Üheksa kuu jooksul osales Eesti Loodusmuuseumi haridusprogrammides enam kui 12 500 last

„Eesti Loodusmuuseumi õpetajad võtavad lapsi suurima rõõmuga vastu ja õppeaasta jooksul pole praktiliselt ühtegi tööpäeva, kui meie majas poleks külas mõni lasteaiarühm või kooliklass,“ räägib Eesti Loodusmuuseumi direktori asetäitja Egle Hecht. „Praegu pakume 35 erinevat muuseumitundi, lisaks töötavad ka huviringid ehk väikeste ja noorte teadlaste klubid, korraldame lastele suve- ja linnalaagreid ja muid harivaid üritusi.“
Hechti sõnul on väiksemate laste seas kõige populaarsemaks muuseumitunniks „Metsloomade aastaring“, mis tutvustab Eesti loomi ja nende tegevusi erinevatel aastaaegadel. Vanemas kooliastmes lastele pakkusid enim huvi praktilised tunnid, kus saab tutvuda mikroskoobitööga, ja haridusprogramm „Lülijalgsed ja limused“.
Muuseumitundide ja haridusprogrammide vaates olid Eesti Loodusmuuseumis kõige populaarsemad kuud november, mil muuseumitundides osales 1900 last, ja mai, kui muuseumitundidest võttis osa 1800 last.
„Et mõista paremini lasteaedade ja koolide vajadusi ning õpetajate ootusi loodushariduse osas, viisime hiljuti läbi rahuolu uuringu. Meie muuseumitundides osalenud õpetajate soovitusvalmidus kolleegile venekeelse tunni osas oli viie palli skaalal 5  ja eestikeelse tunni osas 4,9. Täname õpetajaid nii hea tagasiside eest ja loodame, et sama hea hinnangu saame ka järgmise õppeaasta lõpus,“ lisas Egle Hecht. „Kindlasti soovitame õpetajatel võimaluse korral panna järgmise õppeaasta muuseumitundide soovid juba varakult teele. Aegsasti külastust planeerides võite kindlad olla, et saate muuseumisse tulla just teie soovitud päeval.“

Suvel pakub Eesti Loodusmuuseum lastele suvelaagreid. Väikestele lastele vanuses 4-7 aastat on mõeldud ühepäevane linnalaager 17. juunil, koolilapsi ootavad seikluslikud ja harivad 2–3-päevased suvelaagrid Aegna saarel juulis ja augustis.
Suvel ootab Eesti Loodusmuuseum 6-10-aastaseid loodushuvilisi „Suvemuuseumisse“, mis toimub 29. juunist 27. juulini neljapäeviti kell 12-14. 

Lisainfo: Loodusmuuseumi kodulehelt

Pooleteise kuu jooksul alates sõbrapäevast, 14. veebruarist kuni 31. märtsini on botaanikaaias avatud kunstniku Ülle Järve maalinäitus lilledest, mis kutsub üles oma kodu kujundamisel riputada seinale üks lillemaal, mis rõõmustaks meie meeli iga päev.

Ülle Järve on kunstnik, kuid ka suur toataimede lemb, kelle elus veel hiljuti kippus tubane lilleaed mängima suurt rolli – kõik 560 taime vajasid erilist tähelepanu. Tema kollektsiooni kuulusid uhke sukulentide pere ja paljud teised taimed. Kunstniku lillearmastus on suur, aga just Türi tulbipäevad inspireerisid teda lõuendile kandma lillemotiive. Pandeemia tõttu jäi tookord näitus üles seadmata, aga alates teisipäevast, 14. veebruarist on võimalik Tartu Ülikooli botaanikaias Ülle Järve maale näha – lõuenditelt võib leida tulpe, mõne pojengi, maguna, karukella ja helgetes toonides artišoki – ka aednike hing pole puutumata jäänud.

