Kärt ja Merilin uurisid seksuaalse väärkohtlemise mõju vaimsele tervisele

Seksuaalvägivald ja ahistamine on olnud ühiskonnas äärmiselt ebameeldivad teemad, millest rääkimisest võimaluse korral välditakse. Sellegipoolest on viimasel aastakümnel nendesse tõsisemalt suhtuma hakatud, mistõttu otsustasid Viljandi Gümnaasiumi vilistlased Kärt Kinnas ja Merilin Tkatšenko uurida, millist mõju omab seksuaalne väärkohtlemine ohvritele. 

Noorte uurijate uurimisteema valimise ajendiks oli asjaolu, et seksuaalse vägivalla mõjust noorte vaimsele tervisele räägitakse võrdlemisi vähe. “Teema on ühiskonnas väga problemaatiline, mistõttu peavad ohvrid tihti elama vaimsed probleeme põhjustavas süütundes,” selgitas Kärt. Merilin lisas, et üheks määravaks asjaoluks oli ka selle kajastamine tabuna. Töö eesmärgiks oli kajastada seksuaalvägivalla tegelikku mõju ning julgustada ohvreid õigeaegset ja adekvaatset abi otsima, et nad ei tunneks probleemiga üksi. Lisaks tehti kindlaks seksuaalvägivalla sooritamise põhjused. 

Uurimistöö läbiviimiseks vormistati seksuaalset väärkohtlemist ning selle mõju uuriv küsitlus, millele vastasid anonüümselt Viljandi Gümnaasiumi Stuudiumi ja hiljem sotsiaalmeedia vahendusel noored, kes olid seda mingil määral kogenud. “Kahe päevaga laekus kokku pea 400 vastust, mis näitab, et tegemist on väga suure probleemiga,” tõi Merilin välja. Selgus, et väärkohtlemise kogemused on ohvritele enamasti traumeerivad ning tõsisemad juhtumid mõjutavad kannatanuid ka hilisemas elus. Kõige rohkem kogevad väärkohtlemist noored vanuses 12-15 eluaastat. Lapsepõlves ja noorukieas kogetakse kõige enam seksuaalse alatooniga märkusi ja soovimatuid puudutusi, mis liigituvad samuti seksuaalse ahistamise alla. “Selles vanuses on noori kõige lihtsam manipuleerida. Kahjuks ei otsi suur osa ohvritest professionaalset abi psühholoogilt või politseilt, mis näitab  umbusaldust olemasoleva süsteemi vastu,” selgitas Kärt.  

Uuringus tehti kindlaks, et seksuaalset vägivalda viivad läbi pooltel juhtudel ohvri jaoks tuttavad inimesed. Kannatanus kutsub vägivald esile alaväärsustunnet, endasse tõmbumist, süütunnet, häbi ja ebamugavust. Samuti oli vastajate seas ka neid, kellel on juhtunust ajendatuna diagnoositud ärevushäired, posttraumaatiline stressihäire või depressioon. Enamasti räägiti enda traumast sõbrale või pereliikmele. Küsitlusele vastajad ei soovinud juhtunut kellegagi jagada, rääkimata professionaalse abi otsimisest, kuna tuntakse end süüdlasena, lisaks kummitab häbi- ja piinlikkustunne. Samuti ilmnesid mitmed vaimse tervisega seotud probleemid, mis näitab vajadust kohese abi järele. Seega annab töö hea sisendi spetsialistidele, kes saavad ohvritele vajalikku abi pakkuda ning  julgustada neid õigel ajal abi otsima.  

õpilaste teadustööde riiklik konkurss
Kärt ja Merilin õpilaste teadusfestivali
auhindamisel.
Foto: Andres Teiss

Uurimistöö koostamisel on Kärdi sõnul kõige olulisem valida kõnetav teema: “See muudab kogu kirjutamise ja uurimise protsessi oluliselt lihtsamaks. Töö koostamisel istusin arvuti taga tunde, et koguda võimalikult palju infot ja seda isegi siis, kui kõik uurimistöösse lõpuks ei jõudnud,” selgitas ta. Koos Meriliniga veedeti töö koostamisel palju aega ning jagati omavahel ära uurimistöö osad - Kärt keskendus seksuaalvägivalla psühholoogilisele poolele ning Merilin tegeles statistikaga. “Järjepidevus on kindlasti üks olulisemaid tööprotsessi õppetunde - teha iga päev natukenegi ja kinni hoida seatud tähtaegadest,” kinnitavad mõlemad. Merilin tõi lisaks välja uued ja väga kasulikud oskused Excelis, mille abil loodi töö jaoks vajalikud analüüsid ja diagrammid. Vähem olulisem ei ole ka õigete uurimisküsimuste ja hüpoteeside paika panemine ning nendes püsimine terve protsessi jooksul.

Kärt ja Merilin said võimaluse tutvustada enda tööd õpilaste teadusfestivalil. Selle juures oli kõige suuremaks väljakutseks postril kajastatava info valimine: “Teema on südamelähedane ning tahaks justkui kõigest rääkida ja kõike välja tuua, paraku seda aga teha ei saa,” rääkis Kärt. Ta leiab, et lõpuks tuli esitletud postri disain väga hästi välja. “Saime selle kohta head tagasisidet,” ütles ta. Merilin lisas, et teadusfestivali külastajad olid samuti nõus antud teema olulisusest, kuna uurimistöös jõutud tulemused on mõneti jahmatavad. Noorte silmapaistvat tööd tunnustati ka õpilaste teadustööde riiklikul konkursil Tallinna Ülikooli ja Eesti Teaduste Akadeemia eriauhindadega. Auhindajad on välja toonud töö aktuaalsuse ning uuringu läbi viimise väga hea taseme. 

Autor: Mare Vahtre
Avaldatud: 04.08.2022