Dan Bogdanov, Sharemind’i looja
Kelleks sa lapsena saada tahtsid?
Päris väikese lapsena tahtsin saada kirjanikuks. Kirjutasin päevikuid ja natuke jutte. Kooli ajal kirjutasin mõnuga kirjandeid. Mõned neist on mu veebilehel ka täna loetavad. Siiski sain ühel hetkel aru, et mul ei ole nii paljudest asjadest rääkida, et kirjanik olla. Siia juurde tahan kindlasti öelda, et korrektses keeles kirjutamise oskus on minu tänases töös vähemalt sama oluline kui tehnilised oskused. Olgu ta teadlane või insener – oma mõtteid peab inimene suutma teistele arusaadavaks teha.
Kuidas sattusid teadusesse?
Oma varasemas karjääris töötasin ma otse inimestega – aitasin neil arvutite abil oma igapäevatööd lihtsustada. Sealt sain ma kindla veendumuse, et arvutid on selleks, et inimestel neist kasu oleks ja tarkvara peab olema mõeldud inimesele. Hobina programmeerisin ma ka arvutimänge ning korraldasin arvutimänguvõistlusi. Kõige ägedam tunne sealjuures oli see, kui kümned inimesed mängisid sinu tehtud mängu ja see oli neile lõbus.
“Arvutiteaduses vajalik matemaatika on mitut moodi huvitavam”.
Minu tänane ametinimetus on “teadur”, kuid mu ülesanded on mitmekülgsemad, kui see sõna võib-olla välja näitab. Ma töötan teadurina firmas Cybernetica AS ja praktikas tegelen ma kõigega, mis on vajalik Sharemind`i turvalise ühisarvutussüsteemi arendamiseks. Tegevused on unistamisest ja teadustööst maisemate tegevusteni nagu meeskonna juhtimine, programmeerimine ja aruandlus. Kui tahad näha oma mõtteid reaalsuseks saamas, pead olema valmis tegema kuitahes igavaid töid. Isegi pealt vaadates põneva asja nagu arvutimängu tegemisel on väga palju rutiinset tööd, mida peab ka keegi ära tegema.
Kuidas on sinu eriala seotud teiste valdkondadega?
Arvutiteadus tugineb kõvasti matemaatikale. Kuid mitte sellele samale matemaatikale, mida keskkoolis õpetatakse, vaid nn “ülikoolimatemaatikale”. Arvutiteaduses vajalik matemaatika on mitut moodi huvitavam, sest tal on palju põnevaid kasutusvõimalusi. Hästi vahva on aru saada, et näiteks vektorruumi teisendamine on hädavajalik kolmemõõtmelise graafikaga arvutimängude jaoks ja graafiteooria aitab sotsiaalvõrgustikel sulle vanu tuttavaid leida.
Milline sinu eriala saavutus on muutnud maailma paremaks ja millisele oma eriala teaduslikule probleemile soovid kõige rohkem lahendust leida?
Kui vaadata pikemat perspektiivi, siis paratamatult pean olulisteks edasiminekut biotehnoloogias, kosmosetehnoloogias ja hariduses. Nähes, kuidas täna kõik need valdkonnad kasutavad oma töös pidevalt arvuteid, siis pean ütlema, et see on nagu mikroprotsessor. Tänu sellele saavutati efektiivsus digitaalses andmetöötluses ja salvestuses.
Kui unistada, siis võiks loomulikult lahendada puhta, efektiivse ja jätkusuutliku energia tootmise probleemi. Sellele tuginedes oleks ilmselt paljud teised probleemid kergemini lahendatavad. Endale lähedasematest eesmärkidest sooviksin ma luua ideoloogilisi ja tehnilisi lahendusi, mis aitaks inimestel ja ettevõtetel teineteist rohkem usaldada.
Mida pead seni oma karjääri suurimaks saavutuseks?
Ma ei ole jõudnud ei erialaselt ega ühiskondlikult väga palju saavutada. Eriala mõttes võib öelda, et 2013. aasta veebruaris kaitsesin ma Tartu Ülikoolis oma doktoritöö. Töö teemaks on uus lahendus selleks, et kaitsta andmetöötluses isikuandmeid ja ärisaladusi. Kõige uhkem olen ma selle üle, et see süsteem ei jäänud pelgalt teooriaks ning mul on olnud võimalik see meeskonna toel muuta praktiliseks lahenduseks reaalse maailma probleemidele. Samas olen kindel, et mul on veel paljud tööd ja väljakutsed tegemata ja nägemata.