„Maalin lilli kevadeti, kui tunnen, et vajan uut ja värsket energiat. Mitmetel mu piltidel on papagoitulpe kujutatud ja nendega on ka oma avastamise lugu,“ rääkis kunstnik. „Kunagi, umbes kümme või veidi rohkem aastaid tagasi armusin nende lillede ebatäiuslikesse õitesse. See tundus nii loominguliselt põnev, sest iga õis oli kordumatu. Töötasin sel ajal lillepoes ja õite pildid sibulapakkide etikettidel tundusid nii võrratud, et kohe pidin neid ka endale aeda ostma. Paraku ei olnud kevadel sugugi mind ootamas selline õite meri, mida olin sellistest kogustest sibulatest oodanud. Õitsesid vaid mõned taimed ja sordiehtsust sai ka vaid vähestel tuvastada – selline ebaõnn tegi nõutuks, olin ennast ikka rohenäpuks pidanud. Minu vanaema ja tädi elatusid taimekasvatusest. Olin seda kõike ju näinud, et kuidas ja mis.“

Lillede maailm võlub kunstnikku, tema maalidelt võib näha pühendumusega jäädvustatud õite korrapäratut voolavust ja värvide-, vormide-, varjude-, valgusemängu. Nagu Ülle Järve ise kirjeldas: „See on kui üks lõputu seiklus ja tagaajamine“.

Ülle Järve on andekas kunstnik, kes töötas 30 aastat tagasi graafilise disainerina Vaal Galeriis. „Pärast keskkooli sattusin sinna tööle – tuntuim töö sellest ajast Raadio Kuku firma sümboolika, see sai tehtud nüüdseks üle 30 aasta tagasi.“ Samuti on ta illustreerinud mitmeid raamatuid ja õppematerjale, täiendanud end Eesti Kunstiakadeemias. Ta on koostööd teinud Kaari Sillamaa laste muusikaliteatriga, kus täitis rekvisiitori, kostümeerija ja kunstniku rolle. Aastaid juhtis Ülle Järve Türi majandusgümnaasiumi laste käelise tegevuse ringi.

„Kokkuvõttes olen suur katsetaja ja elukestev õppija. Mulle meeldib töötada erinevate materjalidega ja miksida omavahel tehnoloogiaid. Enamasti kõnetavad mind põnevad materjalid, mis kutsuvad endaga tutvust tegema. Kätt olen proovinud keraamika, vitraaži, portselanmaali, tekstiili, metallehistöö, keevitamise, nahakunsti, mosaiigi, puidu, rekvisiitide valmistamise, graafilise disaini, maali, graafika, raamatute illustreerimise ja graveerimise alal,“ rääkis Järve.

Näitus „Õis igasse päeva“ kutsub üles oma kodu kujundamisel riputada seinale ka üks lillemaal, mis rõõmustaks meeli iga päev. Ülle Järve lillemaalidega näitus jääb Tartu Ülikooli botaanikaaia õppeklassis avatuks 14. veebruarist kuni 31. märtsini. Näitust saab külastada botaanikaaia piletiga.

Lisateave:
Tartu Ülikooli botaanikaaed
tel 737 6180
botaed@ut.ee 
www.natmuseum.ut.ee

„Rukkirääk“ on taskuhääling, mille 20-minutilist loodustemaatilist saadet võib oodata iga kuu viimasel teisipäeval. Teise hooaja esimeses saates võetakse luubi alla teaduse populariseerimine.

Taskuhäälingu „Rukkirääk“ saadetes arutlevad külalised loodusest, töökogemustest, seikadest ning Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia tegemistest. Nimi on inspireeritud omapärasest linnust – rukkiräägust, kes oma krääkimisega on üks tuntuima häälega linde. Arvatakse, et meie igapäevane sõna „rääkima“ (ehk kõnelema) arenes sõnast, mis algselt tähendas räägu rääkimist või muid teravaid hääli.

„Rukkirääk“ alustas 2022. aasta veebruaris. Eelmise aasta lõpuga salvestati sisukaid saateid kokku 241 minutit, mis võrdub neljatunnise matkaga metsas. Episoodide kuulati kokku 658 minutit, mis on samaväärne pea 11-tunnise autosõiduga Tartust Varssavisse.

