Alex Savolainen – mees kui orkester

Sealjuures on noor matemaatika- ja keemiaõpetaja, peatne ehitusinsener, teadussaate „Rakett 69“ kolmanda koha omanik, muuseumi haridusspetsialist, laste huviringi juhendaja ja iseõppinud pianist, Alex Savolainen – selline orkester, mis mängib alati endale huvipakkuvat muusikat ning välist survet soovilugudele ei armasta.

Pärast 9. klassi lõpetamist tundis tartlane Savolainen lähikondlaste survet minna kindlasti edasi õppima nn eliitkooli, näiteks Hugo Treffneri Gümnaasiumisse, kuid noormees otsustas jääda edasi Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumisse, kuna seal on väga hea varustusega keemialabor ning tunnustatud keemiaõpetaja, Helgi Muoni. Ilmselgelt oli keemia koolis tema lemmikõppeaine. „Õpetaja andis suure vabaduse teha praktilisi katseid tema järelvalve all,“ täpsustab noormees.

Just praktilisus ahvatles teda pärast gümnaasiumi lõpetamist edasi õppima Taltechi Tartu kolledžis ehitiste projekteerimist ja ehitusjuhtumist. Mitmekülgne eriala kätkeb endas matemaatikat, keemiat, füüsikat ja mehaanikat. Kuigi ehitusinseneri väljavaate kõrval kaalus ta ka arstikutset ning siingi tunnistab Savolainen, soovitasid sõbrad-tuttavad just viimast, jäi isepäine noormees endale kindlaks ega järginud ka nõuandeid minna õppima välismaale.

Savolaineni praktiliste oskuste varamusse kuulub ka laste ja noorte juhendamine. Tartu Hansa koolis õpetab ta 8. klassile keemiat, Kristjan Jaak Petersoni koolis kümnendikele matemaatikat, Tartu Luterlikus Peetri Koolis juhendab algklassi laste tehnikaringi. Lisaks töötab ta Tartu Ülikooli muuseumis haridusvaldkonna spetsialistina, varasemalt Hullu Teadlase assistendina. Muid, lühiajalisi projekte ei jõuaks üles lugedagi, kuid ühest neist on kujunenud välja omamoodi sparringupartnerlus legendaarse telerežissööri, produtsendi, õppejõu ja meediaärimehe Jüri Piheliga.

Pärast 2017. aasta telesaate „Rakett 69“ kolmanda koha saavutamist sattus noormees Piheli radarile, kes otsis parasjagu eksperti hindama lastele suunatud teleprogramme. Savolainen sobis selleks kui rusikas silmaauku. „Kuna ta lastega igapäevaselt töötab, saab ta aru, mida 2. või 3. klassi laps mõtleb. Lisaks ei ole ta ka tavaline õpetaja, vaid on ise noor kutt,“ selgitab Pihel ja lisab naerdes, et Savolainen on hästi huvitav inimene. „Justkui noor ja vana korraga ja tohutult uudishimulik! Selline tudengi uudishimu on haruldane ja noorhärra Savolainenil on seda kümne tudengi eest.“ Peale laste telesaadete arvustuse on Savolainen käe valgeks saanud ka venekeelse telesarja tõlkimisega.

Nagu eelpool loetletud töödest ja tegemistest vähe oleks, suudab noormees ööpäeva sisse mahutada ka klaverimängu ning looduses matkamise. Klaverimängu õppis ta selgeks iseseisvalt. „Mis seal rasket on, alustasin youtube’i õpetusvideotest,“ märgib ta. „Hästi rahustav tegevus, argipäeva lõpus on hea muusikamaailma sukelduda, see viib mõtted minema ja teeb pea tühjaks.“

Noormees tunnistab, et ju on just uudishimu viinud teda proovima nii palju eri tegevusi. „Mind on alati huvitanud, kuidas asjad töötavad, millest nad koosnevad. Mingist hetkest on vajalik integratsioon päris eluga ehk et teada, kus mul seda teadmist vaja läheb.“ Enda tundides püüab Savolainen alati ümbritseva eluga seoseid tekitada ning näeks heal meelel, et see lähenemine oleks kooli õppekavades kesksel kohal. „Kui saaks haridust muuta integreeritumaks, tuua sisse päriselulisi momente.“

Alex Intel ISEF konkursil Ameerika Ühendriikides
Intel ISEF (International Science and Engineering Fair) rahvusvahelise õpilasteadustööde lõpuüritus Phoenixis Arizonas (USA)

Eestis on loovtööd kohustuslikud vaid 8. ja 12. klassis. Savolainen toob võrdluseks Ameerika Ühendriigid, kus on projektipõhiseid tegevusi oluliselt rohkem. „Inimesed, sama vanad, kui mina, räägivad vähiravimist ja teevad päris teadust. See on vapustav!“ meenutab noormees kunagist teadustöö konkursi raames tehtud reisi ühendriikidesse.

Eri valdkondade integreeritus avardab silmaringi ning nõnda ei piira Alex Savolainen end ühe kindla teemaga, vaid järgneb uudishimule. Praegu soovib ta noori juhendada, neisse uudishimu süstida, siis tahaks kätt proovida ehitusäris, üldiselt aga on numbrid tema „teema“, nii et võib-olla on hoopis finantssektor tulevikuvalik. Kes teab. „Valikuid on nii palju,“ ütleb noormees vaid.

 

Autor: Sigrid Rajalo
Fotod: erakogu
Avaldatud: 19.11.2020