Noorte tulevikuoskuste pagasit aitab täita koolide koostöö ettevõtetega

Üle kogu Euroopa peetakse haridussüsteemide nõrkuseks pakutavate teadmiste vähest seost päriseluga. Nii võib noortel puududa piisav info ühiskonna ja tööturu vajadustest, et teha teadlikke otsuseid haridus- ja karjäärivalikute osas. Seetõttu on oluline, et haridusse saaksid panustada ka ettevõtted, et tagada tulevikus vajalik kompetents. Kuidas seda teha ning millest alustada? Just sel teemal otsisime aktiivselt kokkupuutekohti möödunud nädalal Jõhvis toimunud koolide ja ettevõtete koostööseminaril.

“Kui küsida kelleltki, kuidas ta teatud ametikohale jõudis, kõlab vastuseks sageli “See sai alguse siis, kui koolis…”,” iseloomustab moderaator Harald Lepisk kooli tähtsust erialavaliku kujundamisel. Olukorras, kus õpetajaskond vananeb, kerkib üha teravamalt üles küsimus, kas õpetaja suudab tänapäeva noore portfelli lisada piisavalt tuleviku tööriistu. Siin saab abikäe ulatada kooliväline partner, kelleks võib olla nii ettevõte, muuseum, ülikool, kutsehariduskeskus või ettevõtlust arendav organisatsioon. 

“Tihti elavad organisatsioonid oma mullis ehk ei teata hästi, mida teised teevad ega osata näha võimalusi koostööks. Selge on aga see, et õppetöö rikastamiseks peame üksteist toetama,” tõdeb Ettevõtliku Kooli koordinaator Hälis Värimäe. Sel eesmärgil on Ida-Virumaa haridusklaster Hariduskopter toonud ühe laua taha valdkonna esindajad alates lasteaedadest kõrgkoolini, nüüd on plaanis süsteemsemalt kaasata ka kooliväliseid partnereid. Juba on tehtud olulisi samme: oktoobris kohtusid esimest korda 23 haridusjuhti, et saada rohkem aimu kohalike ettevõtete ja üksteise tegemistest. Jaanuaris aga käivitub koostöös Sotsiaalministeeriumiga töövaatluspraktika pilootprojekt.

Hariduskopteri koordinaator Kerda Eiert tõdeb, et koostöö kooliväliste partneritega toimib siis, kui mõlemad osapooled on sõnastanud oma ootused ja eesmärgid. Kuidas saab ettevõtja Ida-Virumaa koolidele paremini toeks olla? Näiteks pakkudes õpialstele uurimisteemasid ja võimalusel kaasjuhendamist, viies läbi külalistunde, töötades koos kooliga välja valikaineid või ühisõppekavasid. ”Oluline, et ettevõtjad räägiksid haridusvaldkonnas rohkem kaasa, sealhulgas sellest, millist tööjõudu neil vaja on. Näiteks miks on konkreetses ettevõttes oluline keeleoskus või inseneeriateadmised,” rõhutab Eiert.

Üheks  suureks võimalikuks koostööpartneriks on Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, mis on ka ühenduslüli haridusasutuste ja ettevõtjate vahel. Kutsehariduskeskuse PR- ja arendusjuht Karen Sukiasyan räägib, et nende õppetöö on tihedalt seotud tööturu vajadustega: koostööd tehakse nii ettevõtete, kohaliku omavalitsuse kui ministeeriumiga. Partnerid osalevad aktiivselt õppekavaarenduses või pakuvad töökohapõhist õpet, kus õppekava on koostatud ettevõtja vajadustest lähtuvalt: 1/3 õppeajast omandatakse koolis teooria, ülejäänud ajal arendatakse tööl praktilisi oskusi. 

