Riiklikud konkursid viivad maailma suurimale teadusvõistlusele

Sel kevadel leidis Ameerika Ühendriikides Atlantas üle kahe aasta taaskord aset oma täies hiilguses maailma suurim teadusprojektide võistlus ISEF (International Science and Engineering Fair). Eesti lippu hoidsid festivalil kõrgel noored leiutajad õpilasfirmast Konnekt ja õpilasuurija Rhea Kõivutalu. 

1958. aastast alguse saanud ISEFI konkursile pääsevad vaid maailma parimad õpilasuurijad ja leiutajad – Eesti on olnud võistlusel esindatud viimase 15 aasta jooksul. Kokku astub igal aastal võistlustulle üle maailma ligi 1800 osalejat kokku 1200 teadus- või inseneeria projektiga. Eesti esindajad valitakse igal aastal välja riiklikelt õpilasleiutajate ja õpilasteadlaste konkurssidelt.  

Meeldejäävad kogemused 

Möödunud aasta õpilaste teadustööde riikliku konkursi auhinnavõitja Rhea Kõivutalu uuris enda teadustöös karvase mammuti levikut ja elukeskkonda. Oma uurimistöö raames tegi ta kindlaks lausa neli uut karvase mammuti leidu Eestis, mis püüdis tähelepanu ka ajakirjanduses. Töö andis uusi teadmisi, mida saab kasutada tänaste keskkonnaga seotud sündmuste tagajärgede ennetamiseks ja liikide väljasuremise pidurdamiseks.  

Ligi nädala pikkuse teadusfestivali jaoks algasid ettevalmistused juba varakult  – ette pidi valmistama nii vajaliku dokumentatsiooni ning muud vajalikud materjalid. “ISEFile minnes olid kõrged ootused – tahtsin enda uurimisprojekti tutvustada rahvusvahelisel tasandil ja kohtuda oma ala ekspertidega. Kuna aga ajaliselt valmis mu töö konkursi jaoks liiga vara, pidin osalema festivalil vaatlejana,” rääkis Rhea. Sellegipoolest jätkus huvitavaid üritusi igasse päeva: “Kõige meeldejäävam oli pin exchange ehk õpilaste omavaheline rinnamärkide vahetamine aga ka Atlanta Akvaariumi külastamine.” Festivali seminaridel jagati lisaks kasulikke nippe teaduspostrite tegemiseks ja enda uurimistöö kujutamiseks ühel mõttekaardil. Hea kogemuse andis ka National Geographicu poolt koordineeritud maa- ja keskkonnateaduste valdkonna tutvumisüritus, mis andis mõtteid tulevikuks..   

Maailma kõige suurema teadus- ja inseneeria võistlusel koondus Atlantasse kokku õpilasuurijate maailma paremik. See andis ka Eesti noortele suurepärase võimaluse näha, milliste põnevate projektidega tegelevad eakaaslased teistest riikidest. “Teiste õpilaste töödega oli väga tore lugeda – sain neid võrrelda oma klassikaaslaste töödega,” rääkis Rhea. Kõige lõbusam nendest oli tema sõnul käepael, mis soovitab kandjale pulsi järgi vastavat laulu, teine omapärane töö oli uurimus õppimismeetodite toimimisest erinevate iseloomutüüpidele.  

Kultuuride erinevus rikastab 

Teise esindajana hoidis ISEFil Eesti lippu kõrgel möödunud aasta õpilasleiutajate riiklikul konkursil osalenud õpilasfirma Konnekt. Noorte eesmärgiks on pakkuda enda lahendusega mugavat ja keskkonnasõbralikku alternatiivi plastikust kaartidele, olgu nendeks õpilas- ja bussikaardid või rahakotti paksus tegevad kliendikaardid. Seeläbi leevendatakse nii plastikkaartide keskkonnareostust, teisalt muudetakse inimeste igapäevaelu lihtsamaks ja mugavamaks.  

“Võistlusel oli  aru saada kui oluline on enda tööd tutvustava postri loetavus ja arusaadavus. Teistest paistsid silma ka tööd, mille puhul oli õpilane teinud liftikõne ja pöörasid rohkem rõhku enda idee maha müümisele,” jagas enda muljeid Konnekti back-end arendaja Grete. Eesti noorte sõnul on see üks suuri kultuurierinevusi, mis Ameerikas toimunud võistlusel välja tuli – lisaks tuli arvestada asjaoluga, et konkursi komisjon hindas töid teisiti kui seda tehakse kodumaal. Grete selgitas, et enda tööst rääkides suunati neid küsimustega välja tooma pakutava lahenduse maailmamuutvat faktorit. Seetõttu on hea juba enne võistlust läbi mõelda, mis on kõige olulisemad asjad, mida tahad edasi anda. Teisest küljest andis selline lähenemine ka mõtteid, kuidas Konnekti edasi arendada ja veelgi paremaks muuta.”   

Tulevikku suunav võrgustumine 

Võistluse oluliseks osaks oli ka võrgustumine ning silmaringi avardamine. “Võistlus kestis kaks päeva, ülejäänud programm keskendus sotsiaalsetele üritustele,” selgitas Grete. Kustumatu mulje jätsid õhtused ja palju emotsioone pakkunud üritused. “Võtsime osa ka väljastpoolt enda kategooriat mõeldud üritustest – saadud kogemuste ja teadmiste pagas sõltus täielikult sellest, mida ja kui palju tahtsid ise kuulata,” lisas ta. Rhea toob samuti välja positiivsed emotsioonid: “Tegemist oli väga suure üritusega. Kohal oli väga palju erinevaid inimesi ja rahvusi ning see andis väga palju uusi kogemusi.” 

Rhea soovitab õpilastele kindlasti osalemist erinevatel riiklikel konkurssidel tänu millele võib lunastada endale pileti ka meelejäävatele rahvusvahelistele võistlustele. “Ükski teema ei ole liiga igav või väike, teadust saab teha erinevat moodi,” lisab ta. Praktilise soovitusena toob ta välja töö esitlemise muutmise visuaalselt atraktiivseks, mis on võrreldes Ameerikaga Eestis tihti alahinnatud. “Projekti esitlemisel peaks õpilane suutma olla rahulik ja enesekindel, selle saab saavutada ainult harjutamisega. Ameerikalik positiivsus ning pidev naeratamine tulevad ka kasuks,” võtab ta enda kogemuse kokku.  

Võimalus esindada Eestit ning osa saada maailma suurimast teadusvõistlusest avaneb peagi ka juba uutele noortele. Sügisel saab riiklikule konkursile enda silmapaistvaid leiutisi ning järgmise aasta alguses uurimistöid õpilaste teadustööde riiklikule konkursile.  

Autor: Mare Vahtre
Fotod: erakogu