Islandi neiu seadis küsimärgi alla laste õiguste kaitse

18-aastane Islandi tüdruk Herdis Agusta Linnet elab pealinna Reykjaviki äärelinnas ja käib keskkooli viimases klassis. Oma uurimistöö kirjutas ta rahvusvahelist kaitset otsivate laste õigustest. Põgenike ja nende eluoluga puutus ta kokku töörühmas Save the Children Iceland osaledes, kuid sügavam huvi just õiguste kaitse vastu sündis kord Rootsis koostöökogunemisel arutlusse sattunud teemast – ÜRO inimõiguste konventsiooni laste õigused ei pruugi alati võrdselt au sees olla.

„Inimõiguste konventsiooni kohaselt peaks alati käituma lapse parimates huvides, kuid päris elus näen ma, et Islandil on selles arenguruumi,“ rääkis Linnet ja lisas, et erinevusi on näha isegi kvoodipagulaste ja asüülitaotlejatega tegelemise vahel.

Tüdruku töö tulemused näitasid, et kõige kehvem olukord on selles osas, mis puudutab õiguseid saada haridust, end väljendada, mängida ja veeta vaba aega.

Ebavõrdsed võimalused

Ta tõi näiteks selle, et konventsiooni kohaselt on kõigil lastel õigus käia koolis, aga kaks tema tuttavat põgenikku pidid Islandil kooliteed alustades kõik esmalt islandi keelest inglise keelde ja siis inglise keelest araabia keelde tõlkima, sest islandi-araabia sõnastikku lihtsalt ei ole olemas. „Koolis järjel püsimine on niigi väljakutse ja neile lisandus siis veel kahekordne tõlkimine,“ kirjeldas ta. Samas tulid tema tuttavad hästi toime – täna koostavad nad ise kõnealust sõnastikku, et järgmistel tulijatel pisut lihtsam oleks.

Linneti juhendajateks olid kaks inimõiguste juristi, kes aitasid tal kõigepealt konventsiooni ja seadused läbi töötada. Seejärel intervjueeris ta üht kogenud põgenikke nõustavat psühholoogi ja üht põgenikku, et saada rohkem aimu asüülitaotlemise protseduuride kohta. „Tahtsin rääkida ka lastega, aga kuna nende intervjueerimiseks õiguse saamine osutus väga keeruliseks, siis lähtusin ühe varasemalt valminud magistritöö intervjuudest,“ rääkis ta veidi kripeldama jäänud osast. Teema uurimisel tulid Linneti sõnul kasuks kõik tema varasemad teadmised ja kogemused, mis ta oli kogunud lastekaitse töörühmas osalemisega.

Teadlikkuse tõstmine kui esimene samm

Oma uurimistööga on Linnet rahul, sest ta näeb võimalust tõsta nii põgenike endi kui Islandi ühiskonna teadlikkust. „Paljud inimesed mõtlevad sellele teemale, sest see on praegusel ajahetkel väga aktuaalne, seepärast on hea, kui keegi ka mõne uuringu teeb ja tulemustest teada annab,“ leidis ta.

EUCYSel osalemine teeb Linnetile palju rõõmu, sest ta näeb kui huvitavate ja innovaatiliste teemadega teised noored tegelevad. Ta lisas, et selline konkurss näitab ka seda, et noored pole laisad, vaid tegelikult tegutsevad ja teevad palju.

Peale keskkooli lõpetamist soovib Linnet saada muusikuks, täpselt pianistiks, kes mängib nii klassikalist kui jazz-muusikat. Inimõigustega tahab tüdruk kindlasti edasi tegeleda, esialgse tegevuskava järgi lihtsalt aktivistina, kuid varuplaan on seda eriala ka ülikoolis õppida. „Tahan õppida ja tegeleda sellega, millesse suhtun kirega,“ ütles ta.

Marii Kangur