Taani tüdrukud soovivad haruldast vaalaliiki helireostuse eest kaitsta

Inimtegevuse põhjustatud helireostus ookeanides on kasvav ja tõsine probleem, mis ohustab mereloomi. 14-aastased Taani tüdrukud Ayumi Rie Mayer ja Olivia Linnea Rygaard-Hjalsted uurisid oma keskkonna valdkonna projektis „Sound PoliSea“ müra mõju Biskaia lõunavaalale (Eubalaena glacialis). Uurimistöö pälvis Euroopa noorte teadlaste konkursil PepsiCo eripreemia.

Foto. Euroopa Komisjon

Rygaard-Hjalsted rääkis, et Biskaia lõunavaalad elutsevad just lärmakal USA idarannikul ja kuna vee all levib heli kuni tuhandete kilomeetrite kaugusele, mõjutab neid pidev müra ja see kahjustab vaalade kuulmissüsteemi ning põhjustab enneaegset surma.

Abi anduritega poide võrgustikust

Oma töös pakkusid tüdrukud välja lahenduse just Biskaia lõunavaalade kaitsmiseks, sest praegused kaitsemeetmed ei tegele selle liigi elupaiga müraprobleemiga piisavalt. „Kasutades aktiivselt olukorda jälgivate helitundlike poide võrgustikku saaksime vaaladele luua nende helitundlikkusele vastavad kaitstud alad,“ kirjeldas Mayer.

Tüdrukute projektist ilmneb, et koostöös NOAA ehk USA riikliku ookeani- ja atmosfäärinähtuste administratsiooniga oleks ideaalis võimalik müraallikaid piisavalt kontrollida ja müra leevendada. „Laevatööstus on niivõrd suur, et isegi kui sadamad mujale ehitada, oleks meres ikkagi suur helireostus,“ rääkis Mayer, „aga reeglitega saaks olukorda siiski veidi parandada, tõestasime selle ära.“

Inspiratsioon raamatust

Tüdrukud rääkisid, et nad soovisid oma uurimistöös keskenduda mõnele globaalprobleemile. Idee tuli Rygaard-Hjalstedilt, kes elas veidi aega Californias ja sattus lugema Lauren St. Johni raamatut „Dolphin Song“ (tõlkes – Delfiinilaul), kus kaks last päästavad delfiine.

Uurimistöö on noorte sõnul tõeliselt hea võimalus ennas huvitavasse teemasse süveneda, sest tavaliste koolitundide käigus sellist aega ei ole. „Läbi teaduse saab luua lahendusi ja samas ka inimesi kokku tuua, et midagi suurt ära teha,“ rääkis Rygaard-Hjalsted, kes plaanib kindlasti ka oma tuleviku teadusega siduda.

Marii Kangur

Karjäär, mis muudab: insener harutab maailma juppideks lahti

Karjäär, mis muudab: insener harutab maailma juppideks lahti

Karjäär, mis muudab: kohalikust planetaariumist Euroopa Kosmoseagentuuri

Karjäär, mis muudab: kohalikust planetaariumist Euroopa Kosmoseagentuuri

Karjäär, mis muudab: insener saab ja peabki olema loominguline

Karjäär, mis muudab: insener saab ja peabki olema loominguline