Kuidas koolis õpitu päris elus välja näeb? Räpina Ühisgümnaasiumi õpetaja Kätlin Neimann korraldas koos kolleegidega teemapäeva “Elu(s) matemaatika(s)”, kus noored said oma teadmised proovile panna praktikas ning tutvuda seejuures kohalike asutuste tegemistega.  Aineõpetajate ja ettevõtete koostöös valminud ülesanded tutvustasid matemaatika laialdasi kasutusvõimalus. Näiteks tuli nuputada, kuidas toimub ettevõttes palgaarvestus või koostada Räpina haiglas ravimiretsepte, samuti pidid noored matemaatika abil välja selgitama järgmiste ülesannete asukohad. Projektis lõi kaasa neli Põlvamaa kooli ning segavõistkondades said õpilased omavahel sõbruneda ja koostööoskusi arendada. Tagasiside tehtule oli ääretult positiivne. “Räpina sai tuttavaks, õpilased olid õnnelikud, et koostöös sünnib midagi toredat. Võitis matemaatika,” rõõmustab Neimann.

Võru Kesklinna Kooli õpetaja Triinu Kärbla räägib, et nende kool on seadnud eesmärgiks tuua lapsed mugavustsoonist välja ja näidata, et nende tegevusel on käegakatsutav tulemus. Näiteks peavad 8. klasside õpilased välja mõtlema, kuidas muuta koolielu toredamaks ning tegema  idee teostamiseks ettevõtjatega ise koostööd. Nii on kohaliku rõivatootja Flamelle abiga valminud padjakatted kooli puhkenurka ning koos puidutöötlemise kompetentsikeskuse Tsentriga ehitati kooli trips-traps-trulli mängulaud. Koos Võrumaa ettevõtetega toodi lavale lausa muusikal – kostüümidest lauludeni!

Kiviõli seikluskeskus on juba mitu aastat pakkunud õpilastele hooajalisi töövõimalusi. Seikluskeskuse personalispetsialistil Airis Veskil jätkub noortele ainult kiidusõnu. “Neil pole eelarvamusi, nad on väga avatud kuulama ja arenema,” räägib ta. Kuna noored on ühtlasi seikluskeskuse visiitkaart, peab neil olema selge arusaam neile suunatud ootustest. Koostöö käigus on selgunud, et sellest võidavad mõlemad pooled: staažikamad noored saavad täita vastutusrikkamaid ülesandeid ning nende ideedega püütakse arvestada keskuse arendustöödes.

Olulise inimese tagasiside tähendab noorele palju! Toila valla kultuurispetsialist ja endine õpilasettevõtja Anu-Liis Porman räägib, kuidas tema õpilasfirma Väike Rõõm otsustas ühendust võtta president Kaljulaidiga. “Juhendaja arvas, et teeme nalja, aga president vastas ja saime temaga päriselt kokku! Noore jaoks on see märk, et ta on kuhugi jõudnud,” meenutab Porman ja paneb ettevõtjatele südamele, et nad suhtuksid noortesse tõsiselt. Kui noor ühendust võtab, näitab see, et ettevõtte tegevus läheb talle korda. Vesk lisab, et kontakti otsides tuleb olla järjekindel ja julge, et teha end ettevõttele nähtavaks. Õpilasfirmad annavad suurepärase võimaluse katsetada ka erinevaid rolle ning leida just endale meelepärane tegevus. Lisaks saab protsessi kaasata ettevõtjaid mentorite või juhendajate näol. 

Seega pakub koostöö ettevõtetega koolidele olulist ning tähendusrikast väärtust. Erinevate koostöövormide arendamisel on oluline lähtuda nii vajadusest kui ka kohalikest võimalustest. Mõtteid koostöö arendamisel tekkis kohtumise käigus mitmeid – alates venekeelsete õpetajate tõhusamast toetamisest kuni päästjate elukutse lõimimiseni õppekavasse. Ettevõtetega koostöö arendamisel tasub uurida ja inspiratsiooni ammutada ka olemasolevatest headest näidetest. Ka tasub uurida  miks.ee portaali kogutud tugimaterjale ja nõuandeid: https://miks.ee/koostoovormid

Koostööseminar toimus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Hariduskopteri, Eesti Teadusagentuuri ning Haridus- ja Noorteameti ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu koostöös.

