Uurimistööde teemade ja juhendajate andmebaas

Uurimistöö kirjutamine

Eesti teadlased uurivad palju põnevat ja huvitavat. Suur osa uurimisgruppe ootavad enda juurde ka motiveeritud õpilasi enda uurimistööd tegema, mistõttu tasub motiveeritud õpilastel nendega ühendust võtta. Kokkuvõtliku ülevaate eesmärgil oleme koondanud vastavad teemad. Kui soovite enda uurimisgrupi poolt õpilastele teemasid välja pakkuda, siis võtke palun ühendust marion.villemson@etag.ee.

Fermi Energia

Kontakt: Anet Marii Paumets (anetmarii.paumets@fermi.ee)

Teemad, mida saaks noor uurida:  

  • Energiasüsteemid 
  • Tuumaenergia ajalugu 
  • Tuumaenergia kasutus väljaspool energeetikat 
  • Energeetika  
  • Kiirguskaitse 
  • Tuumajaade arendamine – suurimad väljakutsed ja õppetunnid tuumajaamade ehitamisel 
  • Inimressursid – milliseid inimesi on vaja tuumajaamas? 
  • Tuumaenergia sotsiaalmajanduslikud mõjud 
  • Kuidas selgitada tuumaenergiat lihtsalt ja arusaadavalt – mis on oluline aru saada tavainimesele? 
  • Tuumaenergia müüdid 
  • Tuumajaamad meie lähiriikides ja maailmas üldiselt 
  • Väikereaktorid – mis on väikereaktorite head ja vead? 
  • Ohutus – kui ohutu on tuumaenergia võrreldes teiste energiatootmise viisidega? 
  • Ressurside kasutamine – milline on tuumaenergia ressursikasutus võrreldes teiste energiatootmise viisidega? (mineraalid, materjalid, maakasutus, kütuse kasutus jne.) 
  • Tuumajaamad kaugküttes? 
  • Tuumaenergeetika kas energeetilise sõltumatuse alus või oht julgeolekule? 
  • Radioaktiivse kiirguse kasutamine meditsiinis 
  • Fusion vs Fission 
  • Tuumajäätmed – kas lõpladestus või ümbertöötlemine? 
  • Tuumajäätmed – kui palju ja mida tekib? Jäätmete liigid 
  • Väikesed moodulreaktorid vs suured reaktorid 
  • Tuumkütuste ja tuumajäätmete transport 
  • Noorte suhtumine moodulreaktori rajamisse Eestis

MTÜ Wikimedia Eesti

Vikipeedia on veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutab ühiselt suur hulk vabatahtlikke. 2021. aasta alguse seisuga oli Vikipeedial 317 keeleversiooni ja artiklite koguarv üle 55 miljoni. Eestikeelses Vikipeedias on üle 229 000 artikli ja see on kõigi teiste keeleversioonide seas 45. kohal.

Vikipeedia on mitmedimensiooniline sotsiaalne nähtus, mis pakub uurimiseks ainet väga paljudes valdkondades. Uurimisspekter ulatub  keele- ja ühiskonnateadusest kuni arvutiteaduse ja juurani.

Vikipeedia on üks suurimaid tekstide kogumeid eesti keeles. Seda kasutab keelekorpusena arvutilingvistika teadus ja see on aluseks paljudele statistilistele andmetele. Vikipeedial on ka mitmed sõsarprojektid, näiteks Vikitsitaadid, Vikitekstid, Wikidata, Commons (meediavaramu), mis samuti uurimiseks häid võimalusi pakuvad.

Kui mõni uurimisteema pakub huvi, siis võta julgesti ühendust: pille@wikimedia.ee

Võid pöörduda ka oma mõtete ja ideedega.

Võimalikud uurimisteemad:

  • Panoraamivabadus Vikipeedia näitel
  • Vikipeedia kasutamine kooliõpilaste seas
  • Õppevideote seeria
  • Eestikeelse Vikipeedia osa Eesti kooliprogrammis
  • Vabatahtliku töö eelistused
  • Õpilaste infopädevus
  • Artiklite jaotus võrukeelses Vikipeedias

Teemad on lahti kirjutatud Wikimedia Eesti kodulehel. Uuri lisa ja võta julgesti ühendust!

Tartu Ülikool

Teaduskool

Kui soovid leida endale Tartu Ülikoolist kaasjuhendaja, siis võta ühendust ka teaduskooliga. Kirjuta enda soovist teaduskool@ut.ee!

Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Külli Habicht (kulli.habicht@ut.ee):

  • Vanem kirjakeel (eri tüüpi tekstide keelekasutus 17.-19. sajandini: sõnavara, vormide, lausetüüpide uurimine ja võrdlemine eri aegade ja autorite tekstides) 

  • Praeguse keelekasutuse varieerumine  eri tekstiliikides, k. a veebikeel, teavitussiltide keel. Teema täpsem piiritlemine võiks toimuda koostöös õpilasega ja sõltuda tema huvi(de)st. 

