Poolakas uuris miljoneid aastaid tagasi elanud mereloomi

18-aastane poolakas Kamil Humański Szczecini linnast uuris oma keskkonnavaldkonna töös kesk-ordoviitsiumi – vara-siluri ajastu okasnahksete taksonoomilist mitmekesisust Siljansringeni kraatris Rootsis. Tema projekt pälvis Euroopa noorte teadlaste konkursil teise preemia ehk 5000 eurot ja Stockholmi rahvusvahelise noorte teadusseminari (Stokcholm International Youth Science Seminar) eripreemia koos kutsega osaleda Nobeli preemia tseremoonial.

Humański rääkis, et paleontoloogiat seostatakse üldjuhul dinosaurustega, kuid hiiglaslikud roomajad elasid tegelikult ainult väga lühikesel perioodil Maa arengust. „Suurema osa aja bioloogilise elu olemasolust ei tulnud see isegi mitte veel ookeanist välja ja seepärast keskendusin projektis fossiliseerunud okasnahksete tuvastamisele, kes on evolutsiooniliselt enim arenenud selgrootud,” kirjeldas ta, „minu projektis kirjeldatud meriliiliad ja meripungad ei pruugi hirmuäratavad välja näha, kuid neist said paleosoikumi ehk vanaaegkonna merede domineerivad liigid. Need moodustasid isegi oma ökosüsteemid, mida kutsutakse meriliilianiitudeks, mis andsid varju ja toitu paljudele teistele liikidele.”

Okasnahksete geomeetrilised imed

Siljansringen on umbes 350 miljonit aastat tagasi tekkinud kraater kesk-Rootsis ja Humański sõnul on see justkui aken vanaaegkonna mereloomade maailma, mis ei ole veel täielikult läbi uuritud. Noormees tuvastas kokku 31 liiki, millest 16 olid meripungad ja seitse meriliiliad ning kaheksa sellist liiki, mida polnud mitte kunagi varem leitud ega kirjeldatud.
Poolast pärit noormehel on Rootsis sugulased ja ta on seal palju aega veetnud. Viis aastat tagasi metsas jalutades leidis ta Skalbergetis mahajäetud karjääri ja korjas sealt ka oma esimesed fossiilid: meriliilia ja karpi meenutava käsijalgse. Järgmised kolm aastat otsis ta juba sihilikumalt uusi kohti, et ordoviitsiumi-aegseid fossiile leida.
„Kaks aastat tagasi tulin lõpuks sellele mõttele, et võiksin ju iga leitud näite nimetada ja kirjeldada. Töö käigus keskendusin okasnahksetele, sest nad on kõige veidramad ja imelisemad fossiiliks muutunud loomad seal piirkonnas. Nende ebatavaline ülesehitus on väga keeruline ja uskumatult geomeetriline,” jutustas ta.
Üks üllatavamaid leide oli noormehe jaoks merepung, kelle keha küljes olid püramiidikujulised ogad. Algul arvas ta, et need on lisandunud fossiliseerumise käigus, aga täpsem uurimine näitas, et tegu ei ole anomaaliaga. „Huvitav, et sellisest kehaehitusest polnud kuskil üldse kirjeid. Me arvasime, et nende ainus kaitse lihasööjate vastu oli tugev, kaltsiidist moodustunud kest,” rääkis ta.

Uus materjal ootab uurimist

Euroopa noorte teadlaste konkurss oli Humański jaoks tõeliselt kirjeldamatu elamus ja tal on üritusest ainult head mälestused. „Esimest korda võistlesin rahvusvahelisel võistlusel. Oli fantastiline tunne kohtuda ja rääkida sarnase maailmavaatega ning sama entusiastlike võistlejatega ja esitleda oma suure töö tulemust kohtunikele,” selgitas ta ja lisas, et pälvitud preemiast on tema jaoks märksa olulisemad saadud kogemused ja sõlmitud sõprused.
Paar päeva enne konkursi alustas noormees tööd oma esimese teadusartikli kallal. Lisaks artikli kirjutamisele kogub ta rohkem andmeid teiste ordoviitsiumi-aegseid fossiile puudutavate projektide jaoks. Näiteks analüüsib ta okasnahksete luustikku, et mõista nende kasvumustreid. Lisaks leidis ta vahepeal Varssavis praktikal olles paar veelgi müstilisemat ja vähem uuritud okasnahkset, kelle abil saab taas uut infot leida.
Noormees plaanib ülikoolis geoloogiat õppida ning eriti muidugi paleontoloogiale ja okasnahksetele keskenduda ja selles valdkonnas teaduskarjääri teha. „Olen alati tahtnud teadlaseks saada, olen sellisest elustiilist unistanud. Mulle tundub, et olen nüüd oma niši leidnud,” ütles ta.

Marii Kangur