Uurimistööde teemade ja juhendajate andmebaas

Eesti teadlased uurivad palju põnevat ja huvitavat. Suur osa uurimisgruppe ootavad enda juurde ka motiveeritud õpilasi enda uurimistööd tegema, mistõttu tasub motiveeritud õpilastel nendega ühendust võtta. Kokkuvõtliku ülevaate eesmärgil oleme koondanud vastavad teemad. Kui soovite enda uurimisgrupi poolt õpilastele teemasid välja pakkuda, siis võtke palun ühendust katrin.saart@etag.ee.

---

Tartu Ülikool

Teaduskool

Kui soovid leida endale Tartu Ülikoolist kaasjuhendaja, siis võta ühendust ka teaduskooliga. Kirjuta enda soovist teaduskool@ut.ee!

Eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Külli Habicht (kulli.habicht@ut.ee):

• Eesti vanem kirjakeel: eri tüüpi tekstide (nt kirikulaulud, seadused, ravimis- jm õpetused, ilukirjandus) keelekasutus 17.-19. sajandini. Vanades tekstides saab uurida nt kirjaviisi, sõnavara, vorme (sh tuletisi ja liitsõnu), lausetüüpe ning võrrelda keelendite kasutamist eri aegade ja autorite kirjatöödes. Vanad tekstid pakuvad eesti keele kohta veel palju põnevat ja avastamisväärset. 
• Praeguse keelekasutuse sõnavaraline ja vormiline varieerumine eri tekstiliikides (nt eesti keele ühendkorpuse põhjal), k. a veebikeel. Teemades saaks keskenduda nt uutele laensõnadele ja -väljenditele; sõnade käänamisel, pööramisel, tuletamisel, liitmisel või lühendamisel toimuvatele muutustele, ent ka kasutajate keelehoiakute uurimisele.
• Teemasid saab täpsemalt piiritleda koostöös õpilasega ja tema huvisid arvestades.

Mari-Liis Korkus (mari-liis.korkus@ut.ee), saab juhendada ka vene keeles:  

• Keelekasutus Internetis – internetilingvistika on võrdlemisi uus uurimissuund, mis keskendub eeskätt keelekasutuse uurimisele erinevate veebiplatvormide näitel. Uurimistöös on võimalik analüüsida lähemalt, missugune on netikeel mõnes kindlas sotsiaalmeediakanalis (nt Instagramis, Facebookis, Twitteris) või kuidas kõnelevad oma videotes erinevad suunamudijad (nt Youtube’is, TikTokis). Kitsamalt saab uurida ka inglise keele, emotikonide või mõne spetsiifilise grupi (nt videomängurite) iseäralikku sõnavara. 
• Mitmekeelsus erinevate keelepaaride (nt eesti-vene, eesti-inglise jne) näitel – mitmekeelsuse uurijad vaatlevad, kuidas kasutavad inimesed korraga mitut keelt nii kirjalikus kui suulises suhtluses. Uurimistöös saab võtta ette üks konkreetne keelepaar ja analüüsida, kuidas toimuvad üleminekud ühelt keelelt teisele, ning leida võimalikke põhjuseid, miks ühes või teises kontekstis inimene vahetab keelt. Töös saab keskenduda nii neile, kes pärinevad mitmekeelsetest peredest, kui ka neile, kes on elu jooksul mitu võõrkeelt juurde õppinud. 

