Kuidas panustada reaal- ja loodusteaduste õppe jätkusuutlikusse?

Tekst: Sven Paulus, foto ja video: C-Luck Production

13.–14. septembril 2019 Tallinna Reaalkoolis toimunud rahvusvahelisel reaal- ja loodusteadusliku hariduse konverentsil räägiti paneelarutelul loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia ainete (LTT) õppimisest ja õpetamisest ning selle jätkusuutlikkusest.

Konverentsi eesmärgiks oli tõsta teadlikkust reaal- ja loodusteaduslikus hariduses toimuvast nii maailmas kui Eestis, jagada häid metoodika kogemusi ja julgustada osavõtjaid ise oma õpetajatööd värskendama maailmas toimuvatest muutustest lähtuvalt. Samuti sooviti populariseerida reaal- ja loodusainete õpetaja ametit.

Konverentsi teises paneeldiskussioonis arutleti reaal- ja loodusainete õppimise ja õpetamise ning selle jätkusuutlikkuse üle. Paneeli sissejuhatuseks tõstis Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land esile probleemi, et noortel on vähene huvi saada reaalteaduste õpetajaks. Sellele oponeeris Tallinna Tehnikaülikool rektor Jaak Aaviksoo, kelle hinnangul on TTÜ-s loodusteaduste õpetamisega hästi. “Meil on igal aastal üha paremad tudengid ning õpetajaks õppides on tähtsad enesekindlus ja usk,” leidis Aaviksoo. Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk rõhutas, et õpetajaks õppijate arv sõltub palgast, mida õpetajatele makstakse. Samuti mängivad tema sõnul õpetaja kutse valimisel rolli stipendiumid ning valdkonna kuvand. LTT puhul aitab tema sõnul positiivset kuvandit luua teadusvõistluse saade Rakett 69, mida kindlasti tuleks jätkata.

Tööandjate poolelt temaatikat lahanud Reaalkooli vilistlase ja Eesti Tööandjate Keskliidu juhi Arto Aasa sõnul on LTT valdkonna taustaga töötajate järgi nõudlus suur ning lisas, et ka tööandjad toetavad õpetajate palgatõusu, mis loodetavasti suurendaks noorte huvi LTT õpetaja ameti omandamise vastu ning aitaks omakorda tulevikus valdkondliku tööjõu puudust leevendada. “Ettevõtjad on tööjõu puuduse tingimustes hakanud inimesi hindama,” nentis Aas. Selles mängib rolli ka üha vähenev tööturule sisenevate noorte arv, sest kui 1998. aastal lõpetas kooli ca 12 000, siis tänavu vaid 7000 õpilast.

LTT õppe positiivse poole pealt tõid panelistid välja Eesti head PISA tulemused ja ka head praktikavõimalused.

Mis pärsib arengut?

Debatti modereerinud Tallinna Reaalkooli keemiaõpetajast õppealajuhataja Martin Saar uuris panelistidelt, mis nende hinnangul pärsib LTT valdkonna õpetamise ja õppimise arengut. Aune Valk tõi ühe aspektina välja asjaolu, et ehkki LTT sisaldab loodus-, täppisteadusi ja tehnikavaldkonda, eelistavad siiski õppida IT-d ning teiste LTT erialade vastu tuntakse huvi väga vähe. Valdkonna arengut kammitseb ka asjaolu, et 80% õpetaja kutse omandanud noortest läheb küll kooli õpetama, ent 30% lahkub sealt juba aasta jooksul. Kusjuures põhjuseks on lisaks erasektoriga võrreldes väga madalale palgale ka õpetajate suur koormus koolides.

Aaviksoo hinnangul ei ole probleemiks vähene huvi LTT õppimise vastu, kuivõrd Eestis on inseneri erialal rohkem õppureid, kui Euroopas keskmiselt. Murekohaks on tema sõnul pigem see, et Zaporožetsi hinna eest tahetakse saada Mercedes Benzi ehk siis inseneridele pakutavad töötasud on liialt madalad. “Samuti pole meil vähe õpetajaid, pigem on liiga palju klassikomplekte ja koole,” ütles Aaviksoo.

Kuidas suurendada noorte huvi LTT valdkonna vastu ning mida teha, et jaguks õpetajaid?

Aune Valk tõi positiivse aspektina välja, et uuringute põhjal väärtustavad õpetajad ise oma ametit varasemaga võrreldes järjest enam. Rektor Landi hinnangul tuleks ühiskonnas veelgi panustada õpetaja professiooni väärtustamisse, mis aitaks tagada vajalikul hulgal LTT õpetajate järelkasvu.

Rektor Aaviksoo hinnangul aga ei tegeleta meil ühegi teise ametiga nii palju, kui õpetaja omaga. “Meil on liialt enesehaletsust ja õpitud abitust.” Tema arvates võiks koolid ja õpetajad olla avatumad ning dünaamilisemad: “Hoolimata sellest, et tippspetsialistidel ei pruugi olla vastavat metoodilist tausta, tuleks neid ikkagi koolidesse palgata.” Seda arvamust toetas ka Aune Valk leides, et välismaalt tippude siia toomine väärib investeeringut.

Konkreetseid suuniseid ja meetmeid, kuidas noori enam LTT erialade juurde tuua, panelistid ei jaganud, kuid arutelu koondidee võttis kokku Tallinna Reaalkooli direktor Ene Saar, märkides, et ühiskonnas üldiselt ning poliitilisel tasandil on vaja kokku leppida, et haridus on prioriteet, millesse tuleb investeerida. Tegutseda tuleb järjekindlalt ning pikaajaliselt, sest ilma pingutuseta olümpiavõitjaks ei saada.