Mari-Liis Korkus (mari-liis.korkus@ut.ee), saab juhendada ka vene keeles:  

  • Keelekasutus Internetis - internetilingvistika on võrdlemisi uus uurimissuund, mis keskendub eeskätt keelekasutuse uurimisele erinevate veebiplatvormide näitel. Uurimistöös on võimalik analüüsida lähemalt, missugune on netikeel mõnes kindlas sotsiaalmeediakanalis (nt Instagramis, Facebookis, Twitteris) või kuidas kõnelevad oma videotes erinevad suunamudijad (nt Youtube’is, TikTokis). Kitsamalt saab uurida ka inglise keele, emotikonide või mõne spetsiifilise grupi (nt videomängurite) iseäralikku sõnavara. 

  • Mitmekeelsus erinevate keelepaaride (nt eesti-vene, eesti-inglise jne) näitel - mitmekeelsuse uurijad vaatlevad, kuidas kasutavad inimesed korraga mitut keelt nii kirjalikus kui suulises suhtluses. Uurimistöös saab võtta ette üks konkreetne keelepaar ja analüüsida, kuidas toimuvad üleminekud ühelt keelelt teisele, ning leida võimalikke põhjuseid, miks ühes või teises kontekstis inimene vahetab keelt. Töös saab keskenduda nii neile, kes pärinevad mitmekeelsetest peredest, kui ka neile, kes on elu jooksul mitu võõrkeelt juurde õppinud. 

 Anna Branets (anna.branets@ut.ee), ainult inglise või vene keeles: 

  • Eesti-vene retseptiivne mitmekeelsus sotsiaalmeedias 

  • Eesti-vene retseptiivne mitmekeelsus suhtluses 

Retseptiivne mitmekeelsus (RM) on suhtluslaad, milles keelekandjad räägivad üksteisega oma keeltes või nende muudetud vormis, st koodivahetus, adaptsioon, kompromissistrateegiad jne. Selliseid mitmekeelsuse tüüpe on näiteks lähedane RM (nt eesti-soome keel) kus seos on tüpoloogiliselt lähedaste keelte vahel; omandatud RM (nt eesti-vene keeles) kus seos tüpoloogiliselt kaugete keelte vahel kontaktolukordades; vahendatud RM (nt eestlased mõistavad ukraina keelt vene keele kaudu) kui mitmekeelset suhtlemist, mis lihtsustab tüpoloogiliselt kaugete keelte vahelist mõistmist sihtmärgiga tihedalt seotud keele kaudu kaudu. Uurida võib mõistmise edukust kirjutamise või suhtlemise kaudu, pakkuda ülevaadet sotsiolingvistilistest ja õppimisaspektidest ning keelepõhistest funktsioonidest, mis aitavad arusaamist. Samuti ka eesti-vene keelekontaktid sotsiaalmeedias ja suhtluses või eesti-vene keelekontaktist juhtuvaid keelemuutusi. Sellele tuginedes võib uurimise eesmärgina kindlaks teha, kuidas kaks keelt üksteist mõjutavad ning milliseid eksemplare leidub eesti-vene suhtluses või kirjutamises.

Piia Taremaa (piia.taremaa@ut.ee): 

  • „Kiiresti või kiirelt? Kahe väga sarnase sõna kasutusanalüüs“ - eesti keele käsitluste järgi ei ole sõnadel kiiresti ja kiirelt tähenduserinevust. Milleks meile kaks samatähenduslikku sõna ning kas neil ei ole tõesti kasutuserinevusi? Keelematerjali eksploratiivne uurimus võiks eeskätt keskenduda nende kahe sõna esinemissagedusele ning põhiliste keeleliste kasutuskontekstide kindlakstegemisele. Uurimuse läbiviija saab kogemuse korpustel põhineva empiirilise keelematerjali kogumise ja analüüsimisega.  

  • Õpilaste teadusfestival
    Uurimistöö esitlemine.
    Foto: Eesti Teadusagentuur

    „Õpetaja või juhendaja tagasisidekommentaaride mõju õppijale“  - tagasiside saamine on oluline osa õppimisest. Õppija jaoks on tagasiside kasulik siis, kui õppija saab ja tahab tagasiside põhjal oma tegevuses või töödes edaspidi muudatusi teha. Tagasisidega toimetulek on inimeseti väga erinev, ent millised tagasisidekommentaaride jooned või keelelised valikud mõjuvad õppijatele üldiselt kasuliku ja motiveerivana? Uurimistöö võiks olla kahe-etapiline, milles esimeses etapis tehakse kindlaks, kuidas õpetajate-juhendajate tagasisidekommentaarid on tavaliselt üles ehitatud ning milliseid keelelisi valikuid on seal tehtud. Teises etapis viiakse läbi küsitlus, kus küsitakse õppijate hinnangut võimalike tagasisidekommentaaride kasulikkusele ja emotsionaalsele mõjule. Uurimuse läbiviija saab kogemuse küsitluse kui andmekogumismeetodi ettevalmistamise ja läbiviimisega.  