Ilona Tragel (ilona.tragel@ut.ee)

• Tartu Ülikooli töörühma liikmed, kes uurivad õpilaste ja üliõpilaste kirjutamist (kirjutamisprotsessi/tööde kirjutamist vms), sellega seonduvaid raskusi ja koostavad õppematerjale, juhendavad hea meelega selle teemalisi uurimistöid (näiteks riigieksamiks valmistumine, tekstirobotite kasutamine jts).
  Vaata kirjutamist toetavat veebimaterjali: https://www.teadustekst.ut.ee/
  Loe soovitusi riigieksamiks valmistumiseks: https://www.blog.keel.ut.ee/opetajale-ja-opilasele/eksamiekpert/

Kontakt:
keeleteadlikkuse ja eesti keele õppe professor Ilona Tragel ilona.tragel@ut.ee
tekstiloome spetsialist Eleriin Miilman eleriin.miilman@ut.ee
keeleteaduse magistrant Nele Karolin Teiva nele.teiva@gmail.com

Füüsika instituut

Maido Merisalu ( maido.merisalu@ut.ee): 

• „CO2 õhu sisalduse mõõtmine avalikes kohtades viirustesse nakatumise riski hindamiseks“ – uurimustöö eesmärgiks on mõõta avalikes kohtades CO2 kontsentratsiooni õhus. See on oluline, kuna mõõtetulemuste abil saab hinnata ventilatsioonisüsteemide tõhusust ja õhu kvaliteeti, mis on seotud õhu teel levivatesse viirustesse nakatumise riskiga. Uurimustöö raames omandatakse praktiline kogemus mõõtmiste läbiviimiseks kaasaegsete sensoritega. Samuti õpitakse andmete töötlemist ning saadud tulemuste analüüsimist. Käesolev uurimustöö omab suurt praktilist väärtust, kuna eduka töö tulemusi saab kasutada meetmete rakendamiseks, et takistada pandeemia levikut. 

Kultuuriteaduste instituut

Kristel Kivari (kristel.kivari@ut.ee): 

• „Kodupaiga kohapärimus“  – teemal võib olla mitu fookust: nn traditsiooniline kohapärimus, mis seondub tunnetatud folklooriga nagu hiiepaigad, kultuskivid, vanad koolimajad, üleloomulike kogemustega seotud kohad. Samas saab uurida ka seda, kuidas inimesed tajuvad mingeid kohti oma koduümbruses – milliste lugudega need on seotud, kuidas tekivad olulised kohad või see, mida nimetatakse kodutundeks. 

Rebekka Lotman (rebekka.lotman@ut.ee): 

• „Luuleanalüüs“  – ühe luuletuse või luuletaja loomingu või valitud luulevoolu või -rühmituse või -nähtuse (sh instagramiluule, räppluule) analüüs. Võib keskenduda ühele või mitmele tasandile (kujundid, sõnavara, kõlakujundid, vormiline ülesehitus, motiivid ja teemad, retseptsioon).
• 21. sajandi eesti noorteluule, sh ajakirjades Värske Rõhk ja Grafomaania ilmunud luuletused, aga ka räpplüürika (räpplaulude sõnad), instagramiluule, luuleprõmmud (poetry slam). Nende luuletuste analüüs eri aspektidest, võimalikud teemad: poeetika, formaalse tasandi analüüs (nt riimid ja teised kõlakujundid), kujundid, teemad ja motiivid, luuletustes avanevad hoiakud, suhtumised ja ideed.  

Ester Bardone (ester.bardone@ut.ee): 

• „Toidukultuur nii minevikus kui tänapäeval“ – võimalik koos õpilasega leida sobiv huvipakkuv kitsam uurimisteema, näiteks:
  •  Eesti toidukultuuri moderniseerumine 1900.-1930. aastatel  
  • Nõukogude aja toidukultuur – defitsiidimajandus ja sellega toimetulek 
  • Söömistavad ja identiteet, toidu tarbimisega seotud praktikad tänapäeval (sh veganlus); 
  • Linnaaiandus ja ise toidu kasvatamine 
  • Toiduraiskamise ja selle vältimisega seotud praktikad ning grupid, toidusektoris tegutsevate väikeettevõtjate väärtused ja põhimõtted 
  • Toidupärand, kohalik toit ja kohaturundus turismis 

Majandusteaduskond

Mark Kantshukov (mark.kantshukov@ut.ee): 

• Juhendamise valdkonnad: finantseerimis- ja investeerimistooted, finantskirjaoskus, finantskäitumine, säästmis- ja tarbimisotsused.

