Kooliõpilased on oodatud osalema andekuse-teemalisel loovtööde konkursil

Tartu Ülikooli teaduskool on tänavu välja kuulutanud loovtööde konkursi teemadel „Andekus minu silme läbi“, „Tulevikukool“ ja „Eesti olümpiaadimedali kujundus“. Osalema on oodatud 1.–12. klasside õpilased. Tööde esitamise tähtaeg on 14. märts 2023.

Tartu Ülikooli teaduskooli direktori Ana Valdmanni sõnul sündis konkursi idee soovist tuua andekate õpilaste märkamist ja toetamist senisest enam fookusesse. „Ministeeriumi tasandil on loomisel andepoliitika, kuid seni selgelt määratlemata andekuse mõiste. Loovtööde konkurss annab võimaluse õpilaste ideede kaasamiseks,“ selgitas ta.

Konkursile esitatav töö võib olla essee, meem, karikatuur, joonistus või video. Iga kooliastme eraldi arvestuses on teaduskooli poolt välja pandud võitja stipendium ja ergutuspreemiad. Kõikide osalejate seas parima tulemuse saavutanud õpilasele antakse kätte ka konkursi ülene auhind, milleks on  Eestis toodetud e-tõukeratas Äike.

Tulemuste väljakuulutamine ja auhinnatseremoonia toimuvad 21. aprillil 2023, mil leiab aset ülemaailmse loovuse- ja innovatsioonipäeva seminar. Teaduskooli direktori hinnangul võiksid sel päeval jääda kõlama just noorte ideed: „Sedalaadi arutelusid, kus õpilased saavad avaldada oma arvamust, peab toimuma rohkem,“ märkis Valdmann.

Konkurssi korraldatakse Eesti olümpiaadide 70. aastapäeva raames.

Tutvu ka täismahus juhendiga.

Võimalus oma kooli- või uurimistöö eest tasu saada: parimate teadusteemaliste Vikipeedia artiklite kirjutajate vahel läheb jagamisele 4000 eurot.

Vikipeediasse artikli tegemine on hea võimalus laiemalt tutvustada oma uurimistulemusi ja sel moel teemat populariseerida ning terminoloogiat arendada, kuna Vikipeedia on väga populaarne: 2021. aastal külastati näiteks eestikeelset Vikipeediat üle saja miljoni korra. Kui õpilased või muud huvilised mõnele küsimusele veebiotsinguga vastust otsivad, siis on sageli just Vikipeedia artikkel üks esimesi, mida nad näevad.

Vikiartikkel on sisuliselt nagu teaduskirjanduse ülevaade või teadusuuringutel põhinev lühireferaat, ainult lugejaskond on laiem ja materjal on vabalt kättesaadav ning seega on oluline enam rõhku panna üldarusaadavusele.

Võistluse ühe korraldaja, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia kommunikatsioonijuhi Marju Raju sõnul on Vikipeedia tõsiseltvõetav töövahend nii teadlasele kui ka laiatarbe-platvorm, mille kaudu teadust populariseerida. Kui tavapärased veebilehed plingivad reklaami, siis Vikipeedia lakooniline kujundus ei sisalda tähelepanu kõrvalejuhtivat infot, vaid toetab keskendumist sisule. Oma referaadi või muu õpingute käigus tehtud töö tulemuste avaldamine Vikipeedias annab näiteks tudengitele hea võimaluse harjutada publitseerimist turvalises ja toetavas keskkonnas.

Kampaania on osaliselt seotud üle aasta Vikipeedias toimuva teadusfoto võistlusega, mille eesmärk on üsna sarnane, kuid mis keskendub just visuaalsele poolele ehk sellele, mil viisil teadlased maailma näevad. “Teadus Vikipeediasse” konkursiga soovitakse tuua visuaalse materjali kõrvale ka sisulisemat poolt artiklite näol.

Eestikeelse teaduse populariseerimiseks ja eesti teaduskeele edendamiseks läbiviidavat artiklikonkurssi korraldavad Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Eesti Teadusagentuur ja Wikimedia Eesti. Vaata lähemalt Vikipeediast!

 

Ka sel õppeaastal ootab Hull Teadlane kõigi Eesti koolide 1.-3. klassi õpilasi osalema uurimistööde konkursil.

Tänavuse konkursi teema on (toidu) maitse.

Projekti jooksul peaksid lapsed teada saama, mis on maitsemeel, millised maitseaistingud on olemas ning miks osad toidud maitsevad mõnedele inimestele rohkem kui teised.

Kuidas õppida sööma toite, mis on kehale vajalikud, kuid ei pruugi maitseda? Milline on tervislik toitumine? Miks on inimene harjunud palju sööma evolutsioonilisest vaatepunktist? Kas mitmekesine toitumine on hea? Kas toitumispüramiidi soovitused sobivad kõigile inimestele ning milliseid toite soovitaksid iseendal süüa? Kuidas toitumine mõjutab meie elustiili? Kuidas liikumine mõjutab meie toitumisvajadust?