Ilona Tragel (ilona.tragel@ut.ee); Riigieksami ettevalmistuskursuse meeskond: 

Füüsika instituut

Kaisa Aab / Maido Merisalu (kaisa.aab@ut.ee / maido.merisalu@ut.ee): 

  • „CO2 õhu sisalduse mõõtmine avalikes kohtades viirustesse nakatumise riski hindamiseks“ - uurimustöö eesmärgiks on mõõta avalikes kohtades CO2 kontsentratsiooni õhus. See on oluline, kuna mõõtetulemuste abil saab hinnata ventilatsioonisüsteemide tõhusust ja õhu kvaliteeti, mis on seotud õhu teel levivatesse viirustesse nakatumise riskiga. Uurimustöö raames omandatakse praktiline kogemus mõõtmiste läbiviimiseks kaasaegsete sensoritega. Samuti õpitakse andmete töötlemist ning saadud tulemuste analüüsimist. Käesolev uurimustöö omab suurt praktilist väärtust, kuna eduka töö tulemusi saab kasutada meetmete rakendamiseks, et takistada pandeemia levikut. 

Kultuuriteaduste instituut

Kristel Kivari (kristel.kivari@ut.ee): 

  • „Kodupaiga kohapärimus“  - teemal võib olla mitu fookust: nn traditsiooniline kohapärimus, mis seondub tunnetatud folklooriga nagu hiiepaigad, kultuskivid, vanad koolimajad, üleloomulike kogemustega seotud kohad. Samas saab uurida ka seda, kuidas inimesed tajuvad mingeid kohti oma koduümbruses - milliste lugudega need on seotud, kuidas tekivad olulised kohad või see, mida nimetatakse kodutundeks. 

Aimar Ventsel (aimar.ventsel@ut.ee): 

  • „Noortekultuurid, subkultuurid.“ - alates klubikultuuridest kuni spordini välja.  

Rebekka Lotman (rebekka.lotman@ut.ee): 

  • „Luuleanalüüs“  - ühe luuletuse või luuletaja loomingu või valitud luulevoolu või -rühmituse või -nähtuse (sh instagramiluule, räppluule) analüüs. Võib keskenduda ühele või mitmele tasandile (kujundid, sõnavara, kõlakujundid, vormiline ülesehitus, motiivid ja teemad, retseptsioon) 

Aet Annist (aet.annist@ut.ee), vajadusel valmis kaugjuhendamiseks: 

  • „Kliimamuutuse sotsiaalsed aspektid, kogukondade koostoime" -  kuidas inimesed mõistavad kliimateadust ja millel moel sellele sotsiaalselt vastavad (ühinedes, irdudes jne).  

  • “Migratsioon maapiirkondadest välismaale“ - kas ja kuidas külad, piirkonnad, grupid toimivad kogukondadena ja miks; kolmanda puhul sellise migratsiooni tõuketegurid, tagajärjed mahajäänutele või mahajäänud piirkonnale vms. 

Merili Metsvahi (merili.metsvahi@ut.ee): 

  • „Ime- või loomamuinasjuttude analüüs“ - õpilase soovil saab valida välja kas sotsiaalsed suhted, teatud väärtused, usundilised motiivid, olustikulised elemendid ning analüüsida nendest lähtuvalt muinasjutuantoloogias avaldatud rahva suust 19.-20. sajandil üles kirjutatud arhiivitekste. 

Ester Bardone (ester.bardone@ut.ee): 

  • „Toidukultuur nii minevikus kui tänapäeval“ - võimalik koos õpilasega leida sobiv huvipakkuv kitsam uurimisteema, näiteks: 

    •  Eesti toidukultuuri moderniseerumine 1900.-1930. aastatel  

    • Nõukogude aja toidukultuur - defitsiidimajandus ja sellega toimetulek 

    • Söömistavad ja identiteet, toidu tarbimisega seotud praktikad tänapäeval (sh veganlus); 

    • Linnaaiandus ja ise toidu kasvatamine 

    • Toiduraiskamise ja selle vältimisega seotud praktikad ning grupid, toidusektoris tegutsevate väikeettevõtjate väärtused ja põhimõtted 

    • Toidupärand, kohalik toit ja kohaturundus turismis 

Ergo-Hart Västrik (ergo-hart.vastrik@ut.ee): 

  • „Ajaloolise Kodavere kihelkonna murdekeel ja rahvaluule“  - uurimistöö fookus on ühest piirkonnast jäädvustatud folkloori- ja keeleainesel, sh kohapärimusel. Tööl võib olla ka rakenduslik väljund, näiteks pärimusmatka marsruudi või murdekeelse väljaande koostamine.

