Egert Milder – hõbekõri, kuldsed käed

Egert Milder on muusik ja ehitaja. Kuivõrd ta on selles esimeses ametis täitsa tasemel, siis ei tule teine amet guugeldades õieti pinnale, kuid nagu aimata võime, siis paljud eestlasest muusikud end tegelikult paljalt muusikast ei elata. Egerti lugu pakub tegelikult hea ülevaate sellest, kuidas hoida end inimesena püsivas arenemises ning õppida väga mitmekesist elu organiseerima.

Ametisse kasvamine

Keska ajal võis vist Egertit vaadata kui poissi matemaatika kallakuga klassist, kel õnnestus kooli kõrvalt veel bändi teha. Tema isa on aga ühe betoonitöödega tegeleva ehitusettevõtte omanik, ning selle töö tulemusi nähes (Rotermanni kvartal, Lilleküla staadion, 2005. aasta betoonehitiseks valitud kinnisvaraarendus- ja ehitusettevõte TTP büroohoone) kasvas ka selle poisi usk ja soov enda koht ehituses leida. Tallinna Tehnikakõrgkool andis selleks 4-aastase rakenduskõrghariduse ehituse alal, mida Egert ise täiendas ühe kogemusega Austraalias, 3D joonestamise töö peal.

„Kuna ma koos vennaga seda tööd tegin ja tema on tugev programmeerimises, siis õppisin Autocad’is igasuguseid käskluseid endale kohandama ning see protsess muutus meil lõpuks ikka ülikiireks. Kui aus olla siis ehituse tehniline külg polegi mind võib-olla nii palju huvitanud kuivõrd just selline organiseerimine, efektiivsemaks muutmine.“

Eestisse ja koolipinki naastes tuli kutse Kaamos ehituselt, kes otsis ehituse eriala tudengite seast kedagi endale tööle. Tööle saamise katsetel hoidis Egertit pinnal tugev reaalteaduste taust ja loogika, mis võimaldas tal ainsana kandidaatidest kelpkatuse pindala õigesti arvutada.

Kaamos ehituse algajast eelarvestajast sai peagi objektijuht ning kuna objektijuht töötab otse projekteerimise juhi käe all, tekkis Egertil kokkupuude ka selle ametiga. Uued sõnad kõik reas ja tekitavad segadust?

Eelarvestaja – teeb vajalikud kalkulatsioonid, et panna paika projekti teostamise maksumus.

Objektijuht – annab töölistele ja alltöövõtjatele kätte ülesandeid, suunab kindlate tööosade teostajad oma tööd tegema ja jälgib töö teostamist vastavalt projektile.

Projekteerimise juht – töötab koos arhitekti, konstruktori ja eriosade inseneriga ehitusprojekti välja, ehk teeb kõik ettevalmistused, et ehitusmeeskond saaks ehitama hakata.

Mismoodi kujundab vastutusrikas töö inimest?

Olnud mitme hoone ehitamise juures meeskonnaliikmena end tõestanud, tundis Egert, et on saavutanud mingi pädevuse ja soovib edasi areneda. See ei olnud vaikiv soov, vaid ta rääkis sellest ka oma ülemustele. Tulemusena anti tema juhtida ühe uue arendusprojekti projekteerimine Gruusias, Tbilisis, kus ühe mäe otsa oli vaja rajada golfiväljakute, hoonete ja elamute kompleks.

Selleks, et saada Tbilisi linna kõrvale 350 meetrise mäe otsa kõik vajalik, tuli lahendada kilomeetrite pikkuseid takistusi. Mäe otsa tuli ehitada jõevee reservuaar golfiväljakute kastmiseks ning vesi, gaas ja elekter tuli kõik ise üles vedada. Selles väga mitmekesises segaduses orienteerumiseks tuli palju juurde lugeda, õppida ja konsulteerida.

„Ma olen kindlasti palju efektiivsem kui varem. Olen lisaks inimesena arenemisele nüüd vähemalt poole tõhusam oma töös, kui Eestis õppimise järel. Arvestades samal ajal mingite pumpadega tuli jälgida ka arhitektuurset tervikut. Tööd tuli teha hästi organiseeritult. Mul olid kindlad fookusäpid, näiteks, et meilidele vastan selle tunni aja sees, sest muidu oleks ma olnud all over the place.“

Kuidas kogemus ehitusel on aidanud ka muusikuna kasvada

Inspiratsioon võib tulla mõnikord ka linna peal jalutades, kuid iga hästi kokku pandud teose alla käib suures osas siiski sihikindel töö ja harjutamine.

„Enda organiseerimise kogemus tuleb hullult kasuks ka muusikuna. Kui sa kitarri kätte ei võta, siis ei saagi mitte midagi ka sündida. Ma pean praegu iga päev kasvõi ühe minuti kitarri mängima, suruma end, et asjad juhtuksid. Tihtipeale muusikuna oledki laiali sest sul pole õiget tunnet, et seda ühte lugu lõpetada ja inspiratsioon kaob.“

Ehitusel on Egert seadnud endale tihti sellise tempo, mille käigus suudab ta end ka kuue tunniga täielikult läbi töötada. Pärast nii suurt intensiivsust ei suudagi muud teha, kui puhata. Selles osas ei pea ta rumalaks ka 6-tunnise tööpäeva ideed, kui inimene tõesti end selle aja jooksul hästi organiseerida suudaks.  

„Mulle endale see efektiivuse pool meeldib, kuid see pidev tõhus olemine võiks tähendada, et sul on siis ka rohkem aega perele ja endale. Ehitussektoris on selliseid, kes räägivad, et nad ei käigi puhkamas ja neil on eelmisest aastast kasutamata 40 puhkusepäeva. See pole asi, millega kiidelda.“

Julgus öelda, et ma vajan nüüd muutust

Täna, olles Eestis tagasi, keskendub Egert mõnda aega ainult muusikale. See on hetk, mis laseb natuke tunnetada, kuhu siis edasi liikuda. Rõhu saab selles loos peategelase enda tunnetus sellest, kus ta elus hetkel asub ja kuhu saab ta end suunata. See oli tema enda initsiatiiv, mis võimaldas tal saada õpingute kõrvalt lisakogemuse Austraalias. See oli tema tähelepanu, mis võimaldas tabada ära hetke, kus ta oli arengus seisma jäänud ja küsis ettevõtte juhtkonnalt võimalust edasi liikuda. Nüüd peatub ta, et enda jaoks vajalik väljakutse ära tunda.

Lõpetuseks tõde, millega ma ühinen – noorele inimesele ei tee põhiliselt rahast mõtlemine head.

„Kui sa noor oled ja valid ettevõtet selle järgi, palju sealt palka saad, jätad sa mingi võimaluse kasutamata. Tuleb vaadata, mida sa võiksid saada sealt inimesena. Ma pole kunagi ühtegi tööpakkumist raha pärast vastu võtnud ja mul pikalt oli ka selline vaade, et inimene paneb mulle palga ja ma pean ise tõestama hakkama, et ma olen rohkem väärt. Kui raha selles mõttes unustada, kaob ära ka pinge ja oled võimeline palju rohkem pea ees kuhugi hüppama.“

 

Tekst: Jonas Nahkor
Pildid: Egert Milder erakogu
Avaldatud: 28.02.2020