Ühes uurimustöös ei pea sugugi vastama kõigile ülaltoodud küsimustele ega nendega piirduma. Sel korral ei ole ette antud täpseid uurimisküsimusi, vaid Hull Teadlane kutsub endaga kaasa mõtlema, küsimusi esitama ning arutlema maitse ja toitumise teemadel. Erinevalt varasematest aastatest on sel õppeaastal õpilastel rohkem uurimisvabadust ning konkreetseid tegevusi, mida kõik uurimistööd peaksid sisaldama, ei ole.

Uurimistöö algusfaasis tuleb paika panna plaan ning otsustada, milliseid uurimistöö etappe plaanitakse töö käigus läbida. Saadud tulemused tuleb õpilastel koondada uurimistööks, mille vormi võib valida vastavalt soovile ja võimalustele. Töid hindab žürii, pöörates seejuures tähelepanu pigem loomingulisusele ja laste enda panusele kui täiuslikult tehnilisele teostusele.

Uurimisprojekti tegevuste läbiviimiseks tuleb moodustada õpilastest sobivas suuruses rühm. Rühma suurusel ei ole piirangut, kuid suurus peab võimaldama kõigil õpilastel uurimises osaleda ning iga õpilase panus peab olema nähtav. Uurimus peab olema läbi viidud 2022/2023. õppeaasta jooksul.

Uurimistööde konkursi raames toimub videokohtumine Hullu Teadlasega, kes vastab talle saadetud küsimustele ning jagab näpunäiteid, kuidas uurimistööd läbi viia ja vormistada. Aktiivsema osavõtuga koolidesse (kuni 10 kooli) tuleb Hull Teadlane võimalusel ise kohale).

Lisaks pakume osalevate õpilaste juhendajatele lisamaterjalidena näidistunnikavu soovituste ja praktiliste tegevuste kirjeldusega konverentsi teemal.

Registreeru siin!

Uurimistööde konkursi ajakava

Registreerumine konkursile: september – oktoober 2022

Videokohtumine Hullu Teadlasega: detsember 2022 – jaanuar 2023

Hullu Teadlase koolide külastus: jaanuar 2023 – veebruar 2023

Uurimistööde esitamise tähtaeg: 2. märts 2023

Õpilaste teadusfestival Eesti Rahva Muuseumis, kus esitletakse parimaid töid ja tunnustatakse nende autoreid: aprilli keskpaik 2023

Lisateave: hull.teadlane@ut.ee või tel 737 6071

Eesti Teadusagentuur panustab noorte teadushuvi suurendamisse koordineerides mitmeid õpilastele suunatud riiklikke konkursse ning korraldades üritusi. Selleks, et planeerida juba aegsasti enda tegevusi, märgi enda kalendris ära olulised kuupäevad:

• Õpilasleiutajate riiklik konkurss ootab 6-19aastaste noorte töid 15. oktoobrini. Konkursi auhinnafond on 25 950 eurot, välja antakse ka mitmeid eriauhindu, tunnustatakse tublimaid juhendajaid ja selgub kõige paremaid tulemusi näidanud kool. Gümnaasiumiastme parim esindab Eestit maailma suurimal teadus- ja inseneeria konkursil ISEF Ameerika Ühendriikides. Kutsume konkursile esitama lisaks täiesti uutele leiutistele juba valminud uurimis- ja loovtöid ning innovaatilisi lahendusi pakkuvaid õpilasfirmade tooteid. Rohkem infot etag.ee/leiutajad. 

• Õpilaste teadustööde riiklik konkurss ootab loov- ja uurimistöid 20. veebruarini (konkurss avatakse 2022 sügisel). Konkursil osalemine annab hea võimaluse saada väärtuslikku tagasisidet tehtud tööle. Parimaid ootab 11 400 euro suurune auhinnafond ning võimalus esindada Eestit rahvusvahelistel võistlustel ja üritustel. Täpsem info ja tingimused etag.ee/opilasteadustood.  

• Õpilaste teadusfestival kutsub 11.-12. aprillil 2023 Eesti Rahva Muuseumisse riigi parimad õpilasuurijad. Festivalil saab tutvuda õpilaste teadustööde riikliku konkursi II vooru pääsenud tööde poster ettekannetega, osa võtta töötubadest ja messialast, kuulata inspireerivaid esinejaid. Festivalil osalemine on kõigile tasuta, vajalik on eelregistreerimine töötubadesse, mis avatakse märtsis. Täpsem info peagi meie kodulehel miks.ee/teadusfestival.  

Lisaks oleme värskendanud mitmeid tugimaterjale: 

• Kuidas alustada leiutamisega? Vajalikud suunised leiad: miks.ee/tugimaterjal. 

• Uurimistööde teemade ja juhendajate andmebaas, kuhu on koondatud kõrgkoolide ja teiste asutuste poolt pakutavaid võimalused. Lisaks ka praktilised juhiseid, kuidas koostada head uurimistööd. Vaata lähemalt miks.ee/uurimistoo. 

• Kuidas teha mõjusat posterettekannet? Sellele annab vastuse meie värske videoõpetus. Vaata järgi: miks.ee/poster. 

