Biotehnoloog Kaspar Valgepea

Kaspar Valgepea ei kujuta ette, et kulutaks oma aega tegevusele, mis teda tõeliselt ei paelu. Biotehnoloog julgustab ametivalikul usaldama oma sisetunnet ning valima eriala, mis tõsiselt huvi pakub.

Kelleks sa lapsena saada tahtsid ning miks?

Veetsin suure osa oma vabast ajast sportides – mingil perioodil tahtsin saada NBA korvpalluriks, siis kümnevõistlejaks ja siis golfimängijaks. Põhjus oli väga lihtne – sportimine tegi mulle kõige rohkem rõõmu ning lisaks meeldis mulle ka mõte selle rõõmu jagamisest oma fännidega.

Kuidas sattusid teadusesse?

Teadusesse sattusin tänu Tallinna Tehnikaülikooli professor Raivo Vilu erakordselt kaasahaaravatele ja mõtlemapanevatele loengutele. Professor Vilul on suurepärane oskus käega täielikult katsumatu (nt nanomeetri tasemel toimuvad protsessid) hoomatavaks ja huvitavaks teha. Tema avas minu jaoks täiesti uue maailma – põneva bakterite maailma. Minu uudishimu jäi temale silma ning varsti kutsus professor Vilu mind oma uude laborisse baktereid uurima.

Kas võrreldes esialgsete ootustega oled erialaselt jõudnud sinna kuhu soovisid?

Võin kahtlemata öelda, et olen oma soovid juba täitnud – olen saanud uurida väga põnevaid probleeme huvitavate meetodite ja inspireeriva seltskonnaga. Minu erialase töö eesmärk on igapäevane huvitav töö – tahe iga päev laborisse minna ning sealt mitte ära tulla. Seniks kuni nii tunnen, on erialaste saavutustega kõik hästi.

“Minu erialase töö eesmärk on igapäevane huvitav töö”

Miks soovitad noortel just see eriala endale valida?

Soovitan noortel valida eriala, mis neid huvitab. Mitte järgida oodatuid palganumbreid või positsiooni ühiskonnas. Ma ei kujuta ette kulutada oma ärkvel oleku elust pool tegevusele, mis mind tõeliselt ei paelu. Julge usaldada oma sisetunnet! Ja kui biotehnoloogia pakub sulle huvi, siis see on Eestile vedamine.

Kuidas on biotehnoloogia seotud teiste valdkondadega?

Tooksin eriliselt välja süsteemide bioloogia seose biotehnoloogia valdkonnaga, kuna viimast on nimetatud selle sajandi teaduseks. Biotehnoloogia on oluline, sest just teadlaste poolt arendatud biotehnoloogilised protsessid võivad meid päästa toidu puudusest, haigustest, fossiilsete kütuste sõltuvusest jne. Sellised protsessid peavad aga olema pea täiuslikud, seega on biotehnoloogidel vaja süsteemide bioloogide, inseneride, füüsikute, matemaatikute, keemikute jne abi.

Mida pead seni oma karjääri suurimaks saavutuseks?

Doktorikraadi kaitsmist ning 2014.a üliõpilaste riiklike teadustööde konkurssi peapreemia võitmist. Spetsiifilisemalt pean aga erialaseks saavutuseks ühele mitukümmend aastat uuritud bakteri Escherichia coli ainevahetuse eripärale seda põhjustava mehhanismi jaoks uue teooria loomist ning selle eksperimentaalselt valideerimist.

Milline erialaline saavutus on muutnud maailma paremaks?

Süsteemide bioloogia ehk olulisemad saavutused on rakendused biotehnoloogiliste protsesside arendamiseks. Neid näiteid on palju ning mõnedeks näideteks võib tuua „kuldse riisi“, mis on rikastatud vitamiin A-ga; malaaria ravimi artemisinini tootmine laboris pärmi abil; sajad muud vaktsiinid ja ravimid; fossiilsete kütuste vabade biokütuste ja -kemikaalide tootmine mikroorganismidega.

“Biotehnoloogia on oluline, sest just teadlaste poolt arendatud biotehnoloogilised protsessid võivad meid päästa toidu puudusest, haigustest, fossiilsete kütuste sõltuvusest jm”

Millisele sinu eriala teaduslikule probleemile soovid kõige rohkem lahendust leida?

Juba koolis õpetatakse, et rakud toodavad DNA informatsioonist RNAd ning selle abil omakorda valgud. Valgud on rakkude „tööhobused“ – nad viivad läbi paljusid protsesse, kuid eriti olulised on ensümaatilised valgud, kuna nad kiirendavad ainevahetuse reaktsioone. On täheldatud, et nimetatud protsess DNA > RNA > valk > ainevahetuse reaktsioon – ei kulge proportsionaalselt, st kui rakud toodavad rohkem kindlat RNAd, ei tähenda see, et tekib ka rohkem kindlat valku. Mind huvitab väga selle protsessi kvantitatiivne kirjeldamine kasvavates rakkudes.

Millised on biotehnoloogia suurimad väljakutsed ning mis pakub sulle suurimat rahulolu?

Pean üheks süsteemide bioloogia suurimaks väljakutseks valdkonna teadmiste rakendamist jätkusuutlike ja taastootvate biotehnoloogiliste protsesside arendamiseks, et leida lahendus fossiilsete kütuste kasutamisele energia ja paljude igapäeva tarbeesemete tootmiseks ning sellest tulenevale kliima soojenemisele. Selleks on vaja looduses olevaid organisme paremini tundma õppida ning neid teadmisi sihikindlalt ja süsteemselt efektiivsemate rakkude loomiseks kasutada. Iga uus õpitud teadmine ning eriti veel selle kasulik rakendamine pakub suurt naudingut ja rahulolu.

Millega tegeled tööst vabal ajal?

Bakteritest vabal ajal tegelen palju spordiga, veedan aega pere ja sõpradega, loen ilukirjandust ja kuulan muusikat. Töö ja vaba aja tasakaal on oluline.

 

Avaldatud: 23.10.2017