 

Autor: Kai Kaljumäe

Koolide ja kooliväliste partnerite koostööseminar tuleb taas, sellel korral Ida-Virumaal! Usutavasti ei vaidle keegi vastu, et kooliharidus peaks olema huvitav, päriseluga seotud ning valmistama noori võimalikult adekvaatselt ja mitmekesiselt ette edasiseks eluks. Kas tänapäeva kiiresti muutuvas ühiskonnas suudavad kool ja õpetajad seda pakkuda?

Koolis õpitavat saab muuta oluliselt mitmekesisemaks ning siduda päriseluliste probleemide lahendamisega, kui kaasata õppetegevusse kooliväliseid partnereid (nt muuseumid, haiglad, teadusasutused, MTÜd jne.) oma teadmiste, oskuste ja informatsiooniga.

TOIMUMISE AEG
3. november 2022 kell 13.00-17.00 Ida-Virumaa kutsehariduskeskus Jõhvis
 
Koostööseminari eesmärk on tutvustada juba toimivate heade praktikate kaudu erinevaid võimalusi, kuidas koolid ja erinevad osapooled saavad ühiselt tegutsedes muuta noorte kooliharidust mitmekesisemaks, siduda õppetöö rohkem päriseluliste olukordadega ja panustada seeläbi õpilaste teadlikumate karjäärivalikute ja tulevikuplaanide kujunemisse.

Seminarile ootame peamiselt ettevõtete ja üldharidus- ning kutsekoolide esindajaid, aga ka teisi ettevõtluse, hariduse ja sidusvaldkondade esindajaid, kes on huvitatud koolide ja erinevate partnerite koostöö arendamisest.

PÄEVAKAVA

13.30		Registreerimine,  saabumiskohv
14.00		Seminari sissejuhatus ja motivatsioonikõne – miks ettevõtete ja koolide koostööd on vaja?
		Harald Lepisk, moderaator
14.15		Ida-Viru Ettevõtluskeskuse tugi koolide ja partnerite koostöö alustamisel
		Kerda Eiert, Ida-Viru Haridusklastri koordinaator
14.30		Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse koostöökogemus ja valmidus
		Karen Sukiasyan, PR ja arendusjuht, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus
14.45		Räpina ettevõtete tegevustest lähtuvad ülesanded ja muud koostöö võtted Räpina Ühisgümnaasiumi ja Aianduskooli näitel.
		Kätlin Neimann, Räpina Ühisgümnaasium
15.00		Kuidas praktikud toovad kooliellu põnevust ja “päris” elu
		Triinu Kärbla, Võru Kesklinna Kool
15.15		Paneelarutelu “Koostöö võimalused ja pidurid”
		Arvamused ning seisukohad koostöö teemal õpilaste, õpetajate ja ettevõtete vaatenurgast, et mõista paremini üksteise “mänguruumi” ja leida koostöökohti. Kõigi osalejate arvamus on oodatud. Ei ole õigeid ja valesid arusaamu ega ka rumalaid küsimusi.
15.55		Praktiline töötuba – ideede pank
		Ajurünnak, kus koolide, ettevõtete ja teiste kooliväliste partnerite esindajad genereerivad ühiselt koostöö ideid, mida ühiselt ellu viia,  lähtudes oma võimalustest, pidades silmas nii õpilaste, koolide kui  ettevõtete vajadusi ja ootusi.
16.40		Seminari kokkuvõte
16.50		Eksursioon – Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse külastus (ca 45min)

 

Osalemine on TASUTA! Registreeri kohe, et kindlustada endale koht seminaril!

Seminar toimub Hariduskopteri, Eesti Teadusagentuuri ning Haridus- ja Noorteameti ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu koostöös.

REGISTREERI SEMINARILE SIIN!