• Millised on sageli uurimistöödes esinevad vead? Selleks, et neile aegsasti tähelepanu pööranud, oleme koondanud õpilaste teadustööde riikliku konkursi hindamiskomisjoni tähelepanekud miks.ee/tahelepanekud.  

Jälgige meie tegemisi miks.ee kodulehe vahendusel, Facebookis ja Instagramis. Telli siit ka igal kuul ilmuv uudiskiri ning kogu vajalik info jõuab mugavalt sinu postkasti.  

Tartu Ülikooli teaduskool pakub põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele mitmeid e-kursusi. Kursused on loetelus tähestikulises järjekorras. Filtrite abil saad endale huvipakkuvad kursused mugavalt välja sorteerida.

Kursuse juures välja toodud klass on soovituslik. Huvi korral võid valida ka mõne noorema/vanema klassi kursuse.

Loe kursuste kirjeldusi, vali välja sobivad ja registreeru. Aruta eelnevalt oma vanemate ja õpetajaga, kes tasub õppemaksu.

Et leiaksid kiiresti hetkel registreerimiseks avatud kursused, kasuta filtrit Registreerimine -> Registreerimiseks avatud. Õppetöö toimub üldjuhul kaugõppena veebipõhiselt (e-õppe keskkond TÜ Moodle) ning kellaajalisi veebitunde ei toimu.

Enne registreerumist kindlasti tutvu õppetöö korraldusega.

Mitmed TÜ teaduskooli e-kursused annavad Tartu Ülikooli sisseastumisel lisapunkte.  Täpsema info kursuste ning õppekavade kohta leiab siit: https://ut.ee/sites/default/files/2022-01/Lisapunkte%20andvad%20teaduskooli%20kursused%202022.pdf

Vaata edasi: teaduskool.ut.ee

Teisipäeval, 20. septembril kell 10-13  Balti Manufaktuuris (Manufaktuuri Tänav 5, Tallinn)

Tasuta, eelregistreerimisega: merike.rehepapp@hdk.ee
Töötuba on mõeldud üldhariduskoolidele

Haridus on pinnas, seal on juured, seal on lootus. Disain on mõtteviis, teguviis, meetodid. Loodus on printsiipide allikas, mille juurde tuleb tagasi pöörduda. Nende kolme koostööd me rakendame nii komplekssete süsteemide tuvastamisel hariduses kui õpiteekondade kavandamisel.

Täpsemalt tähendab see kõigi kolme komponendi väärtuste, printsiipide ja teoreetiliste lähtekohtade mõtestamist ja rakendamist haridustegelikkuses. Lühidalt otsime vastuseid küsimusele: kuidas muuta valitsev olukord soovitud olukorraks? Ja kuidas saada teada, mis üldse võiks olla soovitud olukord? Rohkem infot Haridusdisaini Keskuse kodulehel. 

hdk.ee
@Haridusdisaini Keskus
@haridusdisainikeskus

2.-5. augustil toimus Käsmus GLOBE (Global Learning and Observations to Benefit the Environment) õppe-ekspeditsioon “GLOBE Regional Learning Expedition 2022”. 

MTÜ GLOBE Eesti eestvedamisel ja GLOBE õpilaste-vilistlaste toel toimus ekspeditsioon juba 25. korda. GLOBE töö vältab koolides aastaringselt – igapäevased mõõtmised ja andmete kogumine kulmineeruvad augustis õppe-ekspeditsiooniga. Sel aastal tuli Lääne-Virumaale kokku 160 õpilast, õpetajat ja teadlast nii Eestist kui välismaalt. Teadushuvilised noored uurisid koostöös NASA ja Eesti teadlastega Käsmu looduse erinevaid aspekte ning täiendasid oma mõõtmistega satelliitide poolt kogutud andmeid. Enda head soovid enne andmekogumist andsid lastele kaasa Eesti Vabariigi President Alar Karis, Ameerika Ühendriikide saatkonna ajutine asjur Gabrielle Cowan, Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ja GLOBE direktor Tony Murphy. 

Esimesel päeval õpiti tundma GLOBE protokolle ja mõõtevahendeid atmo-, hüdro-, bio- ja pedosfääris. Teise päeva hommikul pandi koos juhendajaga paika uurimistöö plaan, püstitati hüpoteesid ja pärastlõunal teostasid õpilasrühmad Käsmu poolsaare eri nurkades mõõtmised ja kogusid andmed. Kolmas päev kuulus andmeanalüüsiks, ettekande ja raporti valmimiseks. Ekspeditsioonil õpilaste kogutud andmete ja uurimistulemuste põhjal koostatud raportid esitatakse GLOBE ülemaailmsele uurimisprojektide konkursile (GLOBE IVSS 2023). Konkurss on noortele oluline, sest tehtud töödele saadakse tagasiside kolmelt väliseksperdilt. Viimasel ekspeditsioonipäeval tutvustati oma tulemusi ka teistele osalenutele. 

