Ettevõtete ja koolide koostööseminaril leiti, et eluline õpe algab kooli juhtkonnast ja õpetajatest

25.novembril toimunud koolide ja ettevõtete koostöö veebiseminaril rääkisid põnevaid kogemuslugusid koolijuht Mare Räis Järveküla Koolist, majandusõpetaja Tiina Saar Tallinna 32. Keskkoolist, Sander Pikkel LHV pangast ja lapsevanem Kadi Roosipuu. Kõigi esinejate poolt tutvustatud heade praktikate eesmärk oli anda õpilastele päriselulisi ja kogemuspõhiseid õppimisvõimalusi.

Veebiseminari teises pooles otsiti ühiselt ideid koostööks kooli ja partnerite vahel virtuaalseid võimalusi rakendades. Aruteludest jäi kõlama, et eluliste seoste õpetamisel ja praktiliste ülesannete koostamisel on väga vajalik õpetajate ja kooli juhtkonna koolitamine ettevõtetes.

Koostöö võimalustest Rae valla ettevõtete ja Järveküla kooli vahel

(Mare Räis, koolijuht)

• Järveküla põhikooli ja Rae valla ettevõtete koostöö püüe on selgitada ja näitlikustada STEM (reaal)aineid ning aidata vastata põhikooli õpilaste küsimustele – kes minust saab, miks peab õppima, mis mind huvitab, mida tasub õppida jne.
• Õpilaste vanemaid kaasatakse praktiliste tegevuste läbi – töötubade läbiviimine, oma töökohta külla kutsumine, ühised õpiüritused.
• Kool panustab õpetajate koolitamisse (ettevõtete külastused, Oska raportid ja tulevikutöö materjalid, teiste koolide kogemustest õppimine).
• Õpilastele tööelu tutvustamine (osalemine „Tööle kaasa“ algatuses jms).
• Koostööprojektide algatamine ümberkaudsete ettevõtetega. Suurim koostööprojekt on koolil ettevõttega ABB Eestiga STEM ainete õppe raames.
• Karjääriõppe asemel otsitakse õpilastega EluKutset. Selleks toimub 2 korda aastas „Teistmoodi õppimise päev“, mille raames on töötoad, loengud, õppekäigud, isetegemine.
• Koostöö kasulik koolijuhile ja õpetajatele: arusaam ettevõtte tööprotsessidest, tingimustest, eeldustest, ainete seotusest päriseluga.
• Ettevõtete kasu koostööst: tööandja mainekujundus, võimalus kaasata õpilasi oma tegevustesse.

Töösõppe projekt

(Kadi Roosipuu, lapsevanem, haridusteaduste magister)

• 2013. aastal ühe aktiivse lapsevanema algatatud projekti eesmärk on õppimine asutuses/ettevõttes ehk üks ainetund viiakse reaalselt läbi ühes ettevõttes, päriselu keskkonnas. Õpetatava õppeainena valiti matemaatika seetõttu, et selle puhul on lastel alati kõige enam küsimusi, miks seda õppima peab ning kus teadmist tulevikus kasutada, numbrid ja valemid ei seostu päriseluga.
• Lapsevanem oli projekti algataja, organiseerija, transpordi korraldaja, rahastuse otsija. Samuti leidis ettevõtted, kus matemaatika tundi saaks läbi viia ning noortel oleks huvitav.
• Transpordi jaoks rahastuse saamiseks pöörduti valla poole ja kirjutati projekt.
• Projekti tulemusena said ettevõtetes matemaatikat õppimas käia Laagri ja Ääsmäe kooli 8.-9 klasside õpilased.
• Lapsevanem pöördus ise ettevõtete poole läbi avalike kontaktide. Aastate jooksul on külastatud erinevaid Harjumaa ettevõtteid ja tutvutud sealsete tööülesannete, tegevuste, ametite, inimestega, töötaja kohustuste, õiguste ja ootustega ning saadud selgemaks erinevate õppeainete kasutamist töös.
• Ettevõtted pakkusid välja elulised matemaatikaülesanded, mille õpetajad kohandasid eakohaseks ning mida õpilased lahendasid ettevõttes kohapeal. Nt oli teemadeks ruumala, trajektoor, kaupade paigutus riiulitele, personalikulu, logistika kaubandusettevõtetes ja veel mitmed aspektid, mis said noorte jaoks elulise mõõtme.
• Tund ettevõttes kestis u 1,5 tundi, toimus peale lõunasööki matemaatika ja klassijuhataja tunni raames. Peale ettevõtte külastust oli oluline kokkuvõtete tegemine ning õpitu arutelu.
• Ettevõtete kasu koostööst: panustamine noorte haridusse ja huvi tekitamine ettevõttes töötamise vastu.
• Õpetajate kasu koostööst: ka nemad õpivad käikude raames ja saavad ainest oma tundides eluliste näidete toomiseks.
• Õpilase kasu koostööst: huvitav õppetöö ja parem baas karjääri planeerimiseks.