Haridusvaldkonna esindajad on oodatud 1. detsembril kl 14‒16 toimuvale ettevõtete ja koolide virtuaalsele koostööseminarile, kus on teemaks sisulised ja jätkusuutlikud koostöövõimalused, mis aitavad siduda õpitavat päriseluga ning ettevõtetel panustada hariduse praktiliseks muutmisse.

Seminari eesmärk on motiveerida koolide koostööd ettevõtetega. Selleks saavad osalejad tutvuda inspireerivate näidetega Eesti koolidest ja ettevõtetest, mida on ühiselt tehtud nii ainetes kui aineüleselt, ning arutleda gruppides koostöö takistuste ja lahenduste üle. Esinejate seas on staažikad ja mitmekesises vormis koostöö tegijad.

Seminari kava

14.00 Avamine
14.05 Robert Kitt, Utilitas AS: Koolide ja ettevõtete koostöö vajalikkus.
14.20 Viljandi Gümnaasium: Kooli koostöövõimalused ettevõtetega. Kuidas noori kaasata?
14.40 Trimtex Baltic: Ettevõtja kooli koostööpartnerina.
15.00 Elva Gümnaasium: Kooli koostöövõimalused ettevõtetega.
15.20 Töötuba: Kuidas alustada koostööd? Kuidas leida ideid? Milliseid koostöötegevusi teha?
15.40 Grupitööde kokkuvõtted
16.00 Seminari lõpp

Seminari juhib Erika Veide, haridus- ja noorteameti „Edu ja tegu“ programmi üldhariduse koordinaator.

Üritus toimub Zoomi keskkonnas ja kõigile registreerunutele saadetakse registreerimisel märgitud e-aadressil virtuaalürituse link.

Osalemiseks palume registreeruda hiljemalt 30.11 siin.

Ettevõtete ja koolide koostööseminari korraldavad juba aastaid haridus- ja noorteameti ettevõtlus- ja karjääriõppe programm „Edu ja tegu“, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Eesti Teadusagentuur. Rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Avaldatud on ka kaks koolide ja ettevõtete koostöö parimate praktikate kogumikku, mis on leitavad E-koolikotist.

25.novembril toimunud koolide ja ettevõtete koostöö veebiseminaril rääkisid põnevaid kogemuslugusid koolijuht Mare Räis Järveküla Koolist, majandusõpetaja Tiina Saar Tallinna 32. Keskkoolist, Sander Pikkel LHV pangast ja lapsevanem Kadi Roosipuu. Kõigi esinejate poolt tutvustatud heade praktikate eesmärk oli anda õpilastele päriselulisi ja kogemuspõhiseid õppimisvõimalusi.

Veebiseminari teises pooles otsiti ühiselt ideid koostööks kooli ja partnerite vahel virtuaalseid võimalusi rakendades. Aruteludest jäi kõlama, et eluliste seoste õpetamisel ja praktiliste ülesannete koostamisel on väga vajalik õpetajate ja kooli juhtkonna koolitamine ettevõtetes.

Koostöö võimalustest Rae valla ettevõtete ja Järveküla kooli vahel

(Mare Räis, koolijuht)

• Järveküla põhikooli ja Rae valla ettevõtete koostöö püüe on selgitada ja näitlikustada STEM (reaal)aineid ning aidata vastata põhikooli õpilaste küsimustele – kes minust saab, miks peab õppima, mis mind huvitab, mida tasub õppida jne.
• Õpilaste vanemaid kaasatakse praktiliste tegevuste läbi – töötubade läbiviimine, oma töökohta külla kutsumine, ühised õpiüritused.
• Kool panustab õpetajate koolitamisse (ettevõtete külastused, Oska raportid ja tulevikutöö materjalid, teiste koolide kogemustest õppimine).
• Õpilastele tööelu tutvustamine (osalemine „Tööle kaasa“ algatuses jms).
• Koostööprojektide algatamine ümberkaudsete ettevõtetega. Suurim koostööprojekt on koolil ettevõttega ABB Eestiga STEM ainete õppe raames.
• Karjääriõppe asemel otsitakse õpilastega EluKutset. Selleks toimub 2 korda aastas „Teistmoodi õppimise päev“, mille raames on töötoad, loengud, õppekäigud, isetegemine.
• Koostöö kasulik koolijuhile ja õpetajatele: arusaam ettevõtte tööprotsessidest, tingimustest, eeldustest, ainete seotusest päriseluga.
• Ettevõtete kasu koostööst: tööandja mainekujundus, võimalus kaasata õpilasi oma tegevustesse.