Üks GLOBE programmi põhieesmärk on koguda maapealseid andmeid, et kontrollida satelliidiandmete õigsus. NASA satelliidid jälgivad Maad pidevalt, kuid näevad seda vaid ülevalt poolt. Ekspeditsioonil kogusid õpilased andmeid Maa pealt ja seeläbi täienesid NASA andmed maakatte, liigirikkuse, mikrokliima ja veekogude seisundi kohta. On märkimisväärne, et samal meetodil ja nii väikeses piirkonnas kogus üheaegselt andmeid enam kui 100 mõõtjat-vaatlejat. 

Pedosfääri uurimisrühmad kasutasid referentsandmetena Maa-Ameti mullakaartidel kujutatud andmeid ja õpilaste kogutud andmed olid suuresti kooskõlas juba olemasolevatega. 

Maakatteuuringutel kontrolliti puude kõrguse ja taimkatte andmete vastavust satelliidipiltidel kujutatuga. Näiteks ühes biosfääri rühmas uurisid õpilased Marie-Johanna Univeri juhendamisel poolsaare maakattetüüpe (MUC klassifikatsioon) ning sealse taimkatte mõju valitud uurimispiirkonna mikrokliimale. Täpsemalt kirjeldati kahte ala: palumännikut (maakattetüüp 0192) ja siirdesood (62). Lükati ümber hüpotees, nagu oleks Käsmu poolsaar homogeense maakattetüübiga ala ning kinnitust sai teine hüpotees, mille kohaselt varieerub maapinna temperatuur sõltuvalt taimkattest. Ekspeditsiooni tulemusena selgus, et Käsmu poolsaare maakate on palju mitmekesisem, kui satelliidipildi pealt tundus, eelkõige alustaimestiku osas. 

Hüdroloogia uurimisgrupid hindasid merevee kvaliteeti. Näiteks ühes rühmas uuriti Kuradisaare asukoha mõju vee näitajatele. Tulemustest tuleb esile, et Kuradisaar kaitseb Mädalahte kirde- ja idatuulte eest ning seetõttu on vesi Mädalahes soojem ning vee läbipaistvus suurem. Käsmu laht seevastu on jahedam ja vee läbipaistvus on tuulte mõju tõttu väiksem.

Kõik ekspeditsioonil kogutud andmed vormistatakse uurimisraportiteks ja esitatakse ülemaailmsele GLOBE uurimisprojektide konkursile. NASA ekspert Brian Campbelli sõnul kõrvutatakse kõiki kogutud ja GLOBE andmebaasi saadetud andmeid võrdluseks NASA satelliidiandmetega.

 

Rohkem infot GLOBE programmi tegevuste kohta

https://www.globe.ee 

https://www.globe.gov 

Avaldatud: 05.09.2022
Avapilt: Olari Pilnik

Juunis alustas taas H2O külastusmäng, mis viib suve jooksul seiklema Eestimaa põnevatesse loodus- ja teaduskeskustesse, kus koos pere või sõpradega nuputades targaks saada! Mängus osaleb kokku 12 Lõuna-Eesti keskust, kus saab sel aastal rohkem teada kliimamuutustest ja sellest, kuidas meie koduplaneeti hoida. 

Suvine külastusmäng pakub hea põhjuse koos perega või sõpradega kvaliteetaega veeta, kohalikku loodust ja vaatamisväärsusi avastada ning looduse ja keskkonnahoidliku eluviisi kohta uusi teadmisi ammutada.

Selle aasta teema on Kliimamuutused ehk räägime muutuvast maast ja ilmast. Iga keskuse ülesanded tutvustavad mängijatele just enda eksponaatide kaudu kliimamuutuste erinevaid põhjuseid, mõju elurikkusele ja inimkonnale ning annavad häid vihjeid, kuidas oma igapäevaellu kliimasõbralikke käitumisharjumusi juurutada. Kliimamuutuste teema võib küll tunduda keeruline, aga keskused on selle nii nupukalt enda küsimustesse ja tegevustesse põiminud, et on jõukohane ka väiksematele mängijatele!

Mängus osalemiseks on vajalik H2O loodus- ja teaduskeskuste külastusmängu vihik, mille saavad huvilised endale osalevatest keskustest ja kuhu saab igast keskusest koguda ülesannete lahendamise eest templeid. Mängijate vahel loositakse septembris välja erinevaid auhindu.
Külastusmängus osalevad keskused: Tartu loodusmaja, Jääaja Keskus, Vapramäe Loodusmaja, Tartu Ülikooli muuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Tartu Ülikooli botaanikaaed, Teaduskeskus AHHAA, RMK Elistvere loomapark, Järvemuuseum Akva:rium, Alatskivi Looduskeskus, Eesti Maanteemuuseum, Kalevipoja Koda.

 

H2O külastusmängu läbiviimist toetab Eesti Teadusagentuur.

Lisainfo külastusmängu kohta leiab www.kulastusmang.ee ja Facebookis. Mäng kestab 1.juunist 1.septembrini 2022.

Tekst: Sven Paulus

Hiljuti ilmunud raamat kogemusõppest korrastab emakeelset sõnavara ning annab muuseumite ja teaduskeskuste töötajatele nõuandeid. Sellest rääkis lähemalt selle koostaja, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi alushariduse ja algõpetuse didaktika dotsent Inge Timoštšuk.