Maailma keelte ja kultuuride kolledž

 Janika Päll (janika.pall@ut.ee), valmis juhendama ka vene keeles: 

• Antiikkeelte mõju tänapäeva keeltele ja kultuurile: näiteks kust tuleb sõna ‘buss’,  kuidas avalduvad antiikkeeled tänavapildis, näiteks firmanimedes (Audentesest Odeni, Nikest Volvo ja Audini) või ladinakeelsetes deviisides.
• Antiikaja kangelaste elu tänapäeva filmikunstis – ehk kuidas Perseusest sai Percy Jackson, või kas filmide Kleopatral ja Caesaril on palju ühist ajalooraamatutes kirjutatuga.
• Antiigi temaatika kujutavas kunstis.  

Tatjana Stepaništševa (tatjana.stepanishcheva@ut.ee):

• Vene kirjandus, tänapäeva vene keel.

Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut

Tatjana Kums (tatjana.kums@ut.ee): 

• “Rühi vead gümnaasiumi õpilastel”  või siis ”Rühi kõrvalekalded 5-7 klassi õpilastel”.

Usuteaduskond

 Atko Remmel (atko.remmel@ut.ee): 

• Religioon ja religioossus – uurimused religiooni ja mittereligioossuse tänapäevastest ja ajaloolistest väljendumisvormidest. 

Helen Haas (helen.haas@ut.ee): 

• Maailmareligioonid – erinevate religioonide levik, võrdlus, ajalugu.

Ökoloogia ja Maateaduste Instituut

Leho Tedersoo (leho.tedersoo@ut.ee)

• Seened, mükoriisa ja bakterid: määramine ja ökoloogia

---

Tallinna Tehnikaülikool

Õpilaste uurimistööde teemad Õpilaste uurimistööde juhendamine (taltech.ee)

Kontakt – Heili Sõrmus, heili.sormus@taltech.ee, uurimistööde teemade koordinaator.

---

Tallinna Ülikool

Ökoloogia keskus

Ökoloogia keskuse teadlased pakuvad koolidele erinevaid võimalusi koostööks loodusteadusliku hariduse ühiseks edendamiseks. Meie tugevuseks on veega seotud ökosüsteemide ja nende arengu tundmine, kuid ka kõik sellega haakuvad teemad alates kliimamuutustest ja lõpetades säästva arengu temaatikaga ning seda kõike kaasaegseid õppimismeetodeid kasutades.

Õpilastööde juhendamine, praktikavõimalused – õpilane saab kaasa lüüa meie laboris või välitöödel ning osaleda erinevates käimasolevates uuringutes ning selle kaudu teha ka enda uurimistööd. Võimalus tutvuda ja olla töövarjuks teadlaste igapäevatöös, et saada parem ettekujutus teadlaskarjääri valikuvõimalustest ja kitsaskohtadest. 

Vaata edasi: https://www.tlu.ee/eco#opetajale—opilasele

Ühiskonnateaduste instituut https://www.tlu.ee/yt

---

Eesti Maaülikool

---

Sisekaitseakadeemia

Sisekaitseakadeemia pakub õpilaste uurimistöödeks välja teemad ja võimalikud juhendajad. Eelistatakse neid õppureid, kelle koolides on sisekaitseõppe moodul:

• Edukas õnnetuste ennetustöö kogukonnas 

• Edukas süütegude ennetustöö kogukonnas 
• Hübriidohud Eesti riigi julgeolekule 

Jaanika Puusalu (jaanika.puusalu@sisekaitse.ee): 