Millised on sinu eriala suurimad väljakutsed ning mis pakub suurimat rahulolu?
Ilusaid teooriaid on arvutiteaduses liikvel palju. Minu jaoks on väljakutseks teooria praktikasse toomine – ilusast matemaatikast millegi inimesele väärtusliku loomine. Selleks on vaja nii inseneritööd kui ka uut teadust. Ilus teooria on nagu maja sõrestik – juurde on vaja seinu, põrandaid, lagesid ja katust, et see kasutamiskõlblik oleks.
Kõige rohkem pakub mulle rahulolu see, kui ma varasemate katsete või intuitsiooni põhjal püstitan hüpoteesi, teeme meeskonnaga ära katse ning osutub, et hüpotees kehtib. Hea on tunda, et saad millestki piisavalt palju aru, et oskad ise uusi seoseid ja teadmisi luua. Tore on ka see, et töö rahvusvahelisus võimaldab reisida. Paraku on tööreisid kord sellised, et seda kohta, mida külastad, lähemalt vaadata ei jõuagi.
töö plussid:
- On võimalik tuua asju teooriast praktikasse
- Saab luua uusi seoseid ja teadmisi
- Reisimine
töö miinused:
- Töö on tihti rutiinne, aga ka see pool on vajalik, sest muidu tulemust ei sünni
Millega tegeled tööst vabal ajal?
Mulle meeldib meeskonnatöö ka väljaspool kontorit. Mängin hea meelega meeskondlikke sportmänge – võrkpalli ja korvpalli. Minu meelest kajastub inimeste meeskonnakäitumine väga hästi ka palliplatsil. See, kellele meeldib koostööd teha, annab ka palliplatsil hästi söötu ja otsib parimas positsioonis meeskonnakaaslast. See, kellele meeldib väga julgelt delegeerida, annab vahel pika riskantse söödu, mida on teisel raske kätte saada.
Hea meelega mängin seltskonnaga ka laua-, kaardi- ja arvutimänge. Raamatutest loen ennekõike ilukirjandust, muusikast kuulan kõike, mis meeleoluga sobib ning teen ka ära kõik vajalikud füüsilised tööd. Mitmekülgsus on seni mind tihti üllatavates kohtades aidanud ja ehk aitab ka edaspidi.
Miks soovitad noortel just selle eriala endale valida?
“Arvutiteadust õppides tasub alati mõelda, et sa ei õpi arvuteid, vaid seda, kuidas nende abil inimesi aidata.”
Arvutiteadust õppides tasub alati mõelda, et sa ei õpi arvuteid, vaid seda, kuidas nende abil inimesi aidata. Arvuteid läheb vaja arhitektidel, arstidel, bioloogidel, füüsikutel, kunstnikel, õpetajatel – kõigil, kes töötlevad andmeid. Kui õpid arvuteid tõesti hästi kasutama, siis oskad inimeste tööd lihtsamaks teha.
Arvutiteaduse õppuri oskused ja pingutused võivad aidata kellegi isal ja emal töölt õigel ajal ja hea tujuga koju tulla. Loomulikult on arvutitega töötamisel järjest suurem roll teiste inimestega suhtlemisel, aga arvutid ja arvutivõrgud peavadki aitama inimesel keskenduda oma päristööle, mitte arvutile endale.
Avaldatud: 13.09.2017
Dan Bogdanov
arvutiteadlane
Sündmused
Uudishimu päev 2024
Tallinna Ülikool Maximumi auditoorium (Narva mnt 29) ja Narva Eesti Gümnaasium
Rakett69 teadussessioon koos Rakett69 kohtuniku Taavi Kotkaga
Rakett69 teadusstuudiod, Valukoja 12, Tallinn
Uudishimupäeva töötoas tutvustab Eesti Jalgrattamuuseum mehaanilist arvutusmasinat
GIS päev 2024
üle Eesti
Tartu Ülikool kutsub õpilasi tegevusi täis Inseneripäevale
Tartu Ülikooli Delta õppehoone