Geenitehnoloog Riin Tamm
Populaarteadusliku saate Rakett 69 saatejuht-kohtunik ja noorteadlane Riin Tamm sai ülikoolis geenitehnoloogiat õppides aru, et temas on olemas just see teadlase pisik. Loe, millest soovitab teadusaasta saadik eriala valides lähtuda ning kuidas on geneetika seotud teiste põnevate erialadega.
Kelleks sa lapsena saada tahtsid ning miks?
See on alati minu jaoks veider küsimus olnud. Reeglina kuuleb erinevaid stampvastuseid. Pean tõdema, et ma üldse ei mäleta, et mul oleks lapsena olnud ameteid puudutavad ideaalid, mille järgi ennast seada. Küsisin ka oma emalt ning tema samuti ei mäleta, et ma oleksin väiksena eelistanud kindlad elukutseid.
Kuidas sattusid teadusesse?
Teadusemaailmas tegutsemine tuli iseenesest. Kui alustasin õpinguid Tartu Ülikoolis geenitehnoloogia erialal, ei olnud mul vähimatki aimu, mis suunas ma liigun ja kelleks tahan saada. Kaitstes ära bakalaureuse kraadi, oli loomulik samm jätkata õpinguid magistrantuuris. Selle lõppedes olin veendunud, et tahan jätkata doktorantuuris. Sealt juba algas minu teadlasekarjäär ning siiani on see jätkunud. Seega protsessi käigus tuli äratundmine, et minus on SEE teadlase pisik olemas!
Ülikooli ajal töötasin ka biotehnoloogia firmas läbides kõik etapid alates laborandi asendajast kuni teadurini, mis andis väga hea kogemuse ja teadmised valdkonnas. Mingi hetk aga see töö minu jaoks ammendus (doktorantuuri alguses) ning seega otsustasin jätkata akadeemilises sfääris. Kohtumised erinevate inimestega süstisid minusse motivatsiooni ja ambitsioonikust.
Kas võrreldes esialgsete ootustega oled erialaselt jõudnud sinna kuhu soovisid?
Mul puudusid suured ootused, võtsin kõike üsna rahulikult. Lasin teinekord asjadel minna omasoodu ja kõik on kuidagi iseenesest paika läinud. Kindlasti on puzzlest veel tükke puudu, aga suurem pilt on minu jaoks olemas. Ma arvan, et olen teinud erialaliselt väga häid edusamme ning loodan, et see tee jätkub veel üsna pikka aega. Läbi põhjaliku eneseteostuse liigun edasi seatud eesmärkide suunas!
Miks soovitad noortel just see eriala endale valida?
Ma soovitan noortel valida eriala, mis on neil kõige südamelähedasem. Eriala valikul tuleks kuulata oma sisetunnet ning lähtuda põhimõttest, et oma valikud teete te ise ja nende tagajärgedega peate te elama ilmselt elu lõpuni. Mida rahulolevam ja õnnelikum te sealjuures olete, seda kindlamini võite ennast tunda. Ei ole mõtet alluda kellegi survele ja teha erialavalik kellegi teise tahte järgi.
Geenitehnoloogia sobib noortele, kes soovivad uurida ja avastada seoseid geenide ning erinevate tunnuste vahel ning muidugi suurem eesmärk võiks olla ühiskonda panustamine teadustulemuste rakendamise näol. Tegeleda tuleks teemadega, mis annavad lisaväärtust just nüüd ja praegu või lähitulevikus, et ka teil endil oleks sellest võimalik osa saada!
Kuidas on sinu eriala seotud teiste valdkondadega?
Geenitehnoloogia puhul on tegemist üsna interdistsiplinaarse erialaga. Kokkupuuteid on mitmete valdkondadega, nagu näiteks meditsiin, biostatistika, bioinformaatika, keemia, füüsika ning isegi filosoofia (peamiselt bioeetilised probleemid ja küsimused). See laiendab oluliselt meie teadlaste maailmavaadet ja loob häid kontakte mitmete eriala teadlastega. Osalemine kohtunikuna Rakett 69 saates, on mind ennast muutnud palju mitmekülgsemaks ning andnud väga palju uusi teadmisi.
