Eesti 2.0 toob põnevust tehnoloogiaharidusse

Suvekooli juhendajad ja noored

Noorte tehnoloogiahuvi toetamisele ning arendamisele keskendunud MTÜ Eesti 2.0 on tegutsenud küll lühikest aega, aga nii tulemuslikult, et 2017. aasta tõi kaasa Eesti teaduse populariseerimise II preemia teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste ning sarjade hulgas.

Ede Tamkivi
Ede Tamkivi teaduse populariseerimise
konkursi ahindamisel

MTÜ Eesti 2.0 tegevjuhi Ede Tamkivi tõdes jutuajamises, et MTÜ-s tegutsejad teaduse populariseerimisele pingsalt ja pidevalt ei mõtle, pigem käib see projektidega loomulikult kaasas. „MTÜ põhikiri sätestab, et toetame teaduspõhist lähenemist ja tegutsemist. Teaduslik meetod on kindel ja testitav viis asjade toimimise kindlakstegemiseks. Auhind tuli selles mõttes üllatusena, et on ju palju rohkem tõsiteaduslikke projekte ja ettevõtmisi, mille eesmärk on konkreetselt teaduse populariseerimine. Igasugune tunnustus ja tähelepanu on suur au, aga ka kohustus,“ sõnas Ede Tamkivi.

MTÜ Eesti 2.0 ilmus pildile aastal 2015. Selle asutas Bostonis tegutsev ettevõtja ja riskikapitalist Hardi Meybaum, keda teatakse-tuntakse ennekõike inseneridele mõeldud keskkonna GrabCAD loojana.

Eesti 2.0 äratas kohe tähelepanu: mais 2015 kuulutas MTÜ välja konkursi, et jagada 50 Eesti põhikoolile ja gümnaasiumile Makerbot Replicator 3D-printerid. Konkursile laekus 227 avaldust, mis andis tunnistust, et koolid on väga huvitatud uute tehnoloogiate katsetamisest.

Eesti püsimajäämise ja arengu võti on hea haridus

„Edumeelselt mõtlevad inimesed jõuavad varem või hiljem selleni, et Eesti püsimajäämise ja arengu võti on hea haridus. Aga kuidas peaks haridusse paremini panustama, selles sageli üksmeelele ei jõuta,“ rääkis Ede Tamkivi.

„Oli omamoodi loogiline, et esimese projektina jagasime koolidele 3D-printerid. Paljudes Eesti koolides oli Tinkercadi, SketchUpi või mõnd muud 3D-modelleerimise tarkvara juba aastaid kasutatud, aga vaid üksikutel koolidel oli võimalus esemeid ka välja printida. 3D-modelleerimine võimaldab arendada ruumilist nägemist, õppida geomeetriat ja disaini põhitõdesid. See on lihtne ja odav prototüüpimise meetod, mis annab võimaluse oma vigadest kiirelt õppida ning tooteid parandada.“

MTÜ kolm esimest projekti olidki seadmepõhised: juba nimetatud 3D-printerid, siis „Ehita bitcoini-platvormil“ ja 100 littleBits komplekti koolidele. „Kõige olulisem oli otsustada, missugusel vahendil oleks kõige suurem mõju ja kuidas seda mõju laiendada,“ selgitas Ede Tamkivi seadmete valiku tagamaid. “Oleme püüdnud pakkuda eri vanuseastmetele põnevaid väljakutseid, tehnoloogia annab võrdsed võimalused kõigile sõltumata asukohast."

Bitcoini seadmete abil saab õppida blockchain ehk plokiahela-tehnoloogial põhinevat programmeerimist. „Ega tänagi täpselt veel ei teata blockchain-tehnoloogia kõiki võimalusi: nagu iga uus tehnoloogia, pakub see õppimis- ja avastamisrõõmu, aga selle juures on kindlasti ka riskid. Samuti oli see projekt heaks näiteks sellest, kui kiiresti tehnoloogia areneb: selleks hetkeks, kui me koolidele spetsiaalse kiibiga varustatud seadmed kätte jagasime, polnud tegelikult neid füüsilisi seadmeid enam otseselt vajagi.“

LittleBits komplektiga tehtud koerakeLittleBits STEAM õpilaste komplektid aitavad aga just käelise tegevuse kaudu mõista elektroonikaseadmete toimimist. Komplektid koosnevad värvilistest klotsidest, mida saab tänu magnetitele vooluringi loomiseks hõlpsasti kokku ühendada. Eri juppe omavahel ühendades saab tulesid põlema panna, käivitada mootoreid, aga mõelda välja ka midagi täiesti uut. Ülaloleval fotol on näha õpetajate poolt tehtud "koera", kellel saba liikus ja silmad põlesid.

