Unustatud vangide olukord andis šveitslasele huvi edasiseks eluks

20-aastane Šveitsi noormees Adam Jan Alexander Ohnesorge kirjutas oma uurimisprojekti Esimese maailmasõja tsiviilvangidest Korsikal. Sotsiaalteaduste valdkonna töö unustatud vangidest pälvis 2017. aasta Euroopa noorteadlaste konkursil esimese preemia ehk 7000 eurot ja aupreemia ehk võimaluse osaleda 2018. aasta suvel kahenädalasel noorte teadlaste festivalil Londonis.

Ohnesorge töö sai alguse kodusest raamaturiiulist leitud raamatust, mis rääkis tema kaugetest pereliikmetest, kes olid Esimese maailmasõja ajal tsiviilvangid olnud. „Algul oli töö väga isiklik, aga see arenes ikkagi suuremaks ülevaateks,“ rääkis ta.

Esimese maailmasõja ajal peeti Prantsusmaal kinni tuhandeid tsiviilisikuid, kuid selle töö autor uuris kinnipeetud tsiviilisikute saatust ja Šveitsi rahumissioonide rolli Korsikal 1914. aastast 1918. aastani.

Seni napilt infot

Ohnesorge oli tööd alustades üllatunud, kui vähe materjali nende inimeste kohta olemas on. „Eeltöö tegemine võttis üle aasta, sest käisin kümnetes arhiivides, et piisavalt materjali leida. Vahel lugesin läbi sadu lehekülgi ja leidsin vaid ühe väikse lõigu kasulikku materjali,“ kirjeldas ta ja nentis, et sel teemal on avaldatud vaid üksikud akadeemilised publikatsioonid ja arhiividokumentatsioon on kasin.

Lisaks arhiivides tuhnimisele uuris Ohnesorge lähemalt kolme vangi memuaare. Ta sai kinnitust, et vangilaagrid Korsikal olid rahvarohked, elutingimused suuresti kõlbmatud ja suremus kõrge. „Tulemused juhivad tähelepanu unustatud vangidele ja meenutavad meile neutraalsete riikide ja Rahvusvahelise Punase Risti Komitee antud humanitaarabi. Samuti suunavad need meid mõtlema praeguste sõjatsoonide vangide olukorra üle,“ sõnas noormees.

Olnust saab õppida

Uurimisteemasse süvenemine andis Ohnesorgele teadmise, et riikide koostöö on tema jaoks väga huvitav teema ja sellega tahab ta edaspidi tegeleda. „Oluline on ajalugu tunda, et mineviku vigadest õppida ja tulevikus olukordi paremini lahendada,“ ütles ta.

Sel sügisel Zürichi ülikoolis poliitikateaduste teist kursust alustanud šveitslane ütles, et tema jaoks on oluline teada ja mõista üha rohkem ning seepärast pakuvad õppimine ja uurimine lõputult tegevust. Unustatud vangide projekti püüab ta jõudumööda põhjalikumaks kirjutada ja siis ühel hetkel ehk ka teadusartiklina avaldada.

Marii Kangur