Türklased uurisid võimalikku looduslikku vähiravimit
Tuntud kuurortlinnast Antalyast pärit türklased Özge Ceren Apali ja Mehmet Can Dursun soovisid uurida vähiravi odavamaid ja looduslikemaid võimalusi, mille kõrvalmõjud ei oleks nii laastavad kui keemiravil.
Dursun märkis, et nad soovisid uurida midagi oma riigist kättesaadavat ja nii valisidki nad uurimisobjektiks teiste haiguste ravis kasutatava kadakaõli, mida tehakse kadakast, mis kasvab Vahemere idaosas – Kreeka kirdeosas, Bulgaaria lõunaosas, Türgis, Liibanonis ja Süürias – kuni Kaukase mäestikuni.
Vähirakud hävisid, terved rakud jäid ellu
Ceren Apali selgitas, et nende projekti eesmärk oli kadakaõli kasutamine levinud vähiliikide – kopsu- ja nahavähi – raviks. Katsetest ilmnes, et suurimas kohaldatud kontsentratsioonis (800 µg/ml) tappis kadakaõli 83% nahavähirakkudest ja 84% kopsuvähirakkudest. „Katsetasime õli mõju ka tervetele fibroplastrakkudel, et teada saada, milline on selle tsütotoksiline mõju tervetele rakkudele. Tulemused näitasid, et 76% tervetest fibroblastrakkudest jäi ellu isegi kadakaõli suurima kontsentratsiooni puhul,“ kirjeldas ta.
„Me riskisime ja see toimis,“ rõõmustas Dursun ja tunnistas, et vahel oli selline uurimistöö tõesti raske. Kõige rohkem aega võttis noortel laboriprotsesside selgeks õppimine. Oma projekti kallal on nad praeguseks töötanud pool aastat, ühe kuu sellest töötasid nad laboris.
Kombinatsiooni otsingul
Noored türklased võrdlesid kadakaõli ka päris kemoteraapiaravimiga (paklitakseeliga), uuringu tulemus näitas, et kadakaõli võib vähiravis täiesti praktiline olla. Nüüd on nende jaoks peamine edasine küsimus see, kuidas saada teada kadakaõli toime koostöös keemiaraviga. Dursun avaldas lootust, et selline kombinatsioon aitaks inimestel kiiremini terveks saada. Teine oluline osa, mida edasi uurida, on see, milline õli 21st komponendist on see, millel on raviomadus.
Peale keskkooli lõppu soovib Ceren Apali õppida arstiks ja Dursun mõtleb geenitehnoloogiale, kuid samas ei taha ta endale piire seada ning mõtleb ka keemiale ja füüsikale ning kolme eriala ühendamisvõimalustele.
Euroopa noorte teadlaste konkurssi nimetasid ambitsioonikaks ürituseks, kust saab uusi ideid ja uusi lahendusi. „Üritus oli hästi organiseeritud, vabatahtlikud aitasid meid palju ning kohal olid kõik oma riigi parimad,“ selgitasid nad.
Marii Kangur
Sündmused
Näitused
Lapsesuu välinäitus Tallinna sadamas
Tallinna sadam
Ahhaa, valguslinn!
AHHAA Teaduskeskus
Tervisemuuseumi näitus “Palju õnne!?”
Mis on valgus? Georg Friedrich Parroti füüsikakabinet
Tartu Ülikooli muuseum, Lossi 25