Romer uuris peaminister Kaja Kallase meediakuvandit

Kuidas sobivad kokku poliitika mehelik raam ja traditsiooniline arusaam naiselikkusest? Võru Gümnaasiumi abiturient Romer Raamat uuris seda küsimust peaminister Kaja Kallase näitel ning võitis sellega 2023. aasta õpilaste teadustööde konkursil eripreemiad Sotsiaalministeeriumilt, Tallinna Ülikoolilt ning Vabamult
Sooline võrdõiguslikkus jõudis Romeri huviorbiiti suunamudijate kaudu, samuti sattus ta lugema raamatuid, kus teematausalt ja otsekoheselt lahati (siinkohal toob noormees välja Sofi Oksaneni teose „Puhastus“ ja Herbjørg Wassmo „Pimeda klaasverandaga maja“. “Nii otsustasin 2021. aastal, et võiksin teha oma uurimustöö teemal, mis on seotud naiste õigustega. Juhendajaga koos arutades jõudsin lõpuks teemani

„Naispoliitikutest meedias läbi sooprisma peaminister Kaja Kallase näitel“,” räägib ta.
Oma uurimistöös tahtis Romer teada, kuidas on naised Eestis jõudnud avalikus elus kaasarääkimiseni, mida oodatakse poliitikas tegutsevatelt naistelt, kuidas kajastab meedia naisi, (sh Kaja Kallast) ning kas ja kuidas põrkuvad omavahel poliitika mehelik raam ning traditsiooniline naiselikkus. Ta uuris peaministri meediakajastusi suuremates päeva- ja nädalalehtedes ning uudisteportaalides alates Kallase ametisse asumisest 27. jaanuaril 2021 kuni 27. jaanuarini 2022. “Poliitiku meediakuvandi kujunemist mõjutab see, kas talle antakse võimalus oma seisukohti selgitada ja oma valikuid õigustada. Püüdsin tasakaalu hoida, tuues näiteid nii arvamusartiklitest (mis sageli pärinevad poliitkolumnistidelt) kui ajakirjanduslikest portreelugudest ning intervjuudest. Kasutasin kriitilist tekstianalüüsi ning koondasin tekstinäited kategooriatesse, mis soo aspekti silmas pidades enim esile kerkisid,” tutvustab Romer.
Analüüs näitas, et sooline tasakaal on poliitikas väga vajalik, naised toovad poliitikasse erinevaid väärtusi ja ekspertiisi. “Samas on naispoliitiku roll habras, teda püütakse alalõpmata kritiseerida ning luua kuvandit, mis ei pruugi ühtida tegeliku olemusega. Kaja Kallase kuvandit mõjutasid analüüsitaval perioodil tugevalt sisepoliitilised hõõrumised ja erakondadevahelised suhete klaarimised,” räägib Romer. Kolumnistid võtsid peaministrist kõneldes hindaja-kritiseerija (hea või halb otsus) või õpetaja positsiooni (kuidas oleks kõige targem teha) ning kujundasid jõuliselt avalikku arvamust. Pilti tasakaalustasid intervjuud, kus peaminister sai oma seisukohti selgitada. “Poliitika raam on jätkuvalt mehelik ning seda ei olda veel valmis avardama. Traditsiooniline naiselikkus poliitikasse hästi ei passi, peab oskama mudas maadelda, rusikatega vehkida, sõnnikuhunniku otsas kuke kombel kireda ning intriige punuda,” tõdeb Romer.
Romeri sõnul on teemavalik uurimistöö tegemisel on väga oluline, ent see võib ka parajalt peavalu tekitada. “Iga õpilane võiks kaardistada oma huvivaldkonnad ja leida just sealt sobiva teema. Samuti tasub mõtelda edasiste õpingute peale, sest uurimistöö võib olla võimalus tutvuda valdkonnaga, kus soovitakse karjääri teha,” soovitab ta: “Lisaks arvan, et uurimistöö tegemisel on oluline järjepidev töö, materjalide kriitiline analüüs, tähelepanelikkus iga detaili osas ning koostöö juhendajaga. Minu koostöö juhendaja Annely Hindriksoniga oli väga meeldiv. Leian, et see oli ka üheks teguriks, mis lisaks huvile teema vastu aitas mul motivatsiooni kõrgel hoida.” Romer võrdleb juhendajat teekaaslasega, kes oli vajalikul hetkel olemas, aitas mõtteid ja tekstimassiivi korrastada ning tähelepanekute toel tööd voolusängis hoida.
“Tööd tutvustava ettekande valmistamine polnud kergete killast – kuidas mahutada ligi 60 lehekülge ühele postrile,” tõdeb Romer. Siiski on ta lõpptulemusega rahul. Kuna uurimus valmis pool aastat enne õpilaste teadustööde konkurssi, tuli tal materjalid uuesti läbi töötada, et “saada tagasi ma-tean-selle-teema-kohta-absoluutselt-kõike-tunnetus, mis mul oli uurimistööd tehes.”

Pilt 3

Teisele voorule tagasi vaadates hindab Romer, et mõni žürii küsimus oleks pikema ettevalmistusajaga saanud parema vastuse, ka pidi ta rinda pistma festivalieelse pingega. “Vaatamata sellele sain kõigega hakkama ja jään õpilaste teadusfestivali heade sõnadega meenutama,” ütleb ta: “Ühe žüriiliikmega tekkis ka pikem arutelu, mille käigus jõudsime Nursipalu harjutusväljaku laiendamise teemani välja!” Romer rõhutab ka, et pingelises konkursiolukorras on eriti oluline saada oma uurimusele kriitikat sõbralikult ja professionaalselt.
Romer rõõmustab, et tema töö pakkus paljudele külastajatele suurt huvi ja pälvis kiitust. “Oli neid, kes lugesid hoolikalt postrit ja pildistasid seda, julgemad tulid küsima, mida ma avastanud olen. Eriti armsad olid algklasside õpilased. Kõige rohkem uuriti, kuidas sellise teemani jõudsin. Samuti küsiti, mida ma töös avastasin – ja mida üldse tähendab “sooprisma””. Teine päev oli rahulikum ja noormehel õnnestus tutvuda ka eakaaslaste töödega. “Oli väga meeldiv näha, kuidas noored toetasid üksteist ja näitasid üles huvi erinevate teemade vastu!” leiab ta.
Kuigi uurimistöös käsitletud teema on Romerile südamelähedane, näeb noormees end tulevikus hoopis klassiõpetajana ning teda paeluvad ka haridusvaldkonna teemad ja ajalugu. “Mulle meeldib lugeda huvitavat kirjandust ja viimastel aastatel olen seriaale vaadates türgi keelt õppinud Samuti olen suur Eurovisiooni fänn ja püüan igal aastal olla sündmusega lähemalt kursis kui tavavaataja,” tutvustab ta.