• Uued tehnoloogilised lahendused siseturvalisuse tagamiseks (nt droonid, taserid, liikumisandurid, jne) 
• Küberhügieen kui küberturvalisuse ennetusmeede 
• Uued tehnoloogilised lahendused siseturvalisuse tagamiseks (uurimistöö autor saab valida end huvitava tehnoloogia, millele uuringus keskenduda nt droonid, taserid, liikumisandurid, jne)
• Küberhügieen kui küberturvalisuse ennetusmeede (uurimistöö autor saab valida end huvitava sihtgrupi või küberhügieeni meetme, millele uuringus keskenduda)

---

Riigi Infosüsteemide Amet

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) aitab juhendajate leidmisega küberturvalisuse teemalistele töödele. Sobiva juhendaja leidmist kiirendab oluliselt kui õpilasel või kooli poolsel juhendajal on teada, mis teemal uurimustöö olla võiks. Samas oleme valmis aitama ka teema täpsustamisel. Lisaks võib tutvuda aktuaalsete teemadega IT-vaatliku ja RIA lehtedel. Kontakt: Tiina Pau (tiina.pau@ria.ee)

Näited teemadest:

• * Teadlikkus küberohtudest ja küberohtude ennetamine
• * Karjäär küberturvalisuse valdkonnas
• * CTF võistlused
• * Kooli küberturve – küberturvalisuse meetmete planeerimine, rakendamine, testimine jmt
• * Läbistustestimine ja turvatestimine
• * Rakenduse või teenuse turvaline arendamine
• * Küberturvalisus ja tehisintellekt
• Pöörduda võib ka siis kui õpilasel on soov teha töö mõnel teisel küberturvalisusega seotud teemal või töö fookus on mujal, aga käsitletakse olulisel määral ka küberturvalisust.

---

Eesti Karjäärinõustajate Ühing

Teemad:

• Kogukonna roll karjääripädevuste arendamisel 
• Kooli ja lapsevanema koostöös korraldatud karjääri kujundamise pädevuste arendamise tegevused (nt töövarjupäevad, transport ja edasiõppe võimaluste tutvustused, ettevõtlusõppe, laatade jmt korraldamine) 
• Karjääriõppe ja -teenuste rakendumine koolis ning selle mõju karjääripädevuste arendamisel
• Süsteemid ja tegevused, mis tagavad noorte teadlike karjäärivalikute tegemist, karjääri kujundamise pädevuse arendamist 
• Milline on õpilase karjäärivaliku kindlus ning seos karjääriteenustega (karjäärnõustamine, karjääriinfo, töövari, grupinõustamine, töötuba, vm) 
• Gümnaasiumi lõpetajate karjäärivalikud ja valikuid mõjutavad tegurid 
• Vabatahtlik töö noorte iseseisvumise toetajana

Kontakt: Tuuli Mekk (tuuli.mekk@gmail.com)

---

Fermi Energia

Kontakt: Anet Marii Paumets (anetmarii.paumets@fermi.ee)

Teemad, mida saaks noor uurida:  

• Energiasüsteemid 
• Tuumaenergia ajalugu 
• Tuumaenergia kasutus väljaspool energeetikat 
• Energeetika  
• Kiirguskaitse 
• Tuumajaade arendamine – suurimad väljakutsed ja õppetunnid tuumajaamade ehitamisel 
• Inimressursid – milliseid inimesi on vaja tuumajaamas? 
• Tuumaenergia sotsiaalmajanduslikud mõjud 
• Kuidas selgitada tuumaenergiat lihtsalt ja arusaadavalt – mis on oluline aru saada tavainimesele? 
• Tuumaenergia müüdid 
• Tuumajaamad meie lähiriikides ja maailmas üldiselt 
• Väikereaktorid – mis on väikereaktorite head ja vead? 
• Ohutus – kui ohutu on tuumaenergia võrreldes teiste energiatootmise viisidega? 
• Ressurside kasutamine – milline on tuumaenergia ressursikasutus võrreldes teiste energiatootmise viisidega? (mineraalid, materjalid, maakasutus, kütuse kasutus jne.) 
• Tuumajaamad kaugküttes? 
• Tuumaenergeetika kas energeetilise sõltumatuse alus või oht julgeolekule? 
• Radioaktiivse kiirguse kasutamine meditsiinis 
• Fusion vs Fission 
• Tuumajäätmed – kas lõpladestus või ümbertöötlemine? 
• Tuumajäätmed – kui palju ja mida tekib? Jäätmete liigid 
• Väikesed moodulreaktorid vs suured reaktorid 
• Tuumkütuste ja tuumajäätmete transport 
• Noorte suhtumine moodulreaktori rajamisse Eestis

