõudis Rakett 69 võistluse stuudiovoorudesse. „Mina olen Raketiga alusest peale üles kasvanud,“ räägib ta. Raketi-saade algas, kui neiu läks 1. klassi ning sealt jäi pisik külge. „Kui aastaid seda saadet vaatad, siis see idee kasvab, et mina võiksin ka kunagi sinna minna.“ Jete tunnistab, et pelgas sattuda nohiklikult tarkade olümpiaadiõpilaste seltskonda, kus jääb oma teadmistega alla. „Tegelikult ongi tegu väga-väga-väga tarkade noortega, aga see on kõige lahedam seltskond üldse!“ räägib ta. „Mitte keegi ei ole kaamera ees oma huumorisoont ja sotsiaalseid oskusi tagasi hoidnud. Lisaks kogu see kambavaim, mis võtete ajal tekkis, oli minu jaoks üllatav!“ Neiu sõnutsi suhtlevad võistlussaate 12. hooaja osalised aktiivselt ka väljaspool võtete perioodi.

Rakett69
Punaste tiim Rakett69 2. saates. 
Foto: Vesilind OÜ

Teadusvõistluselt jäävad Jetele kõige eredamalt meelde võidukad emotsioonid punaste tiimiga, mille kapteniks valiti ta mitu korda. „Me olime väga edukad ja tegime lõpuks sellist tiimitööd, et saime endi üle uhked olla: töötasime, suhtlesime, ei läinud tülli.“ Kõige närvekõditavam oli legoklotside kogumine ja torni kõrguste teadasaamine. „Närv oli sees ja süda lõi kiiresti,“ meenutab ta.

Ilmselgelt soovitab Jete kõigil, kes samuti televiisori ees teistele tarkadele noortele kaasa on elanud ning peas veeretanud mõtet „mis siis, kui mina ka...“, kindlasti saatesse kandideerida.

„Kui sa ei proovi, siis sul ei ole mitte kunagi võimalust saatesse saada. Kui kukud eelvoorust välja, ei pea kellelegi ütlemagi, et proovisid. Minu sõnum on kõigile, kes soovivad, proovida saatesse saada. Mina võtan siit kaasa palju kõrgema eneseusu kui varem ja teadmise, et olen väljaspool oma mugavustsooni võimeline hakkama saama.“

 

Autor: Sigrid Rajalo
Fotod: Vesilind OÜ

Avaldatud: 25.04.2022