Majandusteaduskond

Veronika Krassavina (veronika.krassavina@ut.ee): 

  • Õpilaste karjäärivaliku kujundamine - iga koolilõpetaja puutub kokku karjäärivalikuga. Kuidas see valik kujuneb? Kui palju toetavad noored oma valiku tegemisel eneseanalüüsile ja situatsioonile tööturul? Mida teeb kool ja riik noorte karjäärivaliku toetamiseks? Kui atraktiivne on välisriikidesse siirdumine tänapäeva koolilõpetajatel?   

  • Õpilaste investeerimisteadmised ja -kogemused - noorte seas on investeerimine muutumas aina populaarsemaks teemaks. Nii mõnigi püüab hankida algseid investeerimisteadmisi ning alustab investeerimisega juba koolipingis. Millest algab noore investori teekond? Mis motiveerib noori investeerima? Kust tuleb esmane kapital, ja kuhu seda paigutatakse? Kust saadetakse esmast informatsiooni investeerimismaailma ja selle võimaluste kohta? Kui kaalutud on noorte investorite otsused? 

Uurimistöö kirjutamine
Uurimistöö.
Foto: Eesti Teadusagentuur

Mark Kantshukov (mark.kantshukov@ut.ee): 

  • Juhendamise valdkonnad: finantseerimis- ja investeerimistooted, finantskirjaoskus, finantskäitumine, säästmis- ja tarbimisotsused.

Maailma keelte ja kultuuride kolledž

 Janika Päll (janika.pall@ut.ee), valmis juhendama ka vene keeles: 

  • Antiikkirjanduse ja kultuuri ning eriti antiigi pärandiga seotud tööd - näiteks, kuidas on antiikkirjandus, antiikaja mõttemaailm ja praktikad mõjutanud Euroopa ja maailma kultuurilugu ja ühiskonda renessansi- ja varauusajast kuni tänapäevani. Võib vaadelda nii seda, kuidas antiikaeg on mõjutanud meie arusaamu riiklusest, kui ka seda, kuidas peegeldub antiik tänapäeva popkultuuris, samuti võivad keelehuvilised uurida, kuidas vanakreeka ja ladina keel endiselt mõjutavad  eesti keele sõnavara. 

Jane Klavan (jane.klavan@ut.ee): 

  • „Keelekasutus ingliskeelses pop-kultuuris (nt räp-muusika diskursus)“ 

  • „Õpilaste grammatiliste konstruktsioonide valikud inglise keeles“ 

  • „Väliskohakäänete ja kaassõnade peal, peale, pealt kasutus eesti keeles“ 

Reet Bender (reet.bender@ut.ee): 

  • Eesti ja baltisaksa toidukultuuri võrdlus - kust me tuleme ja mida me sööme? Kust tuleb koogelmoogel? 

  • "Natuke napakad" sõnad ja mida nad tähendavad (nt aplaagrisse jääma, epstin, fuissande, kroosu jne jne). Küsitleda vanema generatsiooni esindajaid - kas õpilased mäletavad nt oma (vana)vanemate väljendeid või teavad neid ise. 

  • Õpilase suguvõsa baltisaksa-pärimus - milline on perekonna või suguvõsa mälus kokkupuude baltisakslastega kas tsaariajast, sõjaeelsest ajast või siis uuemal ajal.

Tatjana Stepaništševa (tatjana.stepanishcheva@ut.ee):

  • Vene kirjandus, tänapäeva vene keel.

Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut

Tatjana Kums (tatjana.kums@ut.ee): 

  • "Rühi vead gümnaasiumi õpilastel''  või siis ''Rühi kõrvalekalded 5-7 klassi õpilastel''.

Usuteaduskond

 Atko Remmel (atko.remmel@ut.ee): 

  • Religioon ja religioossus - uurimused religiooni ja mittereligioossuse tänapäevastest ja ajaloolistest väljendumisvormidest. 

Olga Schihalejev (olga.schihalejev@ut.ee)

  • "Usu- või usundiõpetus minu koolis" 

Helen Haas (helen.haas@ut.ee): 

  • Maailmareligioonid - erinevate religioonide levik, võrdlus, ajalugu.