---

MTÜ Wikimedia Eesti

Vikipeedia on veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutab ühiselt suur hulk vabatahtlikke. 2021. aasta alguse seisuga oli Vikipeedial 317 keeleversiooni ja artiklite koguarv üle 55 miljoni. Eestikeelses Vikipeedias on üle 229 000 artikli ja see on kõigi teiste keeleversioonide seas 45. kohal.

Vikipeedia on mitmedimensiooniline sotsiaalne nähtus, mis pakub uurimiseks ainet väga paljudes valdkondades. Uurimisspekter ulatub  keele- ja ühiskonnateadusest kuni arvutiteaduse ja juurani.

Vikipeedia on üks suurimaid tekstide kogumeid eesti keeles. Seda kasutab keelekorpusena arvutilingvistika teadus ja see on aluseks paljudele statistilistele andmetele. Vikipeedial on ka mitmed sõsarprojektid, näiteks Vikitsitaadid, Vikitekstid, Wikidata, Commons (meediavaramu), mis samuti uurimiseks häid võimalusi pakuvad.

Kui mõni uurimisteema pakub huvi, siis võta julgesti ühendust: pille@wikimedia.ee

Võid pöörduda ka oma mõtete ja ideedega.

Võimalikud uurimisteemad:

• Panoraamivabadus Vikipeedia näitel
• Vikipeedia kasutamine kooliõpilaste seas
• Õppevideote seeria
• Eestikeelse Vikipeedia osa Eesti kooliprogrammis
• Vabatahtliku töö eelistused
• Õpilaste infopädevus
• Artiklite jaotus võrukeelses Vikipeedias

Teemad on lahti kirjutatud Wikimedia Eesti kodulehel. Uuri lisa ja võta julgesti ühendust!

---

Rahvusarhiiv

Rahvusarhiivi valik mõningatest teemadest ja allikatest õpilaste uurimistöödeks on leitav siin. Nõu pidamiseks tasub tulla uurimistöö infotundi või võta meiega ühendust arhiivikool@ra.ee.

---

Puitmajaliit

 Elar Vilt, tema poole võib otse pöörduda puitehitiste valdkonna vastu huvitundjad, meiliaadress on info@woodhouse.ee

---

Eesti Ornitoloogiaühing

Eesti Ornitoloogiaühing tegeleb meie linnustiku uurimise, kaitsmise ja tutvustamisega.
Ühing pakub põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele uurimistöö teemaks probleeme, mis
on paljudele kindlasti tuttavad, kuid mille puhul Eestis on teadlikkus kahjuks madal ja
kohalikke uuringuid peaaegu polegi.

Teemad: 

•  Kodukass kui kiskja – värvuliste arvukuse varieeruvus sõltuvalt kasside tihedusest
•  Lindude kokkupõrked klaaspindadega – probleemi tuvastamine õpilase valitud alal
• Lindude kokkupõrked klaaspindadega – kõige ohtlikumate bussiootepaviljonide väljaselgitamine õpilase valitud piirkonnas
• Lindude kokkupõrked klaaspindadega – kuidas hinnata hoone ohtlikkust?

Rohkem infot: Kunter Tätte, Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist
(kunter.tatte@eoy.ee).