Sakslased leidsid veejoas mustri

16-aastased sakslased Arne Jakob Geipel, Matthias Paul Grützner ja Julian Egbert tegid endi sõnul uurimistööks üsna suvalise valiku ja otsustasid selgitada ühte regulaarset nähtust, mida polnud varem eriti uuritud – mis juhtub, kui veejuga tabab krobelist pinda.

Noormeeste füüsika valdkonna projekt pälvis Euroopa noorte teadlaste konkursil kolmanda preemia ja 3500 eurot ning EIROforum eripreemia, mis tähendab, et nad saavad veeta ühe nädala Suurbritannias Culhamis EUROfusion JET termotuumaenergia uurimise keskuses.

Üllatavad leiud

Geipel ütles, et nad olid väga motiveeritud oma tööd tegema just sel põhjusel, et keegi ei olnud varem sellisele teemale suuremat tähelepanu pööranud. „Täiesti suvaline struktuur viis regulaarse mustrini, see oli äge üllatus,“ sõnas Grützner.

Nimelt ilmnes nende katsetest, et stabiilne veejuga, mis tabab ristisuunas koredat pinda (näiteks puitlauda), annab huvitava tulemuse – veeseinas tekib korrapärane spiraalmuster, mille kese on veejoa sees.

„Püüdsime selgitada lainetuse teket ning kirjeldada selle kuju matemaatiliselt. Suutsime lainetuse välimusele põhjenduse leida. Võttes aluseks lihtsad eeldused voolu kohta, tuletasime matemaatilise mudeli, mis selle kuju täpselt kirjeldab,“ rääkis Egbert ja lisas, et üllatav tulemus oli ka see, et kõik spiraali keerud on poolringid.

Igapäevaste nähtuste selgitamisest

Noormehed tõestasid oma töös, et selline struktuur on stabiilne ka erinevate viskoossuste, voolukiiruste ja pinna eenduvate osade tiheduse puhul. Lisaks arutlesid nad selle üle, kuidas lainetuse ulatus sõltub erinevatest parameetritest.

Teadushuviliste poiste meelest on hämmastavalt vägev selgitada ja uurida erinevaid nähtusi, mida igapäevaelus kohtab. Seda loodavad nad tulevikus jätkata, olgu siis matemaatika, füüsika, informaatika või poliitikateaduste erialal.

Marii Kangur