Veeauruga spiraal kasvatab mullata tulevikutaimi

Keskkooli viimase klassi õpilased Elia Gambarin, Marco Battisti ja Alessandro Gaburro elavad Mantova linnas Põhja-Itaalias ja on juba kolm aastat tegelenud aeropoonikaga ehk toitva veeauru jõul toimiva taimekasvatusega. Gaburro sõnul võib nende välja töötatud prototüüp edasi arendamisel aidata paari tänapäeva põllumajanduses suure probleemi – saaste, haritava maa vähesus ja veepuuduse – vastu.

Gaburro selgitas, et mulda kasutamata kulub nende lahenduse puhul 90% vähem vett kui tavalise maaviljeluse puhul. Nimelt kasutab suletud süsteem veeauru korduvalt, sest ülejääk kondenseerub ja läheb siis uuesti kasutusse. Süsteemi energiaallikaks on päikesepatarei. Märkimisväärne on see, et ka pestitsiide ja väetist kasutatakse piiratult.

Tulemused tekitavad hasarti

Projekti alustades ei teadnud Gaburro, Battisti ja Gambarin aeropoonikast mitte midagi, aga kui nad olid veidi eeltööd teinud ja aimu saanud, hakkas teema neile väga huvi pakkuma. Nad tutvusid varasemate aeropoonika lahendustega, nii veeauru kasutava seina, püramiidi kui torniga, kuid otsustasid arendada just viimast. „Sein tekitas osadele taimedele varju, püramiidid vajavad rohkem ruumi, aga me mõtlesime proovida torni edasiarendust – spiraali, sest sel juhul saavad kõik taimed võrdselt valgust,“ rääkis Gaburro.

Järgmiste sammudena soovivad noormehed võrrelda oma süsteemi hüdropoonika ja traditsioonilise põllundusega ning proovida tõsta veeauru survet. Ühel päeval loodavad nad oma projekti ka laiematele massidele tutvustada.

Võimalus muuta maailma

„See on innovatsioon ja tulevik! Kui meil hästi läheb, saame me maailma muuta,“ rääkis Gaburro ja lisas, et kuigi ta ei ole veel edasiste õpingute peale eriti mõelnud, siis selle projektiga tahab ta igal juhul edasi tegeleda. „Me oleme nii palju oma aega ja jõudu sellele panustanud, et ei saa seda kuidagi kõrvale visata,“ ütles ta.

EUCYSe kohta ütles Gaburro, et nad kindlasti ei tulnud konkursile võitma ja ülimalt tore on tutvuda nii paljude fantastiliste projektide ja nende tegijatega.

Marii Kangur