Luksemburglanna asus võitlusesse bakteritega

Kui maailma raputasid paar aastat tagasi uudised ebolapuhangust Lääne-Aafrikas, tekkis Luksemburgi Euroopa kooli õpilasel Camilla Hurstil huvi selle vastu, kuidas ja miks haigus nii ruttu levib. Sellega seoses otsustas ta hakata uurima millised bakterid leiduvad tema koolis, Luksemburgi Euroopa koolis.

„Tuvastasin, et isegi koolis leidub õpilastele potentsiaalselt kahjulikke baktereid, kusjuures kõige bakteririkkamad kohad olid trepikäsipuud,“ rääkis ta ja lisas, et teema teeb väga oluliseks tõsiasi, et järjest rohkemad bakterid muutuvad antibiootikumidele üha vastupidavamateks.

Männipuit pärsib bakterite levikut

Lisaks bakterite kaardistamisele uuris Hurst ka meetmeid, mida saab bakterite inimeselt inimesele levitamise piiramiseks kasutada. Selleks testis ta bakterite ellujäämist erinevatel pindadel, millest ilmnes, et bakterite arv kahaneb kiiresti männipuidul. „Analüüsisin näidistest saadud männis leiduvaid ühendeid, mis võivad panustada puidu antibakteriaalsetesse omadustesse, ja sain aru, et toimet põhjustavad taime kaitsemehhanismid,“ selgitas ta.

Niisiis saab Hurst oma töö põhjal väita, et töötlemata männipuidu taolisi materjale saab kasutada bakterite edasikandumise riski vähendamiseks. Lisaks, kuna sagedase kasutuse tõttu mängivad bakterite levikus rolli ukselingid, valmistas neiu ukselingi prototüübi, mis väljastab iga kasutuskorra ajal väikese koguse desinfektsioonivahendit.

Üllatust pakkus noorele teadlasele see, et tavaline ukselink on bakterite levimise seisukohalt parem lahendus kui väike ümmargune uksenupp. „Arvasin, et ümmarguse uksenupu puhul on bakterite ala väiksem, aga tulemused näitasid, et tavalist ukselinki puudutab väiksem osa käest ja seega levib vähem baktereid,“ kirjeldas ta.

Praegu viimases keskkooli klassis õppiv 17-aastane Hurst peab plaani tulevikus ülikoolis materjaliteadust õppida, et seeläbi ka oma projekti edasi arendada. „On vaja uurida näiteks seda, et kui kaua säilitab mänd oma antibakteriaalseid omadusi ja mis ühend täpselt selle omaduse annab,“ selgitas ta.

Seikluslik teaduselu

Teadust näeb noor luksemburglanna igal juhul oma elu osana, sest see annaks talle võimaluse vähendada inimeste riski haigestuda ja oleks samas pidev väljakutse ja seiklus, sest uurimistöö on ootamatusi täis.

Euroopa noorte teadlaste konkursil osalemist nautis ta väga, sest sai kohata teisi noori ja see samas ilmestas tema jaoks koostöö tähtsust teadusmaailmas.

Camilla Hursti materjalide valdkonna uurimistöö „Materjalide ja pindade roll avalikes kohtades bakterite levitamisel“ pälvis Euroopa noorte teadlaste konkursil DSM eriauhinna, mis tähendab, et ta saab külastada maailma ühe juhtiva vitamiini- ja toidulisandipakkuja DSM Nutritional Products Šveitsis Kaiseraugstis asuvat rakenduslaborit.