Miks satuvad metsloomad üha rohkem linna?
Tere, julge uudishimulik!
Oled leidnud üles ühe kümnest “MIKS” küsimusest. Otsi Sandri teadustööst vastus ja võida 100 euro eest lauamänge ja Eesti Loodusmuuseumi pääsmed.
“Metsloomade jälgede määramine ruutloenduse meetodil”
(Sander Suur, Parksepa Keskkool, juhendaja Heidi Kukk)
Valisin teema sellepärast, et olen ise talvel metsas matkanud ja mind hakkas huvitama, kelle jälgi ma kohtasin. Veel andis mulle motivatsiooni see, et minu vanaisa on jahindusega tegelenud.
Teema on aktuaalne, sest viimase aja aktiivne metsade raie sunnib loomi rohkem liikuma. Metsloomad satuvad sagedamini linna ja teedele. Ka metsaomanikud ja lambakasvatajad kaebavad ulukikahjustuste üle. Seega tekib küsimus kui palju on ulukeid minu kodukohas.
Töö eesmärk on anda ülevaade Eesti suurulukite jalajälgedest ja viia ise läbi jälgede loendus kodukoha metsas. Minu hüpotees oli, et leitakse palju metskitse jälgi, heal juhul mõningaid metssea, punahirve, põdra jälgi, kuid mitte ühtegi karu jalajälge.
Töös kasutati ruutloenduse meetodit. Ruutloendus on meetod imetajate arvukuse hindamiseks, mida teostatakse talvel lumega. Selle teostamisel läbitakse 12-kilomeetrine marsruut, mille käigus pannakse kirja rajalt leitud jäljed ja määratakse liik, liikumise suund, ning asukoht kaardil. Kuna mina tegin seda esimest korda, siis vähendasin ruutu neljale kilomeetrile. Jälgede määramiseks otsisin infot raamatukogust, internetist, lisaks sain vanaisa käest jahindusega seotud teoseid.
Töö autori ruutloendusel saadi metskitse jäljeindeksiks 2,25 ja rebase omaks 1,25. Võrumaa keskmine oli 2018 aastal 4,83 metskitsel ja 1,14 rebasel. Tulemus võis erineda taustaandmetest seetõttu, et metoodikas antud ruutu vähendati.
Loovtöö käigus õpiti jälgi määrama, saadi kogemusi metsas orienteerumisega. Samuti saadi kogemusi info kogumisel internetist ja raamatutest. Valiti parim materjal jälgede määramiseks. Ruutloendus on hea viis loomade suhtelise arvukuse määramiseks. Täpsema tulemuse saamiseks tuleks kasutada 12km ümbermõõduga ruutu. Loomade arvukuse hindamiseks tuleks ruutloendust teha samas kohas mitu aastat järjest.
Kuidas loosis osaleda?
I võimalus
- Leia küsimus üles hoopis @Miks.ee Instagramist
- Leia vastus eelpool olevast teadustöö kokkuvõttest
- Kommenteeri vastus Instagrami pildi alla
- Märgi 3 sõpra
- Hakka @Miks.ee Instagrami jälgijaks
II võimalus
- Leia vastus allpool olevast teadustöö kokkuvõttest.
- Salvesta või tee screenshot vastuse põhjast
- Kirjuta küsimuse vastus screenshoti punktiirile
- Lisa vastus Instagrami storysse
- Märgi storys ära @miks.ee Instagrami konto, et me su üles leiaksime
- Jälgi meid Instagramis: @miks.ee
- Lisapunktide saamiseks märgi ära oma kaks uudishimulikku sõpra!
Leia ülejäänud küsimused kampaania pealehelt.
Kampaania “Julge olla uudishimulik!” näitab, et uudishimul on edasiviiv jõud. Nii nagu avastusrõõm viib silmapaistvate tegudeni, viivad meie “MIKS?” küsimused põnevate auhindadeni. Ära unusta vaadata ka õpilaste teadusfestivali – parimaid uurimistöid saab jälgida 1. aprillil Miks.ee lehel.
*Kampaania kestab 13. aprillini. Auhinnad loosime välja 16. aprillil. Kõikide võitjatega võetakse ühendust.
** Tegemist on õpilaste poolt tehtud töödega ning neid ei saa käsitleda samaväärselt teadlaste poolt tehtud teadustööga.
Sündmused
Rakett69 teadussessioon koos Rakett69 finalisti Rudolf Kiviga
Rakett69 teadusstuudiod, Valukoja 12, Tallinn
Delta karjääripäev 2025
Tartu Ülikooli Delta õppehoone
Kino esilinastus: “ESTCube-2.X: kümme aastat tähtedeni”
üle Eesti
Eesti Maaülikooli Avatud uste päev 2025
Näitused
Lapsesuu välinäitus Tallinna sadamas
Tallinna sadam
Energia Avastuskeskuse näitus “Elu- ja surmaring”
Energia avastuskeskus, Tallinn
Ahhaa, valguslinn!
AHHAA Teaduskeskus
Tervisemuuseumi näitus “Palju õnne!?”
Mis on valgus? Georg Friedrich Parroti füüsikakabinet
Tartu Ülikooli muuseum, Lossi 25