Ökoloogia ja Maateaduste Instituut

Leho Tedersoo (leho.tedersoo@ut.ee)

  • Seened, mükoriisa ja bakterid: määramine ja ökoloogia

Tallinna Tehnikaülikool

Kui soovid kirjutada enda uurimistöö teemal, mida siin nimekirjas ei leidu, kuid võiks Tallinna Tehnikaülikooli kompetentsi kuuluda, siis võta meiega ühendust meili teel liilia.turkson@taltech.ee

Arvutisüsteemide instituut

Peeter Ellervee (peeter.ellervee@taltech.ee)

  • "Kontrollerite ja muude digividinate rakendamine nutikates igapäevalahendustes"

Kalle Tammemäe (kalle.tammemae@taltech.ee)

  • "Mikrokontrollersüsteemid: ümbrusetundlikud aktiivsed mänguasjad"
  • "Aruka seadme enesehinnangu ajaloo visualiseerimine"
  • "LED valguslahendused ja -efektid"
  • "LED reaktsioonimäng"

Jaan Raik (jaan.raik@taltech.ee)

  • "Automatiseeritud akvaarium (kasutades Raspberry Pi arenduskomplekti)"

Margus Kruus (margus.kruus@taltech.ee)

  • "Diskreetse matemaatika meetodite rakendusi digitaalses igapäevaelus"

Jürgen Soom (jurgen.soom@taltech.ee): 

  • Masinõpe välitingimustes toimuva seire jaoks - TalTech arendab adaptiivseid ja arukaid välistehnoloogiaid, et muuta linnakeskkond tõhusamaks ja turvalisemaks. Näiteks kaamerasüsteemid, mis suudavad tuvastada ja lugeda autosid, aidata Tallinna linnal hallata liiklust ja parkimist ning vähendada õhusaastet. Samal ajal saab neid süsteeme kasutada looduses, et automaatselt tuvastada ja loendada metsloomi, näiteks karusid, rebaseid ja linde. Koos TalTechi teadlastega õpid, kuidas neid tehnoloogiaid luua, katsetada ja täiustada, et aidata Eestil ja Euroopal saada tõeliselt "nutikas keskkond".

Küberneetika instituut

Raavo Josepson (raavo.josepson@taltech.ee)

  • "Päikesepatareide elektrilised ja optilised mõõtmised"

Rein-Karl Loide (rein-karl.loide@taltech.ee)

  • "Mikromaailma sügavusse"

Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut

Valdek Mikli (valdek.mikli@taltech.ee)

  • "Skaneeriv elektronmikroskoopia materjalide kvaliteedi hindamiseks"

Marit Kauk-Kuusik (marit.kauk-kuusik@taltech.ee)

  • "Pulbertehnoloogia päikesepatarei rakendusteks"
  • "Nanokiled keemilise sadestuse meetodil päikesepatarei rakendusteks"

IT teaduskond

Ivo Müürsepp (ivo.muursepp@ttu.ee): 

  • Elektroonika, side/telekommunikatsioon - erinevad kaasaja elektroonika teemad mobiilside, müra, raadiolained. Lisaks ka muud põnevad teemad, milles saad ennast ITs läbi riistvara, tarkvara, ning ka läbi füüsikateadmiste proovile panna või midagi välja uurida. 

Tarkvarateaduse instituut

Jekaterina Tšukrejeva (jekaterina.tshukrejeva@taltech.ee): 

  • Distantsõppe tundide mugavuse analüüs erinevatest vaatenurkadest: 

    • Erinevate multimeedia kasutamise mugavuse analüüs, järeldus ja parendamise pakkumine  

    • Erinevate tagasiside andmise võimalused distantsõppes 

    • Erinevate tundide läbiviimine distantsõppe järgi mugavuse analüüs, parendamise pakkumine  

    • Distantsõppes kasutatavate platvormide analüüs 

Birgy Lorenz (birgy.lorenz@ttu.ee): 

  • Kooli sammud küberturvalisuse valdkonnas (õpilastega) võimalikud teemad: 

    • Kooli tegevused õpilastega, mis tõstavad küberturvalisuse tase (tunnid, huvitegevus, osalemine võistlustel, koolitused jne). Kooli taseme hindamine ja soovitused edasiseks. NB! Peab olema kool, kes teeb juba sellel teemal erinevaid samme.

    • Kooli teavitustöö isikuandmete kaitse osas õpilaste ja vanematega. Kas on korras dokumentatsioon, koolipoolne juhendamine, kuidas toimib intsidentide haldus. Selle teema tegevused õpilastega ja vanematega, et teadlikkus kasvaks. 

    • Tavainimest puudutava IT-auditi läbiviimine ja selle baasil juhendmaterjali koostamine. Kuidas tavainimene saaks olla turvalisem ja targem, kasutades loodut auditi tööriista. 