Kõige populaarsemaks saateks osutus esimene episood „Ma tegelen putukate ümbertõstmisega ühest kastist teise“, kus saatekülaliseks oli zooloog Mati Martin. Spotify voogedastusplatvormil on „Rukkirääk“ 20 jälgijale top 1 taskuhääling.

Teise hooaja esimeses saates tuleb juttu teaduse populariseerimisest ja selle vajalikkusest. Saatekülalistega Eesti Teadusagentuuri Teame+ koordinaatori Mare Vahtre ja Tartu Ülikooli Teaduskooli direktori Ana Valdmanniga arutletakse, kellel on õigus teadust populariseerida ning millised on need viisid, et tavainimeseni jõuda. Iga saate lõpus on tavaks esitada viktoriiniküsimus, millele saab vastuse järgmise saate alguses.

Taskuhäälingut saab kuulata platvormidel Anchor.FM, Spotify, Apple Podcasts ja Google Podcasts.

Lisateave:
Tartu Ülikooli loodusmuuseum 
loodusmuuseum@ut.ee
www.natmuseum.ut.ee

Eesti Vabariigi president Alar Karis andis üle Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia esimesed Gottfried Albrecht Germanni märgid.

Eesti vanim muuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum tähistab sel kevadel 220. aastapäeva. Väärika sünnipäeva puhul loodi esmakordselt välja antav Gottfried Albrecht Germanni märk. Aumärgiga tunnustatakse loodusmuuseumi ja botaanikaaia töötajaid ning isikuid väljastpoolt loodusmuuseumi ja botaanikaaeda, kes on andnud silmapaisva panuse asutuse arengule ja eesmärkide täitmisele. Esimesed märgid pälvisid geoloogiliste kogude peavarahoidja Mare Isakar, aednik Jaan Kotter ja muuseumipedagoog Aivo Tamm. Märgid andis üle Eesti Vabariigi president Alar Karis Tartu Ülikooli loodusmuuseumi seminarialal.

Tartu Ülikooli loodusmuuseumile pandi alus 1802. aastal loodusteaduste professuuri juurde kuuluva loodusloo kabineti asutamisega, aasta hiljem loodi botaanikaaed. Toona Tartu Ülikoolis loodusteaduste professorina töötanud Gottfried Albrecht Germann nimetati mõlema asutuse esimeseks direktoriks. Gottfried Albrecht Germannist on säilinud Carl Christian Vogel von Velsteini maal, millel on Germanni portree jäädvustatud koos sinilaup-amatsoonpapagoiga. Muuseumikogus on säilinud sinilaup-amatsoonpapagoi vana topis, mille päritolu pole teada, ent tegemist võib olla isendiga, kes istub Germanni portreel tema käel. Ajapikku on Germanni sulelisest kaaslasest saanud tema tunnusmärk.

Gottfried Albrecht Germanni märk on 27 mm pikkune titaanist rinnamärk, mis kujutab stiliseeritud papagoisulge. Märgi viimistluses on kasutatud kahte erisuunalist rihvpinda, märk on anodeeritud sinakasroheliseks. Tagaküljele on käsitsi graveeritud märgi number. Gottfried Albrecht Germanni märgi autor on kunstnik Kärt Maran.

Ülikooli loodusmuuseum tähistab oma 220. sünnipäeva koos loodus- ja täppisteaduste valdkonnaga 9.–14. maini. Pidunädala jooksul saab osa võtta mitmetest loodusega seotud sündmustest, toimuvad konverentsid ja sealhulgas tähistame ka Eesti III taksonoomiapäeva rahvusvahelise konverentsiga „Elurikkuse digiteenused“. Tutvu kogu kavaga!

Foto ja lisateave:
Tartu Ülikooli loodusmuuseum
tel 737 6076
loodusmuuseum@ut.ee
www.natmuseum.ut.ee

Ülikooli botaanikaaia palmihoones õitseb uhke tõlvikõisik, mille aroomi on juba kaugele tunda. Huvilised kiirustage, sest Rivière’i titaanjuur õitseb lühikest aega.