„Esimese kolme projektiga jõudsime selleni, et kriitiline faktor on õpetaja. MTÜna ei jõua me tegeleda õpetajakoolitusega, ja see ei olegi meie eesmärk. Ikka kipuvad projektides osalema ühed ja samad koolid, kus on aktiivsemad õpetajad. See on väga tore, et meil leidub nii palju pühendunud õpetajaid, kes on lisaks oma igapäevatööle valmis kulutama energiat, et tutvuda uute ideede ja vahenditega, aga samas on teistes koolides ka kindlasti palju võimekaid õpilasi, kelleni info millegipärast ei jõua.„Kõikide nende seadmete puhul nägime ka võimalust panna kogukonnad tööle, et mitte iga kool üksinda ei tee omaette midagi, vaid vahendeid ja kogemusi jagatakse,“ selgitas Ede Tamkivi. “Siin näeme kindlasti võimalust veel süsteemsemalt tegutseda ja asjast huvitatud õpilastele vajalikku tuge pakkuda."

Et jõuda otse õpilasteni, jõudsimegi oma neljanda projektina suvekooli mõtteni,“ selgitas Ede Tamkivi. “Suvel saavad õpetajad nautida teenitud puhkust, aga paljud õpilased tahavad ka suvel lisaks näiteks kohustusliku koolikirjanduse lugemisele oma silmaringi laiendada.”

Suvekool „Hüppelaud“ toimus möödunud aasta juuli lõpus Tartus SPARK Makerlabis ja seal osalesid tehnoloogiast huvitatud õpilased vanuses 14–19 aastat. Eesmärk oli anda õpilastele võimalus ise midagi välja mõelda ning oma käte ja tehnoloogia abil kiire prototüüpimise käigus valmis toode luua.

Eesti 2.0 suvekoolis juhendajaÕpilased viidi kokku tehnoloogia- ja startup-ettevõtluse tippudest praktikutega, kelle juhendamisel ja julgustamisel jõuti nädalase praktilise programmi vältel oma ideedest praktiliste ja kreatiivsete lahendusteni.

„Selle projekti kõige keerulisem osa oli leida head mentorid, kes oleks valmis südasuvel nädal aega õpilaste juhendamisse panustama. Leidsime suurepärased rahvusvahelise kogemusega inimesed, kes julgustasid õpilasi oma ideid parimal võimalikul viisil ellu viima. Samas, meie korraldajatena ilmselt õppisime noorte käest ehk rohkemgi kui nemad meie käest.“

Õpilased haaravad tehnoloogiat lennult, nad võivad mitmes asjas õpetada õpetajaid, oma vanemaid, vanavanemaid.

Esimeses suvekoolis oli 60 õpilast 31 koolist üle Eesti. Tosinaks tiimiks jagunenud seltskonna nädalase tegevuse tulemusel sündisid näiteks keeleõppeplatvorm, lillepoti mullaniiskust mõõtev andur, magnetitel töötav jalatsite puhastusmasin, füüsikavalemite lauamäng ja sõrmejäljetuvastusega seljakott. Noored, kes tahavad lühikesest Eestimaa suvest veeta nädala oma ideede teostamise kallal nokitsedes, ilmselt juba teavad üsna täpselt, mida nad tahavad elus saavutada, oskavad eesmärke sõnastada, probleeme püstitada ja neid ka lahendada.

“Saime kinnitust, et suvekooli formaadiga tasub edasi tegeleda. Sellega võib saavutada ühiskonnas väärtushinnangute nihet, suunata noori tehnoloogiavaldkonda,“ sõnas Ede Tamkivi. Ja kinnitas, et suvekool 2018 tuleb kindlasti: “Haridus liigub selles suunas, et pole enam üks autoriteet, kes n-ö ülevalt alla teadmisi jagab, vaid teadmiste vahetus käib mitmesuunaliselt. Õpilased haaravad tehnoloogiat lennult, nad võivad mitmes asjas õpetada õpetajaid, oma vanemaid, vanavanemaid. Uus tehnoloogia tähendab ka uut võimalust teadmisi jagada.“

 

Teadus- ja tehnolgoogiapakti logoMTÜ Eesti2.0 on teadus- ja tehnoloogipakti partner. Pakt on ühiskondlik koostöölepe teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna arendamiseks. Pakti üldeesmärk on valdkonna hariduse ja ettevõtluse jätkusuutlik arendamine ning piisava tööjõu tagamine Eestis.

Koostöövõrgustik pakub tuge ja uut infot oma tegevuste kavandamisel ning elluviimisel, võimaldab olla infovahetuses pakti teiste partneritega, saada osa teiste parimast praktikast ning jagada oma kogemusi. Iga liituja tegevuste elluviimine toimub liituja eelarveliste võimaluste piires. Pakti eesmärkide ja tekstiga saab lähemalt tutvuda teadusagentuuri veebis www.etag.ee/TeadusJaTehnoloogiapakt, samast leiab juhised liitumiseks ja seniste liitunute tegevuskavad. Selleks, et hoida end kursis tegevustega, mida teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna edendamiseks tehakse, on hea liituda teadus- ja tehnoloogiapakti Facebooki grupiga

Tekst: Madli Leikop, Foto: Sven Tupits ja Eesti2.0