15.–16. septembril toimub Tallinna Reaalkoolis reaal- ja loodushariduse konverents

2014. aasta sügisel istus Tallinna Reaalkooli direktor Ene Saare kabinetis koos grupp reaal- ja loodushariduse pärast südant valutavaid kooliinimesi, kes otsustasid haarata initsiatiivi ja reaalselt kõneleda reaal- ja loodusainete õpetamise ja õppimise kitsaskohtadest Eesti Vabariigis. Koheselt võeti eesmärk pakkuda ka häid metoodilisi lahendusi õppetöö korraldamiseks ja rikastamiseks neis ainetes. Tänu headele partneritele Eestist ja välisriikidest (Belgiast, Kanadast, Taanist, Ühendkuningriigist) toimus 2015. aasta septembris Tallinna Reaalkoolis esimene reaal- ja loodushariduse konverents. Juba esimese konverentsi lõpus sai antud lubadus, et kahe aasta pärast kohtume taas.

15.–16. septembril 2017 Tallinna Reaalkoolis toimuvale teisele rahvusvahelisele reaal- ja loodushariduse konverentsile on jällegi oodatud  haridustöötajad, üliõpilased ning haridusasutuste partnerid.

Konverentsil on kolm suurt rõhuasetust: kooli ja partnerite koostöö, lõiming ja interdistsiplinaarsus ning õpitulemuste hindamine. Konverentsiga soovime innustada õppima ning õpetama reaal- ja loodusaineid.

Konverentsi avapäev on teise päevaga võrreldes teoreetilisem. 15. septembril teeb avaettekande Pille Liblik HTMist, kes kõneleb õpilase arengu vajadusi teotavast õppest Eesti üldhariduskoolis Euroopa kontekstis. Järgnevad ettekanded, kus avatakse erinevaid võimalusi loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonna edendamiseks kõneldakse välishindamise arendustest aastatel 2016–2020 ning loodusvaldkonna e-testidest. Rakett69 esimese hooaja võita ning tänase saatemeeskonna liige Juhan Koppel avab, kuidas toimub telesaate Rakett69 ülesannete väljatöötamine ning Ranel Suurna kõneleb koolidele suunatud haridusprogrammidest „GIS kooli“ ja „GeoMentor“. Avapäeval esinevad kodumaiste kõnelejate kõrval mitmed tugevad praktikud välisriikidest. Soome riiklikust õppekavast 2016. aastal kõneleb Päivi Kousa Helsingist ning geograafia ja bioloogia integreerimisest õpetaja Bart de Wolf Hollandist. Konverentsi esimese päeva lõpetab paneeldiskussioon.  

Kuna konverentsi üks fookuspunktidest on lõiming ja interdistsiplinaarsus, siis on 16. septembri päevakava teadlikult koostatud nii, et reaal- ja loodusainete õpetajate kõrval oleks ka teiste ainevaldkondade õpetajal võimalik oma teadmistepagasit ja metoodilisi oskusi rikastada. Päeva alustab Tallinna Reaalkooli õpetaja Kersti Veskimets, kes avab oma ettekandes bioloogiateadmiste olulisuse ühiskondade tekke ja arengu mõistmiseks. Näiteks ositakse vastust küsimustele Miks Ameerikas elavatel rahvastel puudusid nakkushaigused? Miks ei kodustatud Austraalias ühtegi looma?

Einar Rull SA Innove käsitleb tippsooritust tehes seda Florida ülikoolis töötava psühholoog Andres Ericssoni järgi. Ettekandes avatakse tippeksperdi kujunemiseks vajalikke tingimusi ning õpetaja ja õppija rolli selles protsessis. Vahetult enne töötubasid esitab aga paeluva teemakäsitluse Joonas Hellerma teemal „Inimene piiridel: meetodist tervikuni“, kus avatakse inimese mitmekülgsuse väärtus.

Konverentsi teisel päeval saab täiendada oma ainealaseid teadmisi ja metoodilist repertuaari töötubades. Töötubasid on 35, millest ühel konverentsil osalejal õnnestub osaleda maksimaalselt neljas. Töötubade ajakava võimaldab koostada enda huvidest  ja ainevaldkonnast lähtuv  päevakava. Näiteks võivad töötubade valikust keemiaõpetajat enam kõnetada ehk demonstratsioonkatsed loodusõpetuses, keemias ja füüsikas; keemia ja kirjanduse lõimimine või STEM-õppeainete lõimitud õpe; keemilise reaktsiooni kiiruse uurimine praktilise eksami võtmes või munalabori lõimitud katsed; funktsioonide õpetamine matemaatikas ja loodusainetes jpm.  Füüsikaõpetajat võiks kõnetada ehk mahlajäätise sulamise kaloromeetriline uurimine, lihtsamad mõõteseadmed astronoomias, õlu ja radioaktiivse lagunemise vaheline seos.

Mitmetes töötubades käsitletakse laiemalt nii loodusharidust (demonstratsioonkatsed põhikooli 7. klassi loodusõpetuse, füüsika ja keemia tundides, uurimuslik õpe, fragmente Ida-Aafrika alanguvööndi loodusest) kui õpetajatööd aineülesemalt (õpilaste individuaalse arengu ja erihuvi toetamine muuseumis, kujundav hindamine, ümberpööratud klassituba). Väliskülalistest viivad töötubasid läbi Venemaalt ja Soomest tulnud õpetajad. Neist esimesed kõnelevad teemal “UNESCO pärandi uurimine: koostöös partneritega teostatavad projektid”, teised aga „Soomes kogemusest lõiminguga“.

Mitmed töötoad toimuvad väljaspool Tallinna Reaalkooli maja  – töötubasid viiakse läbi nii Tallinna linnaruumis, „Rändavas bioklassis“, Eesti Tervishoiu Muuseumis, Eesti Arhitektuurimuuseumis, Tallinna toomkirikus kui ka Energia avastuskeskuses. Lisaks eelnevatele on töötubade ja infolauaga esindatud RMK Sagadi looduskool, Teaduskeskus AHHAA, Tartu Observatoorium, Tallinna Loomaaed, Tartu Ülikooli muuseum, Meremuuseum, Tartu Loodusmaja ja Pernova Hariduskeskus.

Konverentsi tarbeks valmib kõiki ettekandeid ja töötubade sisu koondav trükis ning videoklipid, kus Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva paiku saab näha meie haridusinimesi kõnelemas õppimisest ja õpetamisest. Info konverentsi kohta on kättesaadav Tallinna Reaalkooli kodulehel www.real.edu.ee, küsimustele saab vastuse e-posti aadressil madis.somelar@real.edu.ee.

Madis Somelar
Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja, konverentsi projektijuht

Konverents toimub koostöös Eesti teadusagnetuuriga ja seda rahastatakse ERF TeaMe+ programmist.

Kokkuvõte konverentsist on kättesaadav siit.