Mis on raamatu „Kogemusõpe avatud õppekeskkonnas“ eesmärk?

Selle eesmärk on aidata korrastada sõnavara, mida eesti keeles kasutame. Meil on päris palju toortõlkeid inglise keelest ja inimesed kasutavad sõnu sellises tähenduses nagu on harjutud. Erinevates asutustes või kogukondades on teatud harjumuspärased viisid ühest või teisest asjast rääkida, kuid minu püüe oli luua selles mingit korrapära. Soovisin selgitada, kust need mõisted pärit on ja kuidas neid Eesti olemasoleva teadmisega siduda.

Teine eesmärk oli panna kokku metoodiliste soovituste kogum, mis võiks aidata inimestel muuseumites ja teaduskeskustes õppimist paremini juhtida. Tegelikult me teame õppimise kohta päris palju, meil on nii maailmas kui Eestis palju temaatilisi empiirilisi andmeid ning pole vajadust kogu aeg jalgratast leiutama hakkama. Nii võikski mõned asjad olla kirjas, et kuskilt pihta hakates saaks vaadata, mis on juba varasemast juba teada.

Kui sisu poolest rääkida, siis millest raamat koosneb?

Esimene peatükk tegeleb mõistetega ja püüab leida korrapära või tuua eesti keeles välja selgemat sõnumit selles osas, mida avatud õpikeskkonnad endast kujutavad. Teine osa on enam seotud õppimise juhtimisega, kuidas õppijate iseseisvust toetada ja nende õppimist juhtida. Järgnevad peatükid on pühendatud praktilistele soovitustele: kuidas praktilistes olukordades tegutseda, kuidas seada eesmärke ja koostada tegevuskavasid. Samuti keskendub raamat sellele, kuidas õppekäikude plaane paika panna. Mõned tekstiosad on pühendatud sellele, kuidas teha koostööd nende tegevuste kavandamisel näiteks muuseumites või teaduskeskustes.

Kellele raamat eelkõige mõeldud on?

See on inimestele, kes töötavad muuseumites, teaduskeskustes ja võib-olla ka huvihariduses. Samuti ka huviringide juhtidele. Need, kes on kooliõpetajaks õppinud, peaks suurt osa raamatus käsitletavatest asjadest teadma. Eriti kui ülikool on lõpetatud viimastel aastatel või aastakümnetel. Samas küllap on neilgi võimalik raamatu abil veidi oma silmaringi laiendada, sest avatud õppekeskkonna teema hõlmab endas keerukamates keskkondades õppimist. Info hulk läheb ju kogu aeg suuremaks ja olukorrad, kus õpitakse, on mitmekesisemad. Mõneti erineb see klassis toimuvast, sest kui õpetaja klassiruumist välja läheb, siis tema jaoks on avatud õppekeskkonna mõtestamine ehk teisel moel aktuaalne.

Mis erinevus on õpikeskkonnal ja õppekeskkonnal?

Kui räägime õppija positsioonilt ehk õppimisest, siis on tegu õpikeskkonnaga. Kui räägime  õppekeskkonnast, siis sisaldab see nii õppimist kui õpetamist.

Tõenäoliselt hakatakse üha enam viima õppetööd läbi väljaspool klassiruumi. Mida olulist peaks järgima õpetaja ja mida muuseumi või muu avatud õppekeskkonna pedagoog/juhendaja?

Kuna õppimise keskkonnad on nii mitmekesised ja keerukad, siis kõik nendes keskkondades toimetavad inimesed peaks võtma omaks positsiooni, et nad saavad teisi aidata. Sisuliselt tähendab see õpetaja rolli võtmist, sest mida keerukam on keskkond, seda enam vajab inimene infoga toimetulekul tuge. See on ka mõtteviisi muutus: ei ole nii, et keskkond ise õpetab, pigem peab rohkem infot ja kogemusi omav asjatundja olema teejuhiks ning abimeheks.

Lisaks uue mõtteviisi ja võtete omandamisele tuleb juhendajal mõista, et sellist õpetamist on võimalik õppida. Seega tuleb tal anda infot eesmärkide kohta, kaasata õppijaid, neid motiveerida ja pakkuda selliseid ülesandeid ning elamusi, mis võimaldavad positiivset kogemust või eduelamust.

Kuidas toetab raamat avatud õppekeskondades õppimise kvaliteeti?

Selles on välja toodud põhjendused ja selgitused, miks peab õppimist juhtima ja millised põhimõtted on mängus iseseisvuse toetamisel ning kaasamisel.

Ehitasime raamatu teadlikult üles nii, et seda oleks vajadusel võimalik eest taha ja tagant ettepoole lugeda. Oleme kasutanud ristviitamist – teooria juures praktilisele poolele ja vastupidi, mis annab erineva mõtlemisviisiga inimestele võimaluse end sellest tekstist läbi lugeda. Kui meil on väga inforikas keskkond ja praktilisele tegutsemisele selgitusi, struktuuri ja juhiseid ei kaasne, siis võib see teadmise hoopis ära lõhkuda või tekitada väärarusaamu. Olen veendumusel, et ainult võtete või juhiste jagamisest ei piisa, vaid tuleb ka põhjendada, miks üks või teine asi ja millises kohas toimib.

