Astrofüüsik Mihkel Kama

Mihkel Kama usub, et tähistaevas ja selle kohta saabuvad uudised ja avastused teevad inimesi igapäevaselt õnnelikuks ja inspireerivad neid: “Mul on sügav huvi teada saada, kas ka mujal Universumis on elu, või oleme siin omapäi.”

Kelleks sa lapsena saada tahtsid ning miks?

Erinevatel aegadel olid unistused erinevad. Vahepeal tahtsin saada politseinikuks, vahepeal dinosauruste uurijaks; vahepeal seiklejaks, vahepeal arheoloogiks; vahepeal astronaudiks. Ühest küljest ühendas neid ameteid lahedus ja seikluslikkus, uue avastamine, teisest küljest asjalikkus ja tarkus – kõik see koos mind tõmbaski.

Kuidas sattusid teadusesse?

Keskkooliks oli mul kujunenud välja tõsine astronoomia- ja füüsikahuvi, aga mind paelus ka palju muud, näiteks filosoofia. Leidsin, et astrofüüsika vahenditega planeetide ja elu tekkimise uurimine võiks mu erinevaid huvisid ja kirgi kõige paremini ühendada ning läksin seetõttu õppima füüsikat. Mulle meeldib probleemide analüüs, keerukatele nähtustele kasulike lihtsustuste leidmine, lahenduste ja vastuste otsimine, ning mul on sügav huvi teada saada, kas ka mujal Universumis on elu, või oleme siin omapäi. Seetõttu olengi ka peale doktorikraadi tegemist teadlasena jätkanud, et oma võimeid proovile panna ja nendele küsimustele vastuseid leida aidata.

Kas võrreldes esialgsete ootustega oled erialaselt jõudnud sinna kuhu soovisid?

Siiamaani on küll suhteliselt täkkesse läinud. Ehkki varem ma pigem ootasin, et ma hakkan teiste tähtede ümbert planeete otsima, nüüd aga uurin hoopis planeetide tekkeprotsesse ning seda, kuidas planeedi sünnikeskkond tema omadusi mõjutab.

Miks soovitad noortel just see eriala endale valida?

Räägiksin eraldi enda eriala haridusest ja sealt edasi teaduse tegemisest. Füüsika bakalaureuseõpe ning mõne füüsika haru, sh. astroüüsika magistri- või doktoriõpe annavad inimesele matemaatika tööriistad maailma kirjeldamiseks ning füüsika tööriistad selle toimimise mõistmiseks, samuti saab kaasa elementaarsed programmeerimisoskused. Füüsik vaatab keerulisele probleemile otsa ning eraldab selle lahendamiseks olulised aspektid ebaolulisest. Selliste oskustega inimesi oodatakse paljudes valdkondades ning tean kolleege, kes on peale magistrantuuri läinud tööle konsultatsioonifirmadesse, energeetikafirmadesse, meteoroloogiakeskusesse, isegi politseisse. Samas on võimalus jätkata teadlasena — see on töö, mis võimaldab pidevalt oma oskusi uutes olukordades rakendada, tuleb enda otsustus- ja analüüsivõimet ning püsivust pidevalt proovile panna. Ja siis tulevad ka avastused, enamasti väikesed, vahel suured, aga alati rahuldustpakkuvad. Ning lõppude lõpuks saame tegeleda mõningate väga sügavate küsimustega — mis on Universum; miks ta on olemas selle asemel, et mitte olemas olla; mis on tumeaine- ja energia; kas ka mujal Universumis on elu; mis on planeet Maa sünnilugu ja tulevik?

Kuidas on sinu eriala seotud teiste valdkondadega?

Astrofüüsik kasutab oma uurimisprobleemide lahendamiseks paljude valdkondade teoreetilisi ja eksperimentaalseid tulemusi, samuti programmeerimisnippe. Minu enda suund, planeetide tekke uurimine, kasutab näiteks muuhulgas molekulide kiirguslikke ja keemilisi omadusi, mis pärinevad molekulaarse kvantmehhaanika arvutustest ning laboratoorsetest mõõtmistest; samuti huvitavad meid geoloogide ja planeediuurijate tulemused planeetide koostise ja geoloogilise arengu kohta. Kirjutame arvutimudeleid, milles rakendame paljude teiste inimeste välja töötatud avalikke teeke ja algoritme. Need on vaid mõned näited, tegelikult on meil tihedaid sidemeid pea kõigi füüsika, matemaatika ja keemia harudega — teadus on siiski üks tervik, me kõik kirjeldame sedasama Universumit, lihtsalt keskendume natuke erinevatele aspektidele.
Suuremas plaanis on küsimused elu tekkest ja levikust Universumis mõistagi seotud nii keemia, bioloogia, filosoofia, inseneriteaduste, neuroteaduse, aga kindlasti ka sotsiaalteaduste, usuteaduse ning kunstiga. Me võime ju leida mõne toreda planeedi mõne teise tähe ümber, aga elu märke otsiksime sealt koostöös bioloogide ja keemikutega. Selle planeedi arengut aitaksid mõista geoloogid ja geofüüsikud. Kui me kunagi peaksime leidma mujalt Universumist mõistusliku elu, siis aga oleks huvitav rääkida filosoofide, semiootikute, teoloogide, neuroteadlastega. Kunstnikud aitavad astronoomilisi teemasid käsitledes samuti luua uusi lähenemisnurki. Näiteks üks minu eredamaid mälestusi iga-aastaselt Eesti astronoomiahuviliste kokkutulekult on, kui üks näitetrupp esitas astronoomidele küsimuse, kas on võimalik armastada tulnukat.
Selle küsimuse lõpetuseks ütleksin, et teadus on teiste valdkondadega seotud ka metatasandil — on palju valdkondi, mis uurivad seda, kuidas teadus ja teadlased töötavad, kuidas luuakse uusi teadmisi.

