Miks on kõnekeel niivõrd oluline?

Tere, julge uudishimulik!

Oled leidnud üles ühe kümnest “MIKS” küsimusest. Otsi Leonard-Ethani teadustööst vastus ja võida 100 euro ulatuses raamatuid ja Kolme Põrsakese tegevuskast.

“Keelte sarnasuse võrdlus”

(Leonard-Ethan Vellend, Kadrioru Saksa Gümnaasium, juhendaja Kristel Vaiksaar)

Meie kui inimeste tegevus oma täielikus ulatuses ja sügavuses on võimalik ainult tänu keele olemasolule ning sellele, et keel on oma olemuses erakordselt paindlik ja arenemisvõimeline. Me suhtleme keeles, kirjutame keeles, mõtleme keeles, unistame keeles ja saame infot keeles. Keel on alati olnud asendamatu nii primitiivses kui ka arenenud ühiskonnas. Inimkeele teadusliku uurimise ja anlüüsimisega tegeleb lingvistika.

Töö eesmärk oli leida matemaatiliste koefitsientidega sarnasusi keeltes; teha erinevate keelte erinevusi võrreldavaks numbriliselt. Selleks on võrreldud 8 keele (eesti, inglise, vene, saksa, prantsuse, soome, itaalia ja esperanto) sarnasust omavahel ning kajastatud tulemusi 100 palli süsteemis. Selleks sai tehtud 3 suurema keelekategooria võrdlust (keelte sõnavara, grammatika ja foneetika). Iga võrdlus koosnes omaette väiksematest võrdlustest, mis aitasid määrata konkreetseid kriteeriume võimalikult täpsete tulemuste saamiseks.

Töö koostamisel on kasutatud palju täiesti uusi autori poolt loodud matemaatilisi meetodeid keelte võrdluseks. Hüpotees leidis kinnitust, kuna keelte erinevusi saab tõepoolest võrrelda mitte ainult filosoofiliselt, vaid ka teatud andmetega ja numbritega matemaatiliselt.

Uurimistöö tulemustest selgus, et üldkokkuvõttes kõige sarnasem keelepaar on antud keeltest eestisoome, kõige erinevam on soome-prantsuse. Kõige sarnasema sõnavaraga keelepaar on prantsuseitaalia, kõige erinevama on soome-prantsuse. Kõige sarnasema grammatikaga keelepaar on eestisoome ning kõige erinevama itaalia-esperanto. Kõige sarnasema foneetikaga keelepaar on eestisoome ning kõige erinevama on eesti-vene.

Töö hüpotees, et keelte erinevusi annab efektiivselt ja lühemalt esitada matemaatilisel teel, leidis kinnitust. Uurimistöö põhiväärtuseks on ülevaade erinevate keelte sarnasustest ja erinevustest, millele tähelepanu pöörates võib keeleõpe osutada oluliselt lihtsamaks. See metoodika hõlmab kogu keele olemust, nii sõnavara, grammatika kui foneetika osas. Antud metoodikaga võib võrrelda kõiki erinevaid keeli. Andmeid saab kasutada keeleteaduslikus valdkonnas, rõhutamaks just nii keelkondade sisest erinevust kui ka erinevate keelkondade ülest sarnasust.

Kuidas loosis osaleda?

I võimalus

Leia küsimus üles hoopis @Miks.ee Instagramist
Leia vastus eelpool olevast teadustöö kokkuvõttest
Kommenteeri vastus Instagrami pildi alla
Märgi 3 sõpra
Hakka @Miks.ee Instagrami jälgijaks

II võimalus

Leia vastus allpool olevast teadustöö kokkuvõttest.
Salvesta või tee screenshot vastuse põhjast
Kirjuta küsimuse vastus screenshoti punktiirile
Lisa vastus Instagrami storysse
Märgi storys ära @miks.ee Instagrami konto, et me su üles leiaksime
Jälgi meid Instagramis: @miks.ee
Lisapunktide saamiseks märgi ära oma kaks uudishimulikku sõpra!

Leia ülejäänud küsimused kampaania pealehelt.

Kampaania “Julge olla uudishimulik!” näitab, et uudishimul on edasiviiv jõud. Nii nagu avastusrõõm viib silmapaistvate tegudeni, viivad meie “MIKS?” küsimused põnevate auhindadeni. Ära unusta vaadata ka õpilaste teadusfestivali – parimaid uurimistöid saab jälgida 1. aprillil Miks.ee lehel.

*Kampaania kestab 13. aprillini. Auhinnad loosime välja 16. aprillil. Kõikide võitjatega võetakse ühendust.