Börsihaist investoriks ehk kuidas juba koolipingis investeerimist õpetada 

(Sander Pikkel, LHV maaklertegevuse juht)

• Börsihai mängu eesmärk on suurendada säästmisharjumust, võtta ära hirm investeerimise ees ja kindlustada pensionipõlv, sest isiklikud säästud ja investeeringud on parim kaitse vaesusriski vastu. Eestis investeeritakse Põhjamaadega võrreldes oluliselt vähem, koolides ei räägita palju investeerimisest. Rahatarkuse uuringute põhjal on Eesti inimeste teadmised head, kuid reaalne käitumine erinev.
• Mängu alguses on osalejatel 10 000 dollarit, võidab see, kelle portfell on mängu lõpus kõige suurem. Mäng kopeerib inimese elu, kus iga börsipäev võrdub ühe eluaastaga, mil mängija kontole laekub 1000 eurot, mida saab pensionipõlveks investeerida.
• Aastal jooksul osales 6500 mängijat erinevatest Eesti koolidest.
• Mängu juhised leiab: lhv.ee/hai, artiklid: Facebook.com/borsihai
• Mängu põhjal on koostatud videotund „Börsihaist investoriks“, mis on leitav LHV You Tube kanalil https://www.youtube.com/watch?v=XIcYb1600dw
• Noortes teema vastu huvi tekitamiseks on YouTube kanalil ka LHV Noortepanga #äraolevaene videoseeria Karl Erik Taukariga https://www.youtube.com/watch?v=xEer0XNcL7I
• Distantsõppe raames on võimalus videotunni põhjal lasta noortel koostada strateegia mängus osalemiseks, analüüsida koos tehinguid ja vaadata, mis juhtub portfelliga 6 kuu pärast.
• Noorte kasu koostööst: teadmine, et kogu raha ei pea ära kulutama, vaid selle saab enda kasuks edukalt tööle panna. Kaob hirm päriselu tehingute ees, baasteadmised investeerimisest.
• Õpetaja kasu koostööst: Börsihaid saab kasutada majanduse või ühiskonnaõpetuse tundides. LHV aitab soovi korral materjalide ja õpetajate koolitusega.

 

Projekt „Noored maale“

(Tiina Saar, Tallinna 32. Keskkooli majandusõpetaja)

• Projekti eesmärk: Suurendada noorte ostkust lugeda majandusmärke meie ümber, koostada eelarvet, mõista, kes on maksumaksja ja mis sellega seondub ning kohtuksid ettevõtjatega, et näha võimalusi elu edendamiseks maapiirkondades.
• Projekti õppematerjalid (töölehed) koostas õpetaja.
• Osalejad: Tallinna 32. Keskkooli gümnasistid, Haapsalu linna ja paikkonna ettevõtted/ asutused.
• Tegevused toimusid 2018-2020. aastatel ning igal aastal oli nooretel erinev ülesanne. Valiti hõreda tegevusega kogukonnad.
  • 2018. a ülesanne: kuidas elavdada piirkonda nii, et inimesed tahaksid sinna elama minna.
  • 2019. a ülesanne: turundusideede ja kliendini jõudmise strateegiate välja töötamine OTT (otse tootjalt tarbijani) liikmetele.
  • 2020.a kevadel kohtumised kohalike väikeettevõtjatega. Analüüsiti nende eelarveid ning ülesanne oli töötada välja ideed tulude suurendamiseks ja kulude kokkuhoiuks. 
  • 2020. aasta sügisel kohtuti noorte ettevõtjatega ja õpilased pidid pakkuma piirkonna uute töökohtade ja ekspordiartiklite ideid.
• Õpilased esinesid oma töödest/ideedest ettekannetega jooksvalt ka Haapsalu linnavalitsuse esindajatele, neist esinemine toimus viimane virtuaalselt. Ideed on üleval ka Haapsalu linnavalitsuse kodulehel kogukonnaelu lingi all https://www.haapsalu.ee/
• Ettevõtete ja linnavalitsuse kasu koostööst: noorte pakutud ideede reaalne rakendamine, võimalus kasutada noorte kogutud andmeid (nt viidi läbi küsitlusi, saadi infot erinevatelt kohtumistel jms) ning lisaks parem arusaam noorte mõttemaailmast ja soovidest.
• Õpilaste kasu koostööst: saadi oskus algallikatega töötada, teha järeldusi, õpiti töötama meeskonnana, kasvas julgus võtta ühendust ning kaasata projekti erinevaid ametkondi (nt keskkonnaministeerium, Jaapani saatkond). Kõige keerukam on õpilaste jaoks töö allikatega. Noored soovivad asuda koheselt ideed realiseerima, kuid oluline on mõista eeltöö tähtsust, mis annab arusaama mida ja kuidas üldse tasub teha.

Koolide ja ettevõtete koostöö veebiseminari saab järgi vaadata siit.

 

Lisainfo:

Eva Pruusapuu

Teaduskommunikatsiooni osakond

Eesti Teadusagentuur

Eva.pruusapuu@etag.ee

 

Teksti autor: Liina Pissarev

Fotod: kuvatõmmised veebiseminari salvestusest

Seminari korraldasid Eesti Teadusagentuur, ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Rahastaja: Euroopa Regionaalarengu Fond programmi TeaMe+ raames.