Hispaanlased uurisid äädikakärbse südant

Kas teadsite, et harilik äädikakärbes on üks kasulikumaid selgrootuid mudelorganisme inimese südame hariliku ja patoloogilise füsioloogia uurimisel? Seda põhjusel, et äädikakärbse vastsetel on seljapoolne õõnessoon, millel on kolm paari suudmeklappe ja üks südamesisene aordiklapp. Kui südametöö geneetika kohta teatakse palju, siis selle pumpamismehaanika ja suudmerakkude aktiivsuse kohta on praegu veel vähe teada ning paljut oletatakse.

Hispaanlased Juan Sánchez Mateos (16) ja Claudia Rodríguez Rodríguez (17) on veendunud, et pakuvad piisavalt tõendeid ostiolaarsete rakkude väidetava passiivsuse kahtluse alla seadmiseks. Oma bioloogia valdkonna uurimistöös uurisid nad hariliku äädikakärbse (Drosophila melanogaster) vastse südame ostiolaarsete rakkude ning aordiklapi struktuuri ja mehaanikat kõrge resolutsiooniga mikroskoobipiltide analüüsi abil.

Töö pälvis Euroopa noorte teadlaste konkursil Intel ISEF 2018 eripreemia ehk osaluse Pittsburgis Ameerika Ühendriikides toimuval noorte teadlaste messil.

Soov ravida inimeste südameid

„Meil on ainulaadsed pildid vastse südame ja selle ostiolaarsete rakkude tegevusest. Veelgi enam, saame nüüd öelda, et äädikakärbse vastse süda tõmbub kokku ja lõtvub tervikuna just nagu embrüolgi, see ei ole peristaltiline,“ ütles Sánchez Mateos.

Rodríguez Rodríguez tunnistas, et selline teadustöö oli päris raske, aga neid motiveeris soov olla esimesed, kes sellise teadmise inimesteni toovad. „Teadlased on palju tööd teinud, aga paraku pole neil olnud kogu infot olnud. Loodame, et meie leitud info aitab neid,“ rääkis ta ja avaldas lootust, et ühel päeval on nende avastused abiks inimeste südamete ravimiseks.

Teadustöö juures meeldis noortele hispaanlastele uute teadmiste avastamine ja inimestega koos töötamine. „Meid ümbritsev maailm on imeline ja pakub uurimiseks nii palju materjali, ma ei taha kunagi uurimist lõpetada,“ ütles Sánchez Mateos, kes plaanib edasi bioloogiat õppida.

Rodríguez Rodríguez sooviks tulevikus ühendada kunsti ja teadusuuringud.

Marii Kangur