Milliseid nippe raamatus jagatakse, et õppetöö muuseumites ja teistes avatud õppekeskkondades oleks kvaliteetsem ja pakuks kõigile osapooltele (muuseum/teaduskeskus vmt, õpetaja, õpilane) suuremat rahulolu?

Raamatus on täpsemad juhised, kuidas organiseerida tööd, koostada õpijuhiseid, anda selgeid selgitusi, eesmärgistada tegevust ja kuidas teavitada õppijaid eesmärkidest jne. Siin on kõige tavalisem õpetamise protsess avatud keskkonna näitel lahti kirjutatud ja samuti on juttu tagasiside andmisest ning näiteid vanuselise eripära arvestamisest. See tähendab, et lasteaia lastele ja täiskasvanutele ei saa läheneda ühes võtmes. Lisaks on raamatus õppijate häälestamise võtteid. Kindlasti pole tegu retseptiraamatuga, vaid pigem on püütud õppimise protsessi alates häälestamisest kuni kokkuvõtete tegemiseni põhjendada ja kirjeldada otstarbekaid võtteid tuues erinevaid näiteid.

Iga peatüki lõpus on harjutused. Kellele need on mõeldud ja kas kuskil on ka n-ö õiged vastused?

Need on mõtlemisharjutused, mis tuginevad eelnevale tekstile ja õiged vastused tulevadki tekstist. Mõeldud on need kõigile neile, kes iseennast tekstis või sihtrühmana ära tunnevad: muuseumi pedagoogid või avatud keskkondade töötajad. Mõned raamatud on juba jõudnud ka õpetajate kätte. On olnud kuulda, et neil on seda kõike oma vaatevinklist väga huvitav jälgida ja mõelda täpsemalt, mis toimub väljaspool klassiruumi nendes asutustes, kellega nad kokku puutuvad.

Raamatus on mitmeid väga erinevaid kogemuslugusid. Kuidas on siiani toimunud avatud õppekeskkondade (muuseumid, hariduskeskused) pedagoogide/juhendajate koolitamine haridusprogrammide koostamiseks ja läbiviimiseks?

Tallinna Ülikoolis on mitmed aastad olnud valikaine “Õppimine ja õpetamine avatud õpikeskkonnas”, mida pakutakse tulevastele aineõpetajatele ja selles on osalenud ka kutsepedagoogid. Aine on olnud väga populaarne ja õppegrupid on pidevalt täis. Samas ei ole mul liiga head ülevaadet selle kohta, kuidas muuseumite või teaduskeskuste inimesed oma teadmisi täiendavad. Loodan, et ilmunud raamat aitab seda tühimikku täita ning lugejad saavad kaasaegsest infost kätte suurema kontsentraadi.

Mis on Teie hinnangul selle raamatu kõige suurem väärtus?

Raamat kannab sõnumit, et teisi õpetama hakkavatel inimestel tuleb väga selgelt omaks võtta õpetaja roll ja seda on võimalik õppida, mis omakorda võiks aidata muuseumite ja teaduskeskuste inimesi. Lisaks on tervikuna ära kirjeldatud, kuidas sellises keerukas keskkonnas õppeprotsess toimub ja kuidas jõuda motiveerimisest tagasiside andmiseni.

Raamat „Kogemusõpe avatud õppekeskkonnas“ on PDF failina kättesaadav SA Eesti Teadusagentuuri kodulehelt. Samuti on huvilistel võimalik saada tasuta raamatut paberkujul (kuniks neid jätkub). Oma soovist tuleb teada anda veebivormi kaudu: https://bit.ly/3lmMyFs.

Raamatu väljaandja on SA Eesti Teadusagentuur ja seda rahastati TeaMe+ programmi raames Euroopa regionaalarengu fondi toel.

Tekst: Sven Paulus

Värskelt ilmunud käsiraamat annab ülevaate Gaia hariduse neljast aspektist, nende sisust ning tähendustest ja näitab, kuidas neid aspekte käsitleda huvihariduse kontekstis. Raamatut tutvustasid lähemalt selle koostajad, Tallinna Ülikooli õppejõud ja ökoloogid Liisa Puusepp ja Mihkel Kangur.

Kellele on mõeldud „Tervikliku eluviisi alused. Gaia hariduse käsiraamat”?

Esmalt on ta suunatud ja tellitud huvihariduse jaoks, aga ilmselgelt sobib raamat ükskõik, millise vanuseastme õpetamiseks igas koolis. Peamiselt on see õpetajatele, kes soovivad tegeleda säästva arengu haridusega. Raamat annab mõtteid ja nõuandeid ning on suunatud toetama temaatilist haridust, mis on riiklikus õppekava läbiv teema. Selle täitmise peamine raskus on jaotunud kooli ja mitteformaalse hariduse süsteemi vahele. Seega sobib käsiraamat rohkem keskkonnahariduskeskuste või mitteformaalhariduse süsteemis toimivate hariduskeskuste jaoks. Samas, Gaia hariduse peale on üles ehitatud ka Gaia kool, nii et see  mudel toimib nii formaalhariduse kui ka mitteformaalhariduse süsteemis.

