Miks kirjutatakse vihakommentaare?

facebook-logo

Tere, julge uudishimulik! 

Oled leidnud üles ühe kümnest “MIKS” küsimusest. Otsi Triinu teadustööst vastus ja võida Telia kaks spordikella ning suurima julguse pusa ja kott.

“Argumenteerimisvõtted ajalehe Postimees krimiuudiste veebikommentaarides”

(Triinu Tõnts, Jõgevamaa Gümnaasium, juhendaja Merle Ojamets)

Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, milliseid võtteid inimesed avalikku arvamust avaldades kasutasid ja kas lugejakommentaarid vastasid argumenteerimisstruktuurile. Kasutati kvalitatiivseid meetodeid ning uuriti sõnalisi andmeid.

Ajalehe Postimees krimiuudiste veebikommentaaride analüüsimiseks tekitati eraldi fail, kuhu märgiti leitud seosed ja mustrid. Lisaks kirjutati parema ülevaate saamiseks tulemused käsitsi paberile välja. Rakendati tõlgendamismeetodit, kus andmete tõlgendamise käigus selgitati tulemuste tähendust.

Analüüsitud 241 veebikommentaari seast vastas kindlatele argumenteerimisvõtete tüüpidele 103 kirjutist. Suurem osa neist oli tundepõhised, faktipõhiseid rakendati 17 korral. Tundepõhise argumentatsiooni puhul oli kõige populaarsem inimesest lähtuv argumenteerimisvõte argumentum ad hominem. Argumenteerimise põhiskeemile kommentaarid pigem ei vastanud. Struktuuriliselt korrektseid kirjutisi oli 21.

Tundepõhise argumenteerimisvõtte kasutamise rohkus faktipõhise asemel näitas, et emotsioonidel põhinevaid võtteid oli mõjusam ja lihtsam rakendada kui igal korral tõestusega fakte leida. Samuti leiti seos, et emotsioonidel põhinevate argumentide kasutamine meelitas lugejaid rohkem kaasa rääkima ja vastu vaidlema kui faktipõhine argumentatsioon. Argumentum ad hominemi rohke kasutamine näitas, et rõhutati oma tähtsust ning püüti teisi halvustades ennast paremas valguses näidata. Argumenteerimisstruktuurile suuremat tähelepanu ei pööratud, sest oletati, et ilma täiendavate seletuste ja tõestusteta mõistetakse kirjutatut üheselt.

Kuidas loosis osaleda? 

I võimalus

II võimalus

Leia ülejäänud küsimused kampaania pealehelt.

Kampaania “Julge olla uudishimulik!” näitab, et uudishimul on edasiviiv jõud. Nii nagu avastusrõõm viib silmapaistvate tegudeni, viivad meie “MIKS?” küsimused põnevate auhindadeni. Ära unusta vaadata ka õpilaste teadusfestivali – parimaid uurimistöid saab jälgida 1. aprillil Miks.ee lehel.  

*Kampaania kestab 13. aprillini. Auhinnad loosime välja 16. aprillil. Kõikide võitjatega võetakse ühendust.

** Tegemist on õpilaste poolt tehtud töödega ning neid ei saa käsitleda samaväärselt teadlaste poolt tehtud teadustööga.

Karjäär, mis muudab: riigiteadustest inseneeriasse

Karjäär, mis muudab: riigiteadustest inseneeriasse

Karjäär, mis muudab: moedisaineri unistusest tekstiilmaterjali inseneriks

Karjäär, mis muudab: moedisaineri unistusest tekstiilmaterjali inseneriks

Karjäär, mis muudab: insenerid aitavad päästa elusid

Karjäär, mis muudab: insenerid aitavad päästa elusid