Slovakk uuris magnetiliste sulamite läbilaskvust

19-aastane slovakk Miroslav Kurka uuris oma füüsikavaldkonna projektis dünaamilist magneetumist erineva struktuuriga pehmetes magnetilistes sulamites. Tema töö pälvis Euroopa noorte teadlaste konkursil Laue-Langevini Instituudi eripreemia ehk võimaluse veeta nädal Prantsusmaal Grenoble’is asuvas teaduskeskuses.

Kurka sõnul on see uurimus pühendatud magneetumise dünaamika uurimisele amorfses, monokristalses ja polükristalses olekus pehmetes magnetilistes sulamites (koobalt-raud-räni, raud-räni ja nikkel-raud). „Meie töö fookus oli iga magnetilise materjali üks omadus – läbilaskvus. Seda omadust on väga oluline mõista, sest see on seotud energiatõhususega. Parem arusaamine toob kaasa pehmete magnetiliste materjalide parema rakendamise ja nii ka energiakadude vähenemise,“ selgitas noormees.

Täpsus ja prognoositavus üllatasid

Magnetilise domeeni dünaamiliste variatsioonide vaatlemise raskuste tõttu uurisid Kurka ja tema töörühm magneetumisprotsessi põhjalikult impedantsspektroskoopia dikteeritud kompleksarvulise magnetilise läbitavuse lähenemisviisi abil. Uuritud materjalidel avaldusid teatud sagedustel relaksatsiooni ehk lõtvumise tunnuseid, mida saab edukalt prognoosida jaotusmudeli abil.

Tulemused näitasid, et uuritud sagedusvahemikus oli kõige reageerivam materjal koobalti, räni ja raua sulam. Sellel oli kõrgem relaksatsioonisagedus kui raua-räni ja raua-nikli sulamitel.

Kõige üllatavam oli Kurka jaoks mõõtmistehnoloogia täpsus, mis andis väga kindlaid andmeid. Ka pidas ta imetlusväärseks kasutatud teoreetilise mudeli prognoositavust. „See matemaatiline mudel, mida algselt muude mõõtmisviiside jaoks kasutati, avaldas mulle muljet oma tugeva prognoosimisvõimega,“ rääkis ta.

Süveneb magnetite maailma

Magnetilised materjalid on Kurkale varemgi huvi pakkunud ja seepärast tundus selles vallas järgmise sammu astumine noormehele igati loogiline. Ta ütles, et lisaks läbilaskvusele huvitas teda ka analüüsitud materjalide struktuur. Magnetismi radadel plaanib ta ka jätkata, et uurida teisigi magnetilisti omadusi.

„Usun, et uued projektid on Košices asuva Pavol Jozef Šafáriki ülikooli ja mu suurepäraste juhendajate abiga võimalikud,“ rääkis ta ja lisas, et plaanib ülikoolis õppida füüsikat. Teadust ja filosoofiat peab Kurka parimateks tööriistadeks, et uurida meid ümbritsevaid nähtusi ja pääseda ligi reaalsuse struktuuridele.

Euroopa noorte teadlaste konkurssi peab slovakk ühe teadushingega noore jaoks parimaks kogemuseks. „Olen tänulik, et sain olla osa sellisest projektist. Euroopa Liit ja Eesti organiseerijad hoolitsesid meie eest tõeliselt hästi,“ rõõmustas ta.

Marii Kangur