Raamatu eesmärk on seega tutvustada terviklikku ehk gaialikku maailmakäsitlust?

Eelkõige soovime tutvustada ja näidata, kuidas on võimalik luua terviklikult toimivaid haridusprogramme või õpiülesandeid ja millised elemendid neis olema peaksid. See lähenemine on suunatud õppija enesearengule ja riigi ning kogukonna arengule. Oleme pidanud silmas tervikut – et ükskõik, mida ka teeme, võiks see kaasa aidata tervikliku mõtteviisi toetamisele. Seni on tegu ühe parima mudeliga, mida oleme näinud ja seda on ka tunnustatud UNESCO poolt.

Raamatus on toodud mõned praktilised näited, kuidas õppetööd läbi viia, et seal oleks olemas pea-käsi-süda õpetamise viisid läbi mille on toetatud õppija enda areng ja antud panus ka kogukonna ja maailma arengusse.

Palun selgitage, mida see tähendab, et kõik õppetegevused kannavad endas midagi nii peale, kätele kui südamele (raamatus lk 10).

Pea-südame-käega õppimine tugineb konstruktivistlikule kasvatusfilosoofiale. Kuigi sarnast lähenemist on soovitanud mitmed kasvatusfilosoofia koolkonnad, on kõige tuntumaks selle ehk teinud USA keskkonnahariduse ja ökoloogilise disaini eestvedaja David W. Orr ökoloogilise kirjaoskuse arendamiseks. See haridusmudel näitab transformatiivse kogemuse terviklikku olemust ja seob kognitiivse domeeni (pea) kriitilise refleksiooniga, afektiivse domeeni (süda) ratsionaalse teadmisega ja psühhomotoorse domeeni (käe) kaasatuse ja tegutsemisega.

See mudel ei esinda mitte ainult transformatiivsete protsesside mitmemõõtmelist olemust, vaid hõlmab ka õppimise koha ja keskkonna olulisust. Kohakontekst loob autentse kogemuse raamistiku sügavamateks mõtisklusteks, seotuseks ja keha/sensoorseks stimulatsiooniks. Kui informatsiooni töötlemine ja talletamine toimub valdavalt eesaju tasemel, siis tugevamad mälusisud tekivad kui õppimisse on haaratud ka keskaju, mis peamiselt on seotud liikumise ja emotsioonidega. Samuti aitab läbi tegevuse tunnetatud ja emotsionaalselt ning eetiliselt dimensioneeritud õpitegevus muuta uut teadmist õppija jaoks tähenduslikumaks.

Raamatul on palju autoreid, kuid mis on selle sisuks?

Oleme selle terviku jaotanud nelja olulise aspekti vahel. Need aspektid korduvad säästvast arengust rääkivates dokumentides või raamatutes ja on kirjas ka Eesti riikliku säästva arengu strateegia peatükkides. Lisaks kultuurilisele, sotsiaalsele ja majanduslikule vaatele oleme keskendunud ökoloogilistele suhetele. Nende nelja olulise suuna juures tuuakse välja ka kogemuslikud õpitegevused, mis aitavad kogu temaatikat õpilastele edasi anda. Teooriat ja kogemuslikke õpitegevusi kombineerides ongi võimalik saavutada nelja aspekti ühtne või samaaegne käsitlemine. See nõuab õpetajalt natuke loomingulisust, aga teoses näitamegi, milliseid aspekte ja kuidas on võimalik õppetöös rakendada.

Viiendas peatükis oleme püüdnud need neli aspekti üheskoos ühe näite varal kokku tuua. Ainete lõimimine on üks keerukamaid asju koolis, seda näeme ka ülikoolis ja seetõttu arvan, et viies peatükk on omaette suur väärtus, kus kirjeldatakse ühe näidisõppeprogrammina erinevate aspektide lõimimisvõimalusi lähtudes Gaia hariduse raamistikust.

Kui rääkida autoritest, siis on Eestis juba pikka aega toimetanud täiskasvanutele suunatud täiendkoolitusprogramm ehk Gaia Akadeemia. Kõik raamatu autorid on ühtlasi Gaia Akadeemia õppejõud. Lisaks teoreetilisele taustale on nad ka praktikud, mis tähendab, et nad on teose autoritena väga pädevad.

Veidi veel viiendast peatükist. Selles on alapeatükk „Disain kui tuleviku kavandamine“. Kas tutvustaksite lähemalt, mida disain tähendab Gaia hariduses? Kuidas see peatükk toetab õppeprotsessi või isegi peo korraldamist?

Disaini peatükk näitlikustab, kuidas on võimalik ühe projekti juures rakendada neljas varasemas peatükis toodud näiteid kogemuslikest õpitegevustest ja aspektide sisulisest poolest. Disaini peatükis toodud loendid on näiteks, millele tuginedes on võimalik luua ükskõik millist õpiprojekti, sealjuures unustamata ühtki olulist õpiprotsessi osa.

