Annabel uuris ärevus- ja paanikahäireid

Vaimne tervis on üha olulisem teema, globaalne pandeemia ja isolatsioon on selle tähtsust ühiskonnas toonud veelgi enam esile. Gustav Adolfi Gümnaasiumi abiturient Annabel Agasild uuris teemat lähemalt ning esindas tööga Eestit London International Youth Science Forum-il.

Uurimistöö teemani jõudis Annabel tänu isiklikule kogemusele ja huvile. Lisaks on tema sõnul teema aktuaalne koolikeskkonnas, mistõttu osutus just see uurimistöö lähenemise baasiks. Töö raames uuris ta, kuidas mõjutab ülestimuleeritud (valjem, paljude igapäevaste tausthelidega) keskkond õpilasi, kellel esineb keskmisest rohkem ärevus- ja paanikahäiretega seonduvaid sümptomeid, sama ka vähem ärevate õpilaste puhul. Tulemused näitasid, et kõrgema ärevustaseme ning kriitilise mõtlemise võimekuse vahel on nõrk negatiivne seos. See tähendab, et ärevamad õpilased said valjemas keskkonnas enamasti edukamalt kriitilist mõtlemist nõudvaid ülesandeid lahendatud kui vaikses.

Uurimistöö tulemusena tegi Annabel kindlaks, et keskmisest rohkem ärevus- ja paanikahäireid kogevate õpilaste kriitilisele mõtlemisele avaldab ülestimuleeritud keskkond pigem positiivset mõju. Õpilastele, kes kogevad vähem nimetatud häirete sümptomeid, mõjub ülestimuleeritud keskkond aga segavalt. Annabeli sõnul võib põhjus peituda asjaolus, et keskmiselt rohkem ärevust tundvad õpilased suudavad ülestimuleeritud keskkonnas paremini toime tulla, kuna on suurema stimulatsiooniga elama harjunud. Vähem ärevust tundvad õpilased saavutasid paremaid tulemusi aga vaikses, alastimuleeritud keskkonnas. Annabeli silmapaistvat tööd tunnustati õpilaste teadustööde riiklikul konkursil Eesti Psühholoogide Liidu eriauhinna ning võimalusega esindada Eestit Londonis toimuval noorte teadusfoorumil.

Töö teemani jõudmine oli Annabeli jaoks täis erinevaid keerdkäike ning juhendajani jõudis ta tänu oma matemaatika õpetaja loole põnevast loengust, mida ta kuulas, mis ajendas Annabeli töö juhendamise osas pöörduma selle loengu pidaja poole: Tartu Ülikooli kaasprofessor Jaan Aru. “Sain jaatava vastuse kolm tundi peale kirja saatmist. Koostöö temaga oli väga tore ja meeldiv ning just tema suunas mind tööd esitama ka riiklikule konkursile,” selgitas Annabel. Kui Annabel sai teada, et on jõudnud enda tööga Eesti Rahva Muuseumis õpilaste teadusfestivalil aset leidnud konkursi II vooru, tundis ta end väga õnnelikult. “Kogu festivali kogemus oli suurepärane ning sain enda tööd paljudele tutvustada,” rõõmustas ta. Positiivse üllatuse tõi talle veel eriauhinna võitmine ning osalemine väliskonkursil. “Auhindadele vastu minemine võttis põlvist nõrgaks,” lisas ta.

Londonis ootasid Annabeli unustamatud kogemused ja elamused. Noorte teadusnädal oli täis erinevaid loenguid, mille põhjal tehti ka grupitöid. Kuulata sai professoreid ja oma ala spetsialiste, sealhulgas Nobeli premia laureaat professor James Rothmani Yale’i ülikoolist, kellega tal õnnestus ka kohtuda. “Teemad olid nii huvitavad, et lahkusin nii mõnelgi korral saalist suu lahti. Võimsaid emotsioone tõi näiteks piltiderohke ettekanne Webbi teleskoobist ESA teadlaselt,” lisas ta. Samuti õnnestus tal Eesti esindajana kohtuda ja vestelda organisatsiooni patrooni Princess Anne’iga.

 Annabel võttis osa mitmetest ühistegevustest, nende seas olümpia ja rahvusvaheline etendus, mille raames tutvustasid erinevate riikide esindajad enda kultuuri, sealhulgas Annabel, kes valis enda ettekandeks eestikeelse laulu. Toimus ka erinevaid meeleolukaid ühisüritusi, kus leiti sõprussuhteid pikaks ajaks. “Kõik inimesed olid väga toredad ja armsad, sain sealt palju sõpru üle maailma! Olen selle kogemuse eest ääretult tänulik,” tõi ta välja.

Kuigi tegemist ei olnud otseselt võistlusega, valiti välja 10 töö autorit, kes said võimaluse teha suurel laval enda tööst presentatsiooni. Annabeli jaoks paistis silma uudne südameaparaat ja töö, mille raames otsiti Marsi koloniseerimiseks kõige sobilikumat kohta. Kokku oli üritusel osalejaid pea 70 erinevast riigist. Võimalusi uuteks tutvusteks oli lõpmatult.

Lisaks uutele teadmistele kostitati noori ka väljasõitudega: “Külastasime Londoni piirkonna erinevaid teadusasutusi ning käisime ülikoolides, mis olid spetsialiseerunud kindlatele valdkondadele. Valisin külastamiseks palju erineva suunitlusega kohti, näiteks Cranfieldi Ülikooli, mis spetsialiseerub lennundusinseneeriale, ning Chelsea Physic Gardeni, kus kasvatatakse ravimtaimi üle maailma juba sajandeid. Samuti õnnestus külastada näiteks Oxfordi teadusajaloo muuseumi, kus nägin Albert Einsteini tahvlit,” rääkis ta. Lisaks sellele kasutas ta ära võimalust külastada ka teisi vaatamisväärsusi ja kohti, sealhulgas käidi Buckinghami palee tuuril ning Cambridge’i linna avastamas. Valikuid, mille vahel valida, oli palju. Tegevusi ja suhtlemist oli kahe nädala jooksul pidevalt, mistõttu oli see võrdlemisi väsitav, kuid Annabeli sõnul seda kõike väärt. Lisaks pani osalemine noorte teadusnädalal põhjalikumalt mõtlema tulevase elukutse valiku üle – lühikese ajaga avardus silmaring märgatavalt ning lõi senini olnud plaanid heas mõttes sassi.

Annabeli kogemus on näidanud, et teadusega saab lennata kõrgelt. Kui soovid alustada enda uurimistööga, leida sellele põnev teema ning juhendaja mõnest kõrgkoolist, tutvu miks.ee uurimistööde juhendajate ja teemade andmebaasiga. Lehelt leiad ka mitmeid materjale, mis aitavad sind töö koostamisel. Valminud töid ootame õpilaste teadustööde riiklikule konkursile, tööde esitamine avatakse juba peagi.

Autor: Mare Vahtre
Avaldatud: 26.09.2022
Fotod: erakogu