Mida pead seni oma karjääri suurimaks saavutuseks?

Väga raske küsimus! Üks olulisemaid teemärke on doktoritöö, mille iga peatükk on eraldi väike teadusprojekt, kus oli võimalus midagi uut avastada. See on vägev tunne. Samas oli väga oluline ka nädalane talvekool Ladina Ameerikas, kus lugesin tudengitele lühikursust planeetide tekke kohta. Nii teadusavastuste kui mainitud loengupidamise juures on oluline tunne, et oled teinud midagi, mis on teiste inimeste jaoks oluline. See on vast seni kõige suurem ja meeldivam saavutus.

Milline sinu eriala saavutus on muutnud maailma paremaks?

Usun, et tähistaevas ja selle kohta saabuvad uudised ja avastused teevad inimesi igapäevaselt õnnelikuks, inspireerivad neid. Ja õnnelikud ning inspireeritud inimesed ongi ju maailmaparandamise üks peaeesmärk, selles mõttes usun — ilma naljata — et astronoomia tõstab inimeste heaolu ja sellega ka produktiivsust igapäevaselt. Olgu siis tegu uue eksoplaneedi avastamisega, värskete fotodega omapärastest geoloogilistest moodustistest Marsil, või tõdemusega, et valdav osa Universumi massist on meile “tume” ehk tajutav vaid gravitatsiooni läbi. Astronoomiast pärinev arusaamine, et planeet Maa on väike, habras ja võib-olla ka Universumis ainulaadne elukeskkond, on paljusid inimesi kannustanud mõtlema jätkusuutlikumalt ning leidma mooduseid meie keskkonda hoida. Kui me siin planeedil kliima, pinnase, ookeanid ja liikide mitmekesisuse ära rikume, siis häid aegu me enam kergesti tagasi ei too ning uuele planeedile kolimine on isegi ulmeliste tehnoloogiate abil pea võimatu väljakutse. See tõdemus rajaneb astronoomia ja astrofüüsika avastustel.

Lõpetuseks, kui rääkida majanduslikus mõttes, siis tippastronoomiaks vajalikud instrumendid on kõrgtehnoloogilised meistriteosed, milles kaasalöömine võimaldab paljudel ettevõtetel teha läbimurdeid, näiteks soetades uusi tootmisvahendeid, mis kajastuvad ka nende igapäevatöö kvaliteedis. Selles mõttes on üks meie eriala suurimaid saavutusi Euroopa Lõunaobservatoorium, paljusid riike ühendav teleskoopide ehitamise ja haldamise ning teadlastevahelise koostöö stimuleerimise organisatsioon. Loodan, et ka Eesti avastab enda jaoks sellega liitumise hüved.

Millisele sinu eriala teaduslikule probleemile soovid kõige rohkem lahendust leida?

Minu jaoks on kõige põnevam üks lihtne küsimus: kui levinud on Universumis elu?

Millised on sinu eriala suurimad väljakutsed ning mis pakub suurimat rahulolu?

Rahulolu pakub, kui lahendad mõne väikese või suure probleemi, kui avastad midagi uut, kui teed midagi teistele olulist. Minu eriala suurimad väljakutsed teadusküsimuste mõttes on Universumi tekke ja arengu mõistmine, tumeaine ja -energia olemuse selgitamine, ning teiste tähtede ümber tiirlevate planeetide uurimine. Praktikas on väljakutsed tehnilisemat laadi — näiteks: kuidas lahendada teatud keeruline võrrandite süsteem võimalikult kiiresti? Inimeste mõttes on väljakutsed sarnased muudele eluvaldkondadele: kuidas leida tippteaduse jaoks piisavalt palju motiveeritud ja võimekaid noori teadlasi, kuidas kindlustada teadlastele stabiilseks karjääriks vajalik rahastus.

Millega tegeled tööst vabal ajal?

Teen omajagu sporti, muuhulgas mängin squashi. Mulle meeldib lugeda, tantsida, süüa teha, diskuteerida, sõpradega sihipäraselt ja sihitult aega veeta.

 

Avaldatud: 17.08.2017