    • Küberturvalisuse õpetamine 4-6. klassile läbi põgenemistoa metoodika. Metoodika loomine, mängu näite loomine ja pilootimine. 

Thomas Seebecki elektroonikainstituut

Olev Märtens (olev.martens@ttu.ee): 

  • Elektrilise impedantsi mõõtmise lahendused ja rakendused - uurimistöö teemad on seotud elektrilise impedantsi mõõtmise lahenduste ja rakendustega (nt tervishoius- nt südame ja hingamise jälgimine, aga ka kudede, metallide ja muude  iseloomustamiseks). Eelduseks on kandidaadi selge (parem kui demonstreeritav) huvi matemaatika, füüsika, programmeerimise ja/või elektroonika osas. Juhendatavate arv on kahjuks väga piiratud. Oodatud nii tüdrukute kui poiste huvi, sõltumata emakeelest.

Uurimistöö kirjutamine
Uurimistöö tegemine.
Foto: Eesti Teadusagentuur

Ehituse ja Arhitektuuri instituut

Alo Mikola (alo.mikola@taltech.ee)

  • "Kuidas tagada hoonetes hea õhukvaliteet. Ventilatsiooni sissepuhke plafooni tootearendus"

Tiit Metsvahi (tiit.metsvahi@taltech.ee)

  • "Tallinna automaatse liiklusseire süsteemi andmete analüüs"

Tanel Tuisk (tanel.tuisk@taltech.ee) 

  • „Alternatiivsete lisandite kasutamine müürimörtides“ - nõudepesuvahend kui plastifikaator ja auto klaasipesuvahend kui külmumistäppi alandav lisand. Õpilane peaks selle töö tarbeks valmistama meie laboris müürimördi segu (~20 kg), valmistama proovikehad (~30 tk), teostama katsed (töödeldavus/konsistents, jäätumistemperatuur, survetugevused). 

Martin Thalfeldt (martin.thalfeldt@taltech.ee): 

  • Sisekliima/õhu kvaliteedi mõõtmise töö - mõõdetakse sisekliima keskseid parameetreid (CO2, temperatuur, RH) koolis ja kodus ning hinnatakse sisekliima kvaliteedi mõju õpitulemusele ja tunnetuslikule mugavusele. 

Karin Pachel (karin.pachel@taltech.ee), juhendab ka vene keeles: 

  • "Veekulu koduses majapidamises, võimalused kokkuhoiuks" 

Mirko Mustonen/Aleksander Klauson (mirko.mustonen@taltech.ee/ aleksander.klauson@taltech.ee), juhendavad ka vene keeles: 

  • Objektide tuvastamine helilainete abil, kajaloodi/lokaatori ehitamine ja testimine - kõlari ja mikrofoni muutmine arvuti abil seadmeks, mille abil on võimalik helide abil "näha" objektide asukohti. Helilevi ja -peegeldumist kasutades programmeerimise abil kajaloodi ja tehisavasonari tööpõhimõttega tutvumine. 

  • Hüljeste veealuste häälitsuste uurimine - mereloomade elus mängib väga suurt rolli veealune akustiline suhtlus. Hüdrofoni abil salvestatakse hüljeste häälitsusi ning uuritakse nende häälitsuste tähendust. Õpitakse häälitsuste tuvastamist veealuse müra seire salvestistes. 

Harri Rõuk (harri.rouk@taltech.ee), juhendab ka vene keeles: 

  • Kaubanduskeskuse parkla kasutatavuse uuring 

Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut

Martin Jaanus (martin.jaanus@taltech.ee)

  • "Elektroonika, helitehnika, robootika"
  • "Tänapäeva noorte kõrvad"

Jelena Šuvalova (jelena.suvalova@taltech.ee), juhendab ka vene keeles: 

  • „Eesti keskkonnapoliitika analüüs energeetika aspektist“ või „Biomassi kasutamine elektri ja soojuse koostootmisel Eestis“ 

Anton Rassõlkin/Kristjan Pütsep (anton.rassolkin@taltech.ee / kristjan.pytsep@taltech.ee), juhendavad ka vene keeles: 

  • „Ilmastikukindel droonide juhtimine“  

  • „Droonide eluiga“  

  • „Tööstuskontrollerid ja tööstusrobotid pilvedes (IoT, Tööstus 4.0, jne.)“  

  • „Kodurobotid, päästetõrje robotid ja muud mobiilsed robotid“  

  • „Tänapäevane ja tuleviku elektertransport (nn. hyperloop)“  

Energiatehnoloogia instituut

Andrei Dedov (andrei.dedov@taltech.ee) 

Kertu Lepiksaar (kertu.lepiksaar@taltech.ee) 