Töösõppe projekt

(Kadi Roosipuu, lapsevanem, haridusteaduste magister)

• 2013. aastal ühe aktiivse lapsevanema algatatud projekti eesmärk on õppimine asutuses/ettevõttes ehk üks ainetund viiakse reaalselt läbi ühes ettevõttes, päriselu keskkonnas. Õpetatava õppeainena valiti matemaatika seetõttu, et selle puhul on lastel alati kõige enam küsimusi, miks seda õppima peab ning kus teadmist tulevikus kasutada, numbrid ja valemid ei seostu päriseluga.
• Lapsevanem oli projekti algataja, organiseerija, transpordi korraldaja, rahastuse otsija. Samuti leidis ettevõtted, kus matemaatika tundi saaks läbi viia ning noortel oleks huvitav.
• Transpordi jaoks rahastuse saamiseks pöörduti valla poole ja kirjutati projekt.
• Projekti tulemusena said ettevõtetes matemaatikat õppimas käia Laagri ja Ääsmäe kooli 8.-9 klasside õpilased.
• Lapsevanem pöördus ise ettevõtete poole läbi avalike kontaktide. Aastate jooksul on külastatud erinevaid Harjumaa ettevõtteid ja tutvutud sealsete tööülesannete, tegevuste, ametite, inimestega, töötaja kohustuste, õiguste ja ootustega ning saadud selgemaks erinevate õppeainete kasutamist töös.
• Ettevõtted pakkusid välja elulised matemaatikaülesanded, mille õpetajad kohandasid eakohaseks ning mida õpilased lahendasid ettevõttes kohapeal. Nt oli teemadeks ruumala, trajektoor, kaupade paigutus riiulitele, personalikulu, logistika kaubandusettevõtetes ja veel mitmed aspektid, mis said noorte jaoks elulise mõõtme.
• Tund ettevõttes kestis u 1,5 tundi, toimus peale lõunasööki matemaatika ja klassijuhataja tunni raames. Peale ettevõtte külastust oli oluline kokkuvõtete tegemine ning õpitu arutelu.
• Ettevõtete kasu koostööst: panustamine noorte haridusse ja huvi tekitamine ettevõttes töötamise vastu.
• Õpetajate kasu koostööst: ka nemad õpivad käikude raames ja saavad ainest oma tundides eluliste näidete toomiseks.
• Õpilase kasu koostööst: huvitav õppetöö ja parem baas karjääri planeerimiseks.

Börsihaist investoriks ehk kuidas juba koolipingis investeerimist õpetada 

(Sander Pikkel, LHV maaklertegevuse juht)