Raamatus on palju kogemuslikke õppetegevuste kirjeldusi, kuidas on autorid mõelnud nende kasutamist?

Käsitletud õpitegevused on ühest küljest mõeldud näideteks, innustama õpetajaid otsima juurde analoogseid tegevusi, et oma õppetegevusi mitmekesistada. Oluline on teada, millist õpitegevust millises situatsioonis kasutada. Kindlasti ei peaks neid rakendama ainult kasutamise pärast. Omavahel õpitegevusi kombineerides on võimalik selliselt kasutada nii pea-süda-käsi elemente, kui ka nelja jätkusuutlikkuse aspekti kõigi õpitegevuste, projektide juures. Loomulikult on oluline, et neid tegevusi seostataks teistes valdkondades õpituga ning näidetega oma (huvi)koolist ja kogukonnast.

Mis on teie arvates raamatu kõige suurem väärtus?

Esmakordselt on eesti keeles kättesaadav nende inimeste kogemus, kes on aastakümneid tegelenud tervikliku elu toetavate õppeprogrammide loomises. Lõimingu loomine erinevate ainete vahel on keeruline mitmetel põhjustel, kuid õpilase jaoks on vajalik, et kogu õpitav moodustaks tähendusliku terviku. Selles käsiraamatus näidatakse, kuidas luua tähenduslikku tervikut jätkusuutliku eluviisi kontekstis.

Käsiraamat on PDF failina kättesaadav SA Eesti Teadusagentuuri kodulehelt. Samuti on huvilistel võimalik saada tasuta raamatut paberkujul (kuniks neid jätkub). Oma soovist tuleb teada anda veebivormi kaudu: https://bit.ly/3lmMyFs.

Käsiraamatu väljaandja on SA Eesti Teadusagentuur ja seda rahastati TeaMe+ programmi raames Euroopa regionaalarengu fondi toel.

Mitmed esmapilgul asjassepuutumatud otsused ja käitumisviisid – kuidas mõtleme andekusest, kuidas ja mida tagasisidestame (sh tunnustame), mida peame õppimise eesmärgiks, kuidas mõtestame teistele õppimise tähendust – moodustavad nn motivatsioonilise raamistiku (vt näiteks Park et al., 2016; Sun, 2015). Need tegurid, mis tunduvad õppimise mõttes ehk pealtnäha ebaolulised, mõjutavad aga suurel määral seda, milliseid olukordi õpilased valivad ja kuidas nendes olukordades käituvad. Motivatsiooni valdkonna uurimustest lähtudes võiks seda teemat huvihariduses käsitleda kolme küsimuse kaudu: miks osa lapsi üldse teatud tüüpi huviharidusse ei jõua; miks motivatsioon kõigub või kaob; miks ei saada sageli paremaks, hoolimata ajast ja pingutusest, mida tegevuse alla pannakse.

Esimene küsimus puutub sellesse, miks osa lapsi huviharidusse, näiteks sellisesse, millega käib kaasas arusaam, et osalemiseks on vaja andekust kindlas valdkonnas, ei kipugi. See, kuivõrd arvatakse, milline on kaasasündinud potentsiaali osakaal teatud valdkonnaga tegelemisel, võib määrata õpilaste soovi selle valdkonna kasuks valikuid teha. Usutavasti arvatakse, et näiteks tervisejooks, kabe või rahvatants võiks olla tore hobi, mille puhul ehk ei pea väga palju muretsema, kas selleks sünnipäraseid eeldusi on. Sageli aga näiteks reaalteaduste või muusika puhul kalduvad inimesed arvama, et selliste asjadega tegelemiseks peavad olema mingid kaasasündinud alged, milleta pole mõtet eriti üritadagi. Sellist hoiakut kuuleb sageli ka lapsevanematelt, kes avaldavad oma arvamust umbes sellises laadis: „Sa ei saa selles niikuinii maailma tippu. Miks sa siis peaksid sellega tegelema?“ Siin avaldub vähemalt kaks mõtlemisvildakust: a) nagu maailma tippu saamine käiks muul moel kui järjekindla töö ja pingutuse tulemusena ning nagu keegi oleks ilma selleta tippu jõudnud; b) nagu maailma tipus olemine oleks midagi ihaldusväärset ja toredat. Huvitegevustes – teaduses, kunstis, liikumises – peituvad naudingud iseeneses, eneseteraapia ja rutiinist eemaldumise, füüsilise tervise ja täidesaatvate funktsioonide arendamise, uut tüüpi probleemide lahendamise ja metakognitiivsete oskuste arendamise võimalused. Maailma tipus olemine koos sellega kaasneva tüliga on nimetatud kasu kõrval iseäranis kaheldava väärtusega stiimul. Aga kuidas siis ikkagi motivatsiooni toetada, kui maailma tippu mittejõudmise argumenti kasutada ei tasu?

Loe Grete Arro artiklit edasi raamatust „Kvaliteetsem teadushuviharidus“, peatükk 4:
https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2019/10/ETAg_Teadushuviharidus_170x240_veebi.pdf
http://dspace.ut.ee/handle/10062/65087

Foto: Pixabay