Korallide seireseadme ning liblikate liigirikkuse uurimusega Ameerika Ühendriikide teadusvõistlusele – noorte kogemuse Regeneron ISEF-ilt

09. juuni 2026

Mai keskpaiku leidis Ameerika Ühendriikides Phoenixis aset iga-aastaselt toimuv teadusfestival Regeneron ISEF (International Science and Engineering Fair).  Seekordsel ISEFil astusid finaalis mõõtu võtma üle 1700 noore 67 riigist, kelle töid hinnati 22 eri kategoorias. Eesti lippu hoidsid sel aastal kõrgel noored leiutajad Ralf Saarmets, Gregor Siimon ja Robin Meresalu, kes lõid tehisarul põhineva seireseadme ning õpilasuurija Neeme Esperk, kelle uurimistööks oli niitmissageduse mõju liblikate liigirohkusele.

Läinud aastal pälvis tol ajal veel 9. klassis õppiv Nõo Põhikooli õpilane Neeme Esperk õpilaste teadustööde riiklikul konkursil põhikooliastmes I preemia, mitmeid eripreemiaid ning võimaluse Eestit esindada Regeneron ISEF-il. Noormehe uurimistööks oli „Niitmissageduse mõju liblikate liigirikkusele ja arvukusele Nõo alevikus“, mis tõi esile ka olulise küsimuse, püüdlusega kaitsta putukate liigirikkust.

Liblikate uurimusega otse rahvusvahelisse võistlustulle

Õpilasuurija jaoks oli festivalil osalemine silmi avav, kuna kohapeal oli mitmekülgseid ning erinevaid uurimusi. „Sain näha väga erinevaid teadustöid ning aru, kui mitmekesine ja põnev võib noorte teadus olla. Eriti meeldis mulle tutvuda teiste riikide noortega ja nendega suhelda, mis oli silmiavardav kogemus,“ meenutas Neeme. Teiste õpilasuurijate pingutus ei jäänud samuti tal märkamata ning ka loovus, mis kumas töödest läbi, kuidas noored olid leidnud leidlike lahendusi või tulnud lagedale sootuks millegagi, millele ise pole varem osanud mõeldagi.

Kõige rohkem meeldis mulle ISEF-i juures korraldus – kõik oli väga hästi läbi mõeldud ja sujuvalt korraldatud. Samas veidi pettumust valmistas see, et sain osaleda ainult vaatlejana. Reeglid, näiteks see, et kui töö andmed on vanemad kui aasta, ei saa osaleda, teevad mõnikord osalemise keeruliseks, eriti kui katseid tuleb teha pikema aja jooksul.

Neeme soovitab kindlasti ka teistel noortel võimalusel ISEF-il osaleda, kuna seal saab sobitada uusi tutvusi enda vanuste noortega, hankida uusi teadmisi ja ka unustamatuid kogemusi, mis jäävad kogu eluks meelde.

Uurimistööd tehes tasub valida teema, mis ennast päriselt kõnetab

Noor uurija ei pidanud pikka aega nuputama, mida ta täpsemalt uurimistöö teemaks valida tahab, kuna talle on juba väiksest saati liblikad meeldinud. „Olen isaga (Toomas Esperkiga, putukateadlane) välitöödel kaasas käinud ning huvi looduse vastu on kogu aeg olemas olnud. Algusest peale oli mul mõte teha midagi liblikatega seotult ning lõpuks pakkus kaasjuhendaja välja konkreetsema idee, mille põhjal töö ka valmis,“ lisas Neeme.

Noormees meenutab õpilaste teadustööde riikliku konkursi positiivselt, kuid oli ka hirmutavaid hetki, kuna kõik tundus nii uus ja suur. Suurema hirmu möödudes suutis ta kogu kogemust nautida ning tõi ka esile, kuidas ta oli positiivselt üllatunud, pälvides mitmeid auhindu.

„Noored võiksid kindlasti õpilaste teadustööde konkursist osa võtta, sest see annab võimaluse tegeleda teemaga, mis neid päriselt huvitab ning samal ajal õppida palju uut. Samuti on väga motiveeriv näha, et sinu tehtud tööd hinnatakse ja tunnustatakse,“ sõnas Neeme õpilaste teadustööde konkursil osalemist meenutades.

Võistlustulle astusid ka parimad õpilasleiutajad

Samuti esindasid Eestit kolm noormeest – Ralf Saarmets (Tallinna Reaalkoolist), Gregor Siimon ja Robin Merisalu (Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumist) oma projektiga „Autonoomne tehisintellektipõhine seireseade süvamerekorallide taastamise protsessi monitoorimiseks“, millega pälvisid eelmisel aasta õpilasleiutajate riiklikul konkursil gümnaasiumi astmes I preemia ja võimaluse osaleda Regeneron ISEFil. Gümnasistide leiutisega saab jälgida tehisaru abil süvakorallide seisukorda.

Noormehed võtsid ühiselt festivali kogemuse kokku öeldes, et nad on küll mitmetel rahvusvahelistel võistlustel osalenud, kuid said ISEF-il panna proovile just enda suhtlemisoskuse.

„Meile jäi enim meelde tehisaru programmi Midjourney tegevjuht David Holz, kes ütles laval, et ta n-ö hallutsineerib igapäevaselt. Ta põhjendas huvitavalt tehisaru kasutust kunsti loomisel abivahendina, mis aitab kiiresti ette kujutada võimalikku loomingut ning säästa aega, vältides pikki ja mitteedukaid katsetusi,“ võtsid gümnasistid festivali kogemuse kokku.

Kolmiktandem tõi esile ka selle, et neile väga meeldis teiste töödega tutvuda ning vaadata, millega noored on lagedale tulnud. Kuid ISEF-il osalemisega said nad ka juurde indu uurimistöö edasi arendamiseks.

Noored soovitavad kindlasti ka teistel ISEF-il osalemise võimalusest kinni haarata, et saada rahvusvaheline võistluskogemus, uusi tutvusi, uurida teiste tehtud töid ja ka saada teistele enda töö esitlemise kogemust.

Kust tuli mõte teha just selline leiutis?

„Otsisime süvamerega seotud probleemi, millel oleks päris mõju. Pärast vestlust oma bioloogiaõpetajaga saime aru, et korallide seiret tehakse sageli manuaalselt ja üsna harva. See pani meid uurima süvamere korallide taastamist ning lõpuks otsustasime luua lahenduse nende pidevaks jälgimiseks,“ sõnasid noormehed.’

Nad võtsid õpilasleiutajate konkursist osa, kuna tahtsid enda proovile panna, samuti ka sihiga pääseda Eestit esindama USA võistlusele, mille käigus nägid nad potentsiaali õppida palju uut.

Ralfi, Gregori ja Robini kolm kiiret nippi leiutamiseks

Gümnasistid jagasid ka omalt poolt kolme nippi, kuidas nemad alustasid leiutamise protsessiga:

Leia probleem, mida soovid lahendada
Uuri kas ka teistel on selline probleem
Mõtle välja lahendus ning arenda seda samm-sammult edasi

Selleks, et ka sinagi saaksid järgmisel aastal enda maailma muutvat leiutist tutvustada rahvusvahelisel tasandil, siis hakka juba mõtisklema, mida leiutama hakata. Õpilasleiutajate riiklik konkurss kutsub osalema ning ootab töid 15. oktoobrini.

Rohkem infot Eesti Teadusagentuuri kodulehel. 

Artikli kirjutas: Kadri Martin