Naised kosmosEST

Tartu Ülikooli observatoorium tähistas hiljuti rahvusvaheliselt kosmosenädalat inspiratsioonipäevaga “Naised kosmosEST”. Rahvusvahelise teemanädala üritusega toodi fookusesse naiste roll kosmosetööstuse valdkonnas. Kuigi täna on vaid 10% astronautidest naised, on Eestis selles valdkonnas mitmeid silmapaistvaid naisteadlasi, -insenere ja juhte. Oma loo rääkisid Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees ja endine observatooriumi juht Anu Noorma, Euroopa Kosmoseagentuuri kosmosetööstuse ekspert ja astronaudikandidaat Gertrud Talvik, insener Mari Allik, tähefüüsika teadur Heleri Ramler, tahkefüüsika doktorant Anni Kasikov ja kosmosetehnoloogia ekspert ning projektijuht Aire Olesk. 

Miks aga kosmos? “Sest see on valdkond, mis on meie jaoks olnud alati olemas, aga läbi ajaloo ei ole me suutnud sinna küündida,” selgitab Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma. Kosmoses viibimine on olnud võimalik vaid viimased 60 aastat ning suurema osa sellest perioodist said võimaluse astronaudiks saada vaid meessoost sõjaväelendurid – naiste võimalused selleks olid olematud. Täna saavad kosmosesse minna olenemata enda soost kõik, otsustavat rolli mängivad kandidaadi sobivus, omandatud teadmised ja oskused.

Eesti üks kõige suurem saavutus kosmosevaldkonnas on ESTCube, mis lennutati orbiidile 2013. aastal. Sellega näidati selgelt, et meil on väikese riigina olemas kõik vajalik, et olla võrdväärne partner Euroopa kosmoseagentuuris. Tartu Observatooriumi endise juhi Anu Noormaa sõnul pakkus tudengitele ESTCube projekt palju olulisi ja kasulikke väljakutseid: “kogu protsess oli väga raske, kuid selleks, et pildis püsida, tuleb pingutada.” Nii jõutigi samal aastal esimese kosmosest pildistatud Eestimaa fotoni, mis oli tehtud meie oma satelliidi poolt. Noorma lisab: “tegelikkuses olid mitmed eesti teadlased ja insenerid juba eelnevalt sarnaste projektidega tegelenud ja enda töö vilju kosmosesse saatnud, kuid seda kõike tehti teiste riikide lipu all.” Tudengisatelliit andis olulise tõuke ka Eesti liitumisele Euroopa Kosmoseagentuuriga 2015. aastal, mis annab võimaluse eestlastele kosmosesse jõudmiseks. 

Kas kosmosesse jõudmisest on unistanud ka Anu? “Väiksena oli tahtmine küll olemas, aga siis said astronautideks vaid meestest sõjaväelendurid. Kõige lähedasem võimalus kosmoseteemadega tegelemiseks oli kõrgkoolis füüsika õppimine,” selgitas Noorma. Aastate jooksul on ta kohtunud paljude astronautidega, mille järel usub ta, et ei ole millestki ilma jäänud, kuna pole kosmoses ise käinud. Kosmosesse jõudmise ambitsioon on aga kosmosetööstuse eksperdina töötaval Gertrud Talvikul, kes on aktiivses kandidatuuris Euroopa Kosmoseagentuuri astronaudiks. Ta on teadlikult terve enda karjääri üles ehitanud just sellele, et ühel päeval astronaudiks saada. Tema sõnul on kogu protsessi juures kõige olulisem julgus erinevaid asju ja valdkondi proovida ja katsetada ning vastu minna kõikvõimalikele väljakutsetele, mis elus ette tuleb.

Mida aga peaks tegema, et ühel päeval astronaudiks saada? Esiteks tuleb mõista, et astronaudid ei ole eksperdid ega tipptasemel spetsialistid, kuid inimesed, peavad kõigest midagi teadma. “Väga vähesed on kosmoses käinud ja nendest veel vähem on naised, seepärast on minu jaoks oluline endale seatud sihtidele kindlaks jäämine,” selgitab ta. Gertrud toob välja, et Eestis on naistel olnud juba pikalt meestega võrdsed võimalused õppimiseks ja sarnastele positsioonidele kandideerimiseks. Sellest hoolimata on Euroopa Kosmoseagentuuri töötajatest vaid kolmandik naised. “Minu jaoks on igapäevane nähtus koosolekud, kus olen laua taga ainus alla 40-aastane naine,” lisab Gertrud. Positiivse poole pealt saab aga välja tuua, et soolisele võrdsusele pööratakse Euroopa Kosmoseagentuuris tähelepanu rohkem kui kunagi varem. 

Suured unistused ja ambitsioonid on hirmutavad. Gertrud näeb selles ainult positiivset poolt – kui need ei tekitaks hirmu, siis ei ole need piisavalt suured ja väljakutsuvad. “Elu jooksul saab igaüks meist mitmeid negatiivseid vastuseid ja kümneid kirju, et ei ole mingile positsioonile või stipendiumile piisavalt hea. Meeles peab pidama aga seda, et aja jooksul koguneb ka mitmeid positiivseid vastuseid. Kellegi teekond ei ole selline, kus kõik valikud ja otsused on õiged – tahest tahtmata on palju vastulööke, kuid sellest tuleb lihtsalt üle olla,” lisab Gertrud.

Selleks, et järgneva viie, kümne või paarikümne aasta jooksul jõuaks rohkem naisi kosmosesse on õige aeg alustada just täna. Tähtede suunas lendamiseks saab igaüks enda teadmisi arendada loodus- ja täppisteaduste ning inseneeria valdkonnas. Naiste järjepidev töö ja püüdlused avakosmosesse jõudmiseks on sillutanud tee tulevastele ambitsioonikatele tüdrukutele. Kui siht on selge ja silme ees, ei ole keeruline saavutada edu nii Maal kui ka kosmoses.

Autor: Mare Vahtre