Ungarlane ehitas betoonile 3D-printeri ja Kuule baasi

Nii Rumeenia kui Ungari kodakonsusega 18-aastane Dávid Puskás ehitas 3D-printeri abil Kuu pinna maketi ja disainis sinna kuplikujulise baasi. Tema töö eesmärk oli uurida, kui teostatav ja vastupidav oleks Kuu pinnal asuv 3D-prinditud asula sealsetes karmides oludes, ning väljapakutud mõtteid praktikas rakendada.

Kuubaasi projekt pälvis Euroopa noorte teadlaste konkursil Euroopa Kosmoseagentuuri eripreemia, milleks on osalus Euroopa kosmoseteaduse konverentsil.

Täpsemalt nägi töö käik välja nii, et pärast täpse kuutolmu simulatsiooni loomist mõõtis ta betooni füüsikalisi omadusi, et kuubaasi struktuuri projekteerida. Seejärel projekteeris ta uuendusliku betooni printimise otsaku ning ehitas Kuu-printeri ja printiski välja vähendatud proportsioonidega kuubaasi maketi.

Kuu on tulevik

Noormehe sõnul on kosmose koloniseerimine inimkonna jaoks üks suuremaid ülesandeid, sest inimesed peavad laiendama oma ala kosmoses. „Kõige atraktiivsem mõte on asustada uusi elukohti Kuul, kasutades selleks uudset 3D-printimise tehnoloogiat,“ rääkis noormees. Baasi valmistamiseks kasutaks ta kuutolmu, mida tihendaks siduva vedelikuga.

„Me peaksime minema Kuule kaevandama ja minu tehtud töö võib aidata selleks ette valmistuda,“ sõnas Puskás.

Kuubaasi-projektiga on noormees praeguseks tegelnud ühe aasta ja kindlasti plaanib ta sellega jätkata. Esiteks soovib ta vastused leida küsimusele kas Kuul saab kasutada superkondensaatoreid või kuidas teisiti saada sinna elektrit.

Suund Cambridge’i

Kosmosemaailm on Puskásele huvi pakkunud lapsepõlvest saadik. Juba viieaastasena luges ta raamatuid geoloogiast, vulkaanidest, loodusteadustest ja tehnikast ning teatas küsijatele, et temast saab teadlane.

Kui kõik hästi läheb, ootab noormeest järgmisel sügisel Cambridge’i ülikool ja loodusteaduste eriala. „Mulle pakuvad huvi nii füüsika, matemaatika, astronoomia kui inseneriteadus – kõik alad, mida mu projekt ühendas – ja see oleks mu huvidele parim lahendus. Pärast saan valida oma niši. Võib-olla võiks selleks olla kosmosetehnoloogia, aga siis vajan teadusbaasi ka,“ mõtiskles ta.

Marii Kangur