Lätlanna otsib toorglütseroolile kasutusvõimalusi

Riiast pärit lätlanna Rebeka Anna Lipina uuris oma keemiavaldkonna projektis biodiisli tootmise kõrvalsaaduse toorglütserooli üht kasutusvõimalust ehk arylidene Meldrum hapet ja sellele omaseid reaktsioone.

Lipina rääkis, et maailm liigub fossiilkütuste kasutamiselt üha enam alternatiivsete energiaallikate poole ja seetõttu suurenevad ka biodiisli tootmismahud. „See on aga põhjustanud toorglütserooli ületootmise, mis on töötlemata kujul keskkonnale kahjulik,“ märkis ta.

Puhastatud toorglütserooli on kasutatud näiteks kosmeetika- ja ravimitööstuses ning loomasöödana, kuid suurenevate mahtude korral tekib küsimus puhastamise majanduslikus tõhususes, sest kilo toorglütserooli maksab Lipina andmetel umbes kümme senti, puhastus aga märksa rohkem.

Kasutust vajavat ainet on palju

Lipina otsis ületoodetud toorglütseroolile rakendust orgaanilises keemias lahustina, sest nii saab tema sõnul lähtuda rohelise keemia ja keskkonnasõbralikkuse põhimõtetest. Lisaks avaldas ta lootust, et kui glütseroolile kasutust leida, siis jõuab ka biodiisel rohkemate inimesteni ning see on omakorda hea keskkonnale.

Lipina koos oma töötrühmaga töötas välja uue meetodi ja selle abil sünteesiti kolm uut ühendit. Uute ühendite struktuurid tõestati tuumamagnetresonants(TMR)-spektroskoopia abil.

Oma projektiga on lätlanna tegelnud kaks aastat, kuid lõpetamas ta seda pole. „Pean edasi katsetama, sest vaja on selliseid reaktsioone, kus saaks rohkem glütserooli ära kasutada,“ ütles ta ja selgitas, et iga uus tekkiv küsimus motiveerib teda edasi liikuma.

Tahab mõista reaktsioone

Lipina õpib inseneriteaduse kallakuga gümnaasiumis, kuid keemia pakkus talle huvi ja ta tahtis väga proovida uurimistööd selles valdkonnas. „Käisin Riia tehnikaülikooli laboris katseid tegemas ja sain tõesti aru, et keemia on minu jaoks. Ma tahan mõista, kuidas asjad juhtuvad ja mis põhjustel, see on väga huvitav,“ rääkis ta.

Abituriendina saab ta veel veidi aega mõelda, mida edasi teha – kas minna kohe välismaale ülikooli või alustada Riias ja siis Erasmuse programmiga välismaal käia.

Enne Euroopa noorte teadlaste konkurssi oli Lipina ärevil, kuid kohapeale jõudes mõistis ta, et see oli asjatu. „Konkursil on väga lahe, inimesed on laia silmaringiga ja sõbralikud, atmosfäär on täiesti ebamaine. Loomulikult on väsitav ka, aga see on seda väärt,“ sõnas ta.

Marii Kangur