  • „Heitsoojuse kasutamine [omalt poolt valitud asula] näitel“ - viisime hiljuti oma uurimisrühmaga läbi laiapõhjalise uuringu, mis käsitles soojuspumpade kasutamise potentsiaali Balti riikides. Selle tulemusena valmis ka veebikaart, kus on kõik Balti riikide kõrge- ja madalatemperatuurilised soojusallikad peal (Link kaardile). Heitsoojuse näol on tegemist soojusega, mis eraldub mõnest tööstuslikust protsessist ning seda ei kasutata kasulikult. Heitsoojuseks loetakse ka looduslike allikate (jõed, järved, meri, maapind) soojus, mida saaks kasutada soojuspumba abil. Kõrgetemperatuuriline heitsoojus on kasutatav ka ilma soojuspumbata, madalatemperatuuriline vaid koos soojuspumbaga. 

  • „Koostootmise perspektiiv Eestis“ - hetkel on koostootmisjaamad Eesti energiasüsteemis väga olulisel kohal, kuna lisaks elektri ja soojuse vajaduse täitmisele aitavad nad hoida ka sagedust meie elektrisüsteemis ja tagavad meie varustuskindlust. Koostootmisjaamade puhul on aga ka mitmeid kitsaskohti: eranditult on tegemist kütuseid (põlevkivi, maagaas, biogaas, puiduhake) põletavate energiaallikatega, mis on üsna suure keskkonnamõjuga. Suudavad efektiivselt töötada vaid siis, kui eksisteerib ka piisav soojuse nõudlus. Kui soojuse nõudlust ei ole, siis on vajalik jahutuse olemasolu (ja 65% energiast läheb lihtsalt raisku!) või kui jahutust pole, siis suvisel perioodil ei saa üldse töötada (näiteks nagu Tallinna Elektrijaam 1 ehk Väo 1). Eesti puhul on päikese ja tuule energia võimsused kasvamas ning sama trendi jätkudes võib mingitel tingimustel koos importelektriga olla võimalik katta Eesti elektrisüsteemi vajadused, ka soojust on otstarbekam ja odavam toota kas soojuspumba või tavalise katlamajaga – siit uurimisteema, milline on koostootmisjaamade perspektiiv Eestis? Arvestada tuleks elektri ja soojuse tootmise erinevate viisidega kaasnevate mõjudega ja analüüsida koostootmise perspektiivi majanduslikust ja tehnilisest vaatepunktist. 

Õiguse instituut

Tanel Kerikmäe (tanel.kerikmae@taltech.ee)

  • "EL tulevik- kas õigusriiklus?"
  • "E-Euroopa: ootused ja riskid"
  • "Euroopa digitaalne turg"
  • "Tehnoloogia õiguslik reguleerimine"
  • "Tehisintellekt ja õiguslikud otsused"

Ärikorraludse instituut

Kristel Kaljund (kristel.kaljund@taltech.ee)

  • "Kultuuridevaheline kommunikatsioon ja turundus (tarbijakäitumine, turgudele sisenemine, brändi tajumine)"

Tarmo Koppel (tarmo.koppel@taltech.ee)

  • "Sülearvutist lähtuv elektromagnetväli ning lahendused sellega kokkupuute vähendamiseks"

Geoloogia instituut

Varvara Bakumenko (varvara.bakumenko@taltech.ee), juhendab inglise või vene keeles:

  • "Что комары могут рассказать о климате прошлого?" "How do midges help us to trace past climate changes?" 

Meresüsteemide instituut

Natalja Kolesova/Natalja Buhhalko (natalja.kolesova@taltech.ee / natalja.buhhalko@taltech.ee), juhendab ka vene keeles: 

  • „Kas balti lamekarp (Limecola balthica) eelistab üht plastitüübi teisele?“ - uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada eksperimentaalsel teel, kas toitumisel balti lamekarp eelistab üht plastitüübi teisele. Õpilane kavandab ja viib läbi katseid lamekarbiga, peale eksperimentide läbiviimist valmistab proove metoodika järgi edaspidiseks analüüsiks ja analüüsib neid mikroskoobi all. Kui tulemused on olemas, õpilane õpib neid analüüsima ja tõlgendama ning vormistab tööd vastavalt juhendile. 

  • Предпочитает ли макома балтийская (Limecola balthica) один вид пластика другому? Цель исследовательской работы выяснить экспериментальным путем, предпочитает ли макома балтийская во время кормления один тип пластика другому. Во время работы, ученик должен распланировать и провести эксперимент, после которого подготовить пробы согласно методике к дальнейшему анализу и проанализировать их под микроскопом. Когда результаты будут получены, задача ученика их интерпретировать и оформить в исследовательскую работу.

