Maarja Merivoo-Parro annab oma saadetes elututele nähtustele elu

Sel sügisel saate „Uudishimu tippkeskuse“ peatoimetaja ja ühe saatejuhina alustanud tuntud raadiohääl Maarja Merivoo-Parro on ka ise kui uudishimu musternäidis, sest küsib pidevalt end ümbritseva kohta kriitilisi küsimusi ning otsib neile vastuseid.

„Koguaeg avastan midagi põnevat, iga päev üllatun!“ vastab Maarja küsimusele, mis oli viimatine kõige põnevam uus teadmine, mis temani jõudis. Noortesaates „Nova“ on Maarja eestvedamisel uuritud näiteks, miks on puuke vaja; miks linnud lendavad kolmnurgas ning kuidas nad teavad, kus on nende koht; miks öeldakse, et kuldne liblikas toob kuldse suve; miks osade loomade silmad pimedas helendavad; miks peab akusid laadima; miks mõni nali on naljakas; kui palju on Eestis raha jne. Maarja tunnustab laste ja noorte julgust küsida ka selliseid küsimusi, mida täiskasvanud teinekord ei taipa või ei tihka.

ETV eetrist vaadatava „Uudishimu tippkeskuse“ auditoorium on laiem ning seal on Maarja seadnud eesmärgiks pakkuda vaatajatele vajalikud tööriistad keerulisest reaalsusest läbi murdmiseks. „Et inimesed ei kardaks asju, mida ei ole vaja karta,“ selgitab ta. „Isegi kui näiteks kliimamuutused tekitavad ängistust ja stressi, siis on olemas praktilised sammud, mida iga inimene saab astuda, et olukorda parandada.“

Maarja nendib, et teadus ei saagi alati anda lõplikke vastuseid, küll aga parimaid, mis on võimalik olemasoleva info valguses. Õigupoolest on see oma teadmisi laiendava ja kasvava inimese loomulik osa – oma seisukohti revideerida ja ümber mõtestada, leiab „Uudishimu tippkeskuse“ saatejuht. Ta lisab, et pärast Novaatori toimetusega liitumist loeb ta enda harimiseks palju loodusteaduslikku kirjandust. Saates püüab aga keerulisi teemasid avada ja nende vastu vaatajateski huvi tekitada, pelgalt definitsiooniga ta ei rahuldu. „See on vaimne pingutus ka mulle endale – kuidas muuta elutud nähtused elusaks. Näiteks võtan mingi loodusnähtuse ja püüan mõelda temast kui tegelasest näidendis, mis on tema motivatsioon ja siis äkitselt hakkab see nähtus elama.“

Tegevajaloolasena teeb Maarja ka ise teadust. Eelmisel aastal lõpetas ta Jyväskyläs järeldoktorantuuri, enne seda kaitses 2018. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis doktorikraadi teemal „Eestluse edendamine külma sõja aegses Ameerikas: haridus, rekreatsioon, huumor ja kattuvad diasporaa seisundid“. Väliseestlus paelub teda siiani, selle väljundiks on piiri taga elavatest eestlastest kõnelev saade „Hajala ringvaade“, mis on kuulatav Vikerraadio eetrist. Maarja selgitab, et läks ajalugu õppima, sest tahtis teada, miks on asjad maailmas nii nagu nad on, ajalugu tundus sellele vastuse leidmiseks parim distsipliin. Ajapikku sai talle selgeks, et ajalugu on kui kihiline kook, mida saab kiht kihi haaval aina edasi avastada. „Kui sa aga neid kihte ei tea ega näe, on maailm kui kuivik.“

Koroonaviiruse pandeemia olukorras on teadlased tõusnud esiplaanile. Maarja loodab, et see jääb nõnda ka pandeemia taandudes ning et ühiskond harjub rohkem küsima ja kuulama ning tõenduspõhiseid debatte pidama.

Kuigi doktorikraad on kaitstud ning järeldoktorantuurgi läbitud, plaanib Maarja teadust edasi teha, hetkel on tal veel pooleli Austraalia eestlaste muusikaprojekt, mille eesmärk on leida üles hävimisohus muusika. Maarja selgitab, et lõviosa muusikast ei salvestada kunagi, kuid sellele vaatamata on tegu väliseesti kultuuriloo olulise osaga. Projekti lõpptulemus osaliselt digiteeritakse ning Maarja loodab, et see jõuab ka raadiokuulajateni. Just vähelevinud muusika mängimisega Raadio2 eetris alates 2013. aastast sai Maarja ajapikku tuntuks. „Kui toona küsiti, et mis veidrat muusikat sa mängid, siis nüüd ei ole see enam mingi kurioosum, see on normaalne osa meie rikastuvast muusikakultuurist.“

Tänavu kevadel andis Maarja välja debüütsingli, esmakordselt enda nime all, kuigi on nii Eesti kui ka Ameerika underground muusikaga tegelenud aastaid, kuid seda anonüümselt. Praeguseks on Maarja, esinejanimega Aprillo, välja andnud juba neli singlit, neist viimane koos saksofonist Maria Faustiga.

Lisaks kõigele eelmainitule on Maarja õppinud ligikaudu 20 keelt. Miks? Sest uute keelte õppimine on huvitav ja nauditav protsess. Viimati õppis ta taani keelt, sest oli kavas minna Taani ja seda mitte tavalise turistina, vaid hobi korras antropoloogina, et avastada kohti, mis kohalikku keelt mitteoskavale turistile jäävad kättesaamatuks. „Keel vajab lõdvaks laskmist. Uues keeleruumis on vaja lasta stampidest lahti, kuidas oled harjunud tähte kuulama ja lugema,“ soovitab Maarja, kes muu hulgas teeb saateid ka lätikeelses raadios.

Autor: Sigrid Rajalo
Avaldatud: 27.09.2021