Rivière’i titaanjuur kuulub võhaliste (Araceae) sugukonda, kuhu kuuluvaid iseloomustab väikestest õitest koosnev tõlvikõisik, mida toetab, katab, varjab erinevat kuju ja värvi kandeleht. Näiteks tema sugulasele hiid-titaanjuurele kuulub maailmarekord – maailma suurim harunemata õisik. Titaanjuured, mida on üle 100 liigi, pärinevad troopilisest Aafrikast ja Aasiast.

Rivière’i titaanjuure ladinakeelne nimetus on Amorphophallus rivieri (sünonüüm A. konjac), millest esimene pool Amorphophallus tähendab tõlgituna „deformeerunud fallos“. Titaanjuurte eluviis on salapärane. Taim veedab suure osa oma elutsüklist puhkavana mulla all ja kui tal puhkus läbi hakkab saama, ilmub mullast välja „nina“, millest vormub erilise kuju, värvi ja lõhnaga õisik või moodustub üks suur ja uhke lehevars. Hästi kasvanud ja toitunud mugulast tuleb esmalt õisik, mis võib venida üle meetri pikaks ja on tumelillakaspunast värvi. Õitsemise kõrghetkel levitab õisik lõhna, mis on muusika porikärbestele ja teistele samasuguse maitse-eelistusega tiivulistele. Rivière’i titaanjuure õisik õitseb vaid paar päeva, umbes kuni 36 tundi.

Õitsemise lõppedes õisik hääbub ja potist hakkab kasvama hiiglaslik leht. Rahvakeeli tuntakse taime kartulipalmina – nimetus iseloomustab lehte, mis on kõrge üksiku varre otsas otsekui suurendatud kartulileht. Kui leht on oma ülasande täitnud ja potis/mullas olev mugul jälle suuremaks kasvatatud ja toidetud, saabub taas mullaalune puhkus.

Tartu Ülikooli botaanikaaed ootab huvilisi Rivière’i titaanjuurt uudistama. Ülikooli botaanikaaia kasvuhooned on avatud iga päev kell 10–17, sissepääs botaanikaaia piletiga.

Lisateave:
Tartu Ülikooli botaanikaaed
botaed@ut.ee
www.botaanikaaed.ut.ee

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ning loodus- ja täppisteaduste valdkond tähistavad tänavu 220 aasta juubelit. Muuseumile ja valdkonnale, mis on omavahel tihedalt põimunud ja seisavad ühtsete väärtuste eest, pandi alus aastal 1802.

Läbi aastasadade on Tartu Ülikoolis töötanud palju maailmakuulsaid loodusteadlasi, nende seas ka üks Nobeli auhinna laureaat – Wilhelm Ostwald. Ka neist, kes praegu ülikoolis õpetavad ja teadustööd teevad, on paljud maailma parima ühe protsendi teadlaste seas. 

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ekspositsioonides kohtuvad teadus, ajalugu ja põnevad lood ning nendega on üles kasvanud hulk loodushuviliste põlvkondi. See on Eesti vanim muuseum, millele pandi alus loodusteaduste professuuri juurde kuuluva loodusloo kabineti asutamisega. Esimeseks loodusteaduste professoriks ja muuseumi direktoriks nimetati Gottfried Albrecht Germann.

Kuigi loodusmuuseumi asutamise päevaks loetakse 6. aprilli, tähistab muuseum oma juubelit koos loodus- ja täppisteaduste valdkonnaga kuu aega hiljem, 9.–14. maini. Nädala jooksul saab osa võtta loodusega seotud piduüritustest ja toimuvad ka konverentsid, muu hulgas tähistatakse Eesti III taksonoomiapäeva rahvusvahelise konverentsiga „Elurikkuse digiteenused“.

Kogu aasta jooksul korraldatavate juubeliürituste kõrval leiavad aset ka loodusmuuseumi ja botaanikaaia traditsioonilised sündmused: juunis on tulemas kaheksas Loodusfestival ja viies loodusvaatluste maraton, septembris traditsiooniline seenenädal. Sügisel jätkub juubeliaasta loodusteaduste konverentsi ja orienteerumisnädalaga.

Lisateave: 

Tartu Ülikooli loodusmuuseum 
737 6076 
loodusmuuseum@ut.ee
www.natmuseum.ut.ee