• Börsihai mängu eesmärk on suurendada säästmisharjumust, võtta ära hirm investeerimise ees ja kindlustada pensionipõlv, sest isiklikud säästud ja investeeringud on parim kaitse vaesusriski vastu. Eestis investeeritakse Põhjamaadega võrreldes oluliselt vähem, koolides ei räägita palju investeerimisest. Rahatarkuse uuringute põhjal on Eesti inimeste teadmised head, kuid reaalne käitumine erinev.
• Mängu alguses on osalejatel 10 000 dollarit, võidab see, kelle portfell on mängu lõpus kõige suurem. Mäng kopeerib inimese elu, kus iga börsipäev võrdub ühe eluaastaga, mil mängija kontole laekub 1000 eurot, mida saab pensionipõlveks investeerida.
• Aastal jooksul osales 6500 mängijat erinevatest Eesti koolidest.
• Mängu juhised leiab: lhv.ee/hai, artiklid: Facebook.com/borsihai
• Mängu põhjal on koostatud videotund „Börsihaist investoriks“, mis on leitav LHV You Tube kanalil https://www.youtube.com/watch?v=XIcYb1600dw
• Noortes teema vastu huvi tekitamiseks on YouTube kanalil ka LHV Noortepanga #äraolevaene videoseeria Karl Erik Taukariga
• Distantsõppe raames on võimalus videotunni põhjal lasta noortel koostada strateegia mängus osalemiseks, analüüsida koos tehinguid ja vaadata, mis juhtub portfelliga 6 kuu pärast.
• Noorte kasu koostööst: teadmine, et kogu raha ei pea ära kulutama, vaid selle saab enda kasuks edukalt tööle panna. Kaob hirm päriselu tehingute ees, baasteadmised investeerimisest.
• Õpetaja kasu koostööst: Börsihaid saab kasutada majanduse või ühiskonnaõpetuse tundides. LHV aitab soovi korral materjalide ja õpetajate koolitusega.

Projekt „Noored maale“

(Tiina Saar, Tallinna 32. Keskkooli majandusõpetaja)

• Projekti eesmärk: Suurendada noorte ostkust lugeda majandusmärke meie ümber, koostada eelarvet, mõista, kes on maksumaksja ja mis sellega seondub ning kohtuksid ettevõtjatega, et näha võimalusi elu edendamiseks maapiirkondades.
• Projekti õppematerjalid (töölehed) koostas õpetaja.
• Osalejad: Tallinna 32. Keskkooli gümnasistid, Haapsalu linna ja paikkonna ettevõtted/ asutused.
• Tegevused toimusid 2018-2020. aastatel ning igal aastal oli nooretel erinev ülesanne. Valiti hõreda tegevusega kogukonnad.
  • 2018. a ülesanne: kuidas elavdada piirkonda nii, et inimesed tahaksid sinna elama minna.
  • 2019. a ülesanne: turundusideede ja kliendini jõudmise strateegiate välja töötamine OTT (otse tootjalt tarbijani) liikmetele.
  • 2020.a kevadel kohtumised kohalike väikeettevõtjatega. Analüüsiti nende eelarveid ning ülesanne oli töötada välja ideed tulude suurendamiseks ja kulude kokkuhoiuks.
  • 2020. aasta sügisel kohtuti noorte ettevõtjatega ja õpilased pidid pakkuma piirkonna uute töökohtade ja ekspordiartiklite ideid.
• Õpilased esinesid oma töödest/ideedest ettekannetega jooksvalt ka Haapsalu linnavalitsuse esindajatele, neist esinemine toimus viimane virtuaalselt. Ideed on üleval ka Haapsalu linnavalitsuse kodulehel kogukonnaelu lingi all https://www.haapsalu.ee/
• Ettevõtete ja linnavalitsuse kasu koostööst: noorte pakutud ideede reaalne rakendamine, võimalus kasutada noorte kogutud andmeid (nt viidi läbi küsitlusi, saadi infot erinevatelt kohtumistel jms) ning lisaks parem arusaam noorte mõttemaailmast ja soovidest.
• Õpilaste kasu koostööst: saadi oskus algallikatega töötada, teha järeldusi, õpiti töötama meeskonnana, kasvas julgus võtta ühendust ning kaasata projekti erinevaid ametkondi (nt keskkonnaministeerium, Jaapani saatkond). Kõige keerukam on õpilaste jaoks töö allikatega. Noored soovivad asuda koheselt ideed realiseerima, kuid oluline on mõista eeltöö tähtsust, mis annab arusaama mida ja kuidas üldse tasub teha.

Koolide ja ettevõtete koostöö veebiseminari saab järgi vaadata siit.

Teksti autor: Liina Pissarev

Fotod: kuvatõmmised veebiseminari salvestusest

Seminari korraldasid Eesti Teadusagentuur, ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Rahastaja: Euroopa Regionaalarengu Fond programmi TeaMe+ raames.