Emma Lotta Lõhmus uuris üksinduse olemust ilukirjanduses

Kuidas kirjeldaksid sina üksindust? Kuidas teeksid seda kirjanikud enda teostes? Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlane Emma Lotta Lõhmus uuris, kuidas on seda teinud enda raamatutes tuntud kirjanikud Milan Kundera, Bohumil Hraball ja Mati Unt.

Üksindus on eraldatuse või isolatsiooni seisund, mis viitab kontakti puudumisele teiste inimestega. Seda on võimalik ilukirjanduses edasi anda väga erinevatel ja kaunitel viisidel – just see oli Emma Lotta jaoks uurimisteema valimise ajendiks. Üksindusel on neli liiki – eksistentsiaalne, vabatahtlik, füüsiline ja pealesurutud. Käsitletavateks teosteks valis Emma Lotta Milan Kundera “Olemise talumatu kergus”, Bohumil Hrabali “Liiga valjus üksinduses” ja Mati Undi “Sügisball”. Emma Lotta tegi kindlaks, et üksilduse kõik liigid avalduvad uurimistöös analüüsitud teoste filosoofilistes ideedes, tegelaste mõttemaailmades ja minapiltides, inimestevahelistes suhetes ning ruumides. Üksildus on oma olemuselt paratamatu, kuid selle tundmaõppimine võib pakkuda kurbuse asemel hoopis rohkem lohutust ja vabadust.

Uurimistöö on oluline üksinduse mõistmiseks läbi tundliku ning mitmetahulise spektri. Ilukirjandus toob lugeja ette üksinduse eripalgelisi ning inimlikke hoiakuid, mis aitavad sellest tundest paremini aru saada. Töö eesmärgiks oli mõista, milliseid üksinduse liike raamatutes kajastatakse ning mis viisidel need avalduvad. Emma Lotta sõnul oli ta uuritavaid raamatuid hiljuti lugenud ning need avaldasid talle sügavat muljet: “Samal ajal oli isolatsioonikevad ja võib-olla ajendas see sisemiselt teemani jõudmist. Üksildustunne paisati ellu nii äkitselt ja ebaloomulikult,” kirjeldas ta. Uurimistöö jaoks luges ta teosed uuesti läbi ja joonis alla kohad, mis mingil määral üksinduse teemaga seostusid. “Töö teoreetilise kirjutamise ajal kujunes välja selle konkreetsem fookus – leidsin materjale läbi töötades Rubin Gotesky üksinduse liigituse ning võtsin selle oma töö aluseks,” selgitas Emma Lotta. Raamatutes allajoonitud kohad jaotas ta seejärel ära nelja erineva liigi vahel ning hakkas iga teost liigituste põhjal eraldi analüüsima. Seejärel võrdles ta teoseid ja nendest kasutatud üksinduse liike ning nende väljendusi. “Kuna üksinduse teema on väga lai, tekkis tunne, et sellest võiks lõputult kirjutada,” lisas ta. Uurimistöö tegemine arendas aja planeerimise oskust, samuti teksti analüüsimist. Tema sõnul oskab ta nüüd teatud protsesse elus ja kunstis nüansseeritumalt vaadelda kui varem.

Emma Lotta tutvustas enda tööd kevadel toimunud õpilaste teadusfestivalil: “See oli väga mitmekülgne ja huvitav. Sain hea keelekasutuse ja põhjaliku analüüsi kohta positiivset tagasisidet ning heaks leiuks peeti ka Gotesky liigitust,” rääkis ta. Sellele lisaks selgus festivali külastajatega suheldes, et üksinduse teema läks paljudele korda isiklikul tasandil. “Õppisin oma töö kohta palju uut – see ütles mulle endalegi rohkem kui aasta varem, mil töö valmis sai,” tõi Emma Lotta välja. See tuletas meelde, et tuleb endal aeg-ajalt küsida, miks me siin oleme ja miks tunneme just neid tunded ning mida need meile ütlevad.

Silmapaistvat tööd tunnustati õpilaste teadustööde riikliku konkursi I preemiaga gümnaasiumiastmes. Lisaks pärjati seda tööd Tartu Ülikooli raamatukogu ja Eesti Kirjandusmuuseumi eriauhindadega. Tema töö juures on välja toodud väga põhjalik analüüs ning mõtlemapanev teemapüstitus ja keelekasutus. Lisaks  uurimistöös rakendatud filosoofilise ja psühholoogilise lähenemise ühildamine, mis toob nauditavalt esile autorite erilisuse.

Emma Lotta oli ka üks kolmest noorest, kes esindas sel aastal Eestit Hollandis toimunud Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil EUCYS. Kohal olid parimatest parimad õpilasuurijad – meie noored hoidsid Eesti lippu uhkusega kõrgel. “Väga tore oli konkursi külastajatele enda tööd tutvustada ning nii mõnegi inimesega pikemalt rääkima jääda. Teiste noorte uurimistööde tase oli väga kõrge ja kohati aukartustäratav. Osalemine avardas palju silmaringi ning andis unustamatud kogemused,” jagas Emma Lotta. Konkursil olid ülekaalus loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonna tööd, mis tema sõnul andis teatud mõttes osalemisele uue väärtuse: “Teisest valdkonnast inimestega rääkides sain enda tööle kindlasti uut vaadet ja mõtteid, lisaks ka uusi tutvusi. EUCYS andis vaieldamatult hea väljakutse, arendas esinemis- ja rääkimisoskust,” lisas ta.

Eduka uurimistöö tegemise motivatsiooni annab tema sõnul eelkõige huvipakkuva teema valimine. “Samuti soovitan alustada töö koostamisega pigem hoogsamalt ja vajadusel lõpus pidurit tõmmata, et töö saaks terviklik,” annab Emma Lotta soovituse teistele noortele uurijatele. Lisaks on hea mõelda enda töö erinevad aspektid enne tutvustamist põhjalikult läbi ja teha põhjalik taustatöö, et olla võimalikult hästi valmistunud erinevatele küsimustele vastamiseks. “Näiteks oli minu töös palju analüüsimist ja interpreteerimist – nende põhjendus tuleb hästi läbi mõelda ning argumenteerida,” selgitas ta.  Emma Lotta soovitab kindlasti osa võtta ka riiklikust konkursist – see ei nõua midagi kontimurdvat ning annab võimaluse kokku saada väga tarkade inimeste ja uute väljavaadetega. Tema arvates ei peaks kartma uurimistöö tegemist ka noored, kes ei ole varasemalt teadusmaailmaga kokku puutunud.

Autor: Mare Vahtre
Avaldatud: 14.10.2022