Nikon Vidjajev (nikon.vidjajev@taltech.ee), juhendab ka vene keeles: 

  • "Eesti teritoriaalmere, meremärgistuse toiteallikate analüüs"  - uurida missugused energia toite allikad olid kasutusel majakate ja tulepaakida toideks viimased 200 aastat Eesti Teritoriaal meres, koostada referaat, võrrelda olemasolevate energia allikatega.

  • "Анализ развития источников питания мореходных сигналов в териториальных водах Эстонии." Исследовать какие источники питания использовались в Эстонии для снабжения морских сигнальных сооружений в т.ч маяков, на протяжении последних 200 лет, провести анализ сравнение с сегодняшними источниками питания. 

Victor Alari (victor.alari@taltech.ee): 

  • "Nutika lainetuse seirevõrgu arendamine Eesti rannikumere jaoks" - uurimustöö eesmärgiks on leida Eesti rannikumeres alad, kus mõõta järjepidevalt lainetust ning seeläbi parandada meresõiduohutust ja keskkonnateadlikkust. Metoodika tugineb erinevate kaardikihtide ja mudelitulemuste analüüsile ning innovaatilise lainemõõtja "LainePoiss" (www.lainepoiss.eu) kasutamisele. 

Tallinna Ülikool

Ökoloogia keskus

Ökoloogia keskuse teadlased pakuvad koolidele erinevaid võimalusi koostööks loodusteadusliku hariduse ühiseks edendamiseks. Meie tugevuseks on veega seotud ökosüsteemide ja nende arengu tundmine, kuid ka kõik sellega haakuvad teemad alates kliimamuutustest ja lõpetades säästva arengu temaatikaga ning seda kõike kaasaegseid õppimismeetodeid kasutades.

Õpilastööde juhendamine, praktikavõimalused - õpilane saab kaasa lüüa meie laboris või välitöödel ning osaleda erinevates käimasolevates uuringutes ning selle kaudu teha ka enda uurimistööd. Võimalus tutvuda ja olla töövarjuks teadlaste igapäevatöös, et saada parem ettekujutus teadlaskarjääri valikuvõimalustest ja kitsaskohtadest. 

Vaata edasi: https://www.tlu.ee/eco#opetajale---opilasele

Liili Abuladze (liili.abuladze@tlu.ee) 

  • Rahvastikutervise arengud ning tegurid. Haigus- ja suremusmustrite muutus põlvkonniti ning erinevatel perioodidel. Sealhulgas nii vaimse kui füüsilise tervise muutus.

  • Rände mõjud erinevatele rahvastikuprotsessidele ning -tulemitele (pereloomele, tervisele, suremusele jne).

  • Sündimuse ja pereloomega seotud käitumises ning hoiakutes toimunud muudatused põlvkonniti ja erinevatel perioodidel.

Uurimistöö kirjutamine
Õpilase uurimistöö.
Foto: Eesti Teadusagentuur

Eesti Maaülikool

Eesti Maaülikooli teadusteemad hõlmavad väga laia teadusala erinevates valdkondades. Looma- ja taimekasvatus, põllumajandus, toiduteadus, veterinaarmeditsiin, keskkonnahoid, metsandus, tehnika – meie teemade ring on väga lai. Huvitavat ja mitmekesist uurimisainest jätkub!

Eesti Maaülikooli õppejõud, doktorandid ja magistrandid pakuvad heameelega kooliõpilastele võimalust täiendada oma huvi loodusteaduste vallas. Selleks oleme valmis juhendama õpilastöid nii põhikoolis (loovtöö) kui gümnaasiumis (õpilasuurimus). Koondatud info Eesti Maaülikooli uurimisteemadest leiad SIIT!

Sisekaitseakadeemia

Sisekaitseakadeemia pakub õpilaste uurimistöödeks välja teemad ja võimalikud juhendajad. Eelistatakse neid õppureid, kelle koolides on sisekaitseõppe moodul:

  • Edukas õnnetuste ennetustöö kogukonnas 

  • Edukas süütegude ennetustöö kogukonnas 

  • Hübriidohud Eesti riigi julgeolekule 

Jaanika Puusalu (jaanika.puusalu@sisekaitse.ee): 

  • Uued tehnoloogilised lahendused siseturvalisuse tagamiseks (nt droonid, taserid, liikumisandurid, jne) 

  • Küberhügieen kui küberturvalisuse ennetusmeede 

Diana Marnot (diana.marnot@sisekaitse.ee): 

  • Deepfake’i rakendamine infosõjas 

  • Valeuudiste levitamise meetmed 

Rahvusarhiiv

Rahvusarhiivi valik mõningatest teemadest ja allikatest õpilaste uurimistöödeks on leitav siin. Nõu pidamiseks tasub tulla uurimistöö infotundi või võta meiega ühendust arhiivikool@ra.ee.

 

Lisainfo:

Marion Villemson
marion.villemson@etag.ee
koordinaator