Mida pead seni oma karjääri suurimaks saavutuseks?
Kõigepealt olen väga õnnelik, et saan tegeleda nii minu kui ka ühiskonna jaoks kahe olulise teemaga: farmakogeneetika (kuidas geenid mõjutavad ravimite efektiivsust ja kõrvaltoimeid) ning vananemise ja pikaealisuse geneetika (me kõik vananeme ja soovime teada, mis on selle põhjused molekulaargeneetilisest aspektist). Lisaks arvan, et olen saanud ennast erialaliselt väga mitmel eri moel väljendada, mis on andnud mulle suurepärase kogemuse. Olen uhke, et minust on saanud Teadusaasta saadik ning riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija. Samuti olen osalenud väga huvitavates nii teadus- kui ka teadust populariseerivates projektides.
Lisaks pidanud ja pean siiamaani ettekandeid erinevatele auditooriumitele mitmetel geeniteadust puudutavatel teemadel, esinen/esinenud teadust populariseerival eesmärgil paljudes meediakanalites.
Üks väga olulisis omadusi on teadlastel oskus ennast arusaadavalt väljendada arvestades auditooriumi eripärasid ja püüdes ennast selle järgi kohandada.
Milline sinu eriala saavutus on muutnud maailma paremaks?
Arvan, et inimgenoomi uurimine ja selle parem mõistmine koos tehnoloogia arenguga on andnud võimaluse juba praegu ühiskonda aidata. Näiteks genoomi järjestamine võimaldab meil selgitada ebaselge etioloogiaga haiguste põhjusi, seda tehakse selle aasta algusest ka Eestist (hetkel lastel). Väga oluline samm nii teaduses, aga eriti meditsiinis.
Millisele sinu eriala teaduslikule probleemile soovid kõige rohkem lahendust leida?
Oluline teema, mis kahjuks paljusid inimesi puudutab, on seotud kasvajate tekkimise ja arenguga. Kuna ise ei jõua kõigi oluliste teemadega tegeleda, siis ma tahan siiralt, et teadlastel õnnestuks selle haiguse geneetilisi tekkepõhjusi ja arengut paremini mõista. Tegemist on väga keerulise mehhanismiga ning iga kasvaja on omamoodi eriline. Võib-olla on mul endalgi kunagi võimalus teadustöö raames sellesse panustada!
Millised on sinu eriala suurimad väljakutsed ning mis pakub suurimat rahulolu?
Tundub, et praegune inimgeeniteaduse maailm liigub suunas, kus oleks võimalik inimese tervise(riskide) kohta lugeda tema geenidest. See on hetkel ja jääb ilmselt veel mõneks ajaks keeruliseks teemaks, kus küsimusi on rohkem kui vastuseid. Seega iga väike edusamm antud valdkonnas annab põhjust rahuloluks ning samal ajal paneb pingutama uute seatud eesmärkide nimel.
Millega tegeled tööst vabal ajal?
Peres on kasvamas imearmas poeg Mattias, seega püüan tööst vabal ajal olla täiskohaga ema! Elame perega Tartus, hubases Tammelinnas oma aiaga majas, siis tegevust teadusekõrvalt jätkub piisavalt. Hea on aju puhata (või just uusi ideid mõelda) aiatööde käigus ning eluaset renoveerides. Samuti raamatute lugemine, teater ja kino ergastavad meelt ning annavad uut hingamist!
Oma lemmiku, reggae muusika saatel võin ennastunustavalt tantsida tunde. Minu elus väga tähtis koht perekonnal ja sõpradel. Kuigi alati pole piisavalt vaba aega nendega nii sageli kohtuda kui sooviks, hoian neid oma südames!
Avaldatud: 17.08.2017
Riin Tamm
Geenitehnoloog
Sündmused
Näitused
Lapsesuu välinäitus Tallinna sadamas
Tallinna sadam
Ahhaa, valguslinn!
AHHAA Teaduskeskus
Tervisemuuseumi näitus “Palju õnne!?”
Mis on valgus? Georg Friedrich Parroti füüsikakabinet
Tartu Ülikooli muuseum, Lossi 25