Haide Maria uuris emakakaelavähi haigestumist ja riskitegurite levikut

Emakakaelavähki haigestumine on noorte seas aina tõusev ning muret tekitav trend. Teadlikkus riskiteguritest aitab aga haigust aga õigeaegselt ennetada ning õigeaegselt avastatuna ravida. Seetõttu uuris Tallinna Reaalkooli vilistlane Haide Maria Kuusik emakakaelavähi riskitegureid ja levikut 15-44aastaste naiste seas. 

Emakakaelavähk on emakakaela rakust arenenud pahaloomuline kasvaja. Vähil on erinevaid vorme –  sellele eelnev seisund võib kesta rohkem kui kümme aastat, kuid esineb ka kiiresti arenevaid vorme, mistõttu tuleb naistel end regulaarselt kontrollida. Haide Maria silmapaistvat tööd tunnustati kevadel Eesti Teadusagentuuri õpilaste teadustööde riiklikul konkursil Argo kirjastuse eriauhinnaga.

Kuidas jõudsid enda uurimistöö teemani?

Uurimistöö idee pakkus välja Tallinna Reaalkooli reaal-meditsiini suuna kuraator, PhD Marika Tammaru. Temast ja minu kooli loodusteaduste õpetajast PhD Hendrik Meistrist said minu uurimistöö juhendajad. Marika Tammaru oli 2014. aastal läbi viinud sarnase uurimuse erinevate vähipaikmete kohta, kuid uuenenud andmete tõttu tekkis vajadus uuringut korrata. Erinevalt toonasest projektist seati seekord eesmärgiks keskenduda erinevatele riskiteguritele. Valisin enda uurimisobjektiks emakakaelavähi, kuna teadsin, et haiguse jaoks on olemas kindlad ennetusmeetodid, ajukasvaja jaoks neid näiteks ei ole. Mind huvitas emakakaelavähi haigestumuse trend eelkõige just noorte naiste hulgas ning ma tahtsin tõsta teadlikkust haiguse riskiteguritest ja ennetusviisidest.

Kuidas viisid enda uurimust läbi ning milliseid oskusi selle juures omandasid?

Uurimistöö oli kavandilt ökoloogiline uuring, mis tähendab, et uuring oli grupi-, mitte indiviidipõhine. Lisaks on ökoloogilise uuringu eripäraks see, et hüpoteese ei tõestata, vaid püstitatakse. Kavandi valikust tulenes ka metoodika valik. Toetusin oma uurimuses varasemalt tehtud analüüsidele ja andmetele, näiteks Tervise Arengu Instituudi läbi viidud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringule. Samade andmete kõrvutamine ajas andis ülevaate emakakaelavähi riskitegurite levikust. Sellise metoodika rakendamisel on tihti probleemiks just andmete kvaliteet – mida detailsemaid ja järjepidevamaid andmeid on võimalik koguda, seda kvaliteetsema uurimuse saab neid kasutades läbi viia. Minu uurimistöös selgus, et emakakaelavähi riskitegurite kohta ei ole piisavalt varajasi andmeid. Vajadus oli andmetele aastast 1960, kuid enamike uuringute andmed ulatuvad vaid aastasse 2004. Tulemuste paremaks esitamiseks muutsin andmetabelid lihtsasti loetavateks graafikuteks. Seeläbi arenesid minu oskused Microsoft Exceli kasutamisel. Lisaks täiendasin teadmisi meditsiinist ja onkoloogiast uurimistöö teoreetilise osa kirjutamisel.

Mis on sinu töö peamised tulemused?

Ülaltoodud graafik kirjeldab emakakaelavähi haigestumust 15–44aastaste naiste seas aastatel 1980–2020. Sellel on kujutatud ka emakakaelavähi haigestumuse trend, mis on selgelt tõusev – igal aastal tõuseb haigestumus 100 000 inimese kohta 0,28 võrra. Noorte naiste kohta on selline trend ehmatav, arvestades asjaolu, et emakakaelavähi jaoks on olemas mitmed ennetusviisid, näiteks HPV vaktsiin või emakakaelavähi sõeluuring. HPV (inimese papilloomiviirus) on just üks põhilistest emakakaelavähi riskiteguritest. Seetõttu lisati Eestis HPV vaktsiin riiklikku immuniseerimiskavva 2018. aastal, vaktsineeritakse 12aastaseid tüdrukuid.

Joonis 2 näitab emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma hõlmatust PAP-testi põhise uuringuga aastatel 2015–2019. Emakakaelavähi sihtrühmaks on naised vanuses 30–65. Eeltoodud aastatel oli emakakaelavähi sõeluuringu hõlmatus PAP-testi uuringuga 44–52% vahel. Võrdluseks oli Soomes samas vanuserühmas nimetatud aastatel emakakaelavähi sõeluuringu hõlmatus PAP-testi uuringuga umbes 65%. Hea hõlmatus emakakaelavähi sõeluuringuga on üks põhjuseid, miks Soomes on üle kolme korra väiksem emakakaelavähi haigestumus kui Eestis.

Joonis 3 kujutab ainsat riskitegurit, mille kohta oli võimalik saada piisavalt varajasi andmeid. Graafikul on näidatud naiste mediaanvanust esimese seksuaalvahekorra ajal. Minu uurimust puudutasid konkreetsemalt 1949–1983 sünnikohortidega naised. Joondiagrammilt tuleb selgelt välja, et naiste mediaanvanus esimese seksuaalvahekorra ajal on läinud madalamaks. Vanust esimese seksuaalvahekorra ajal vaadeldakse eelkõige põhjusel, et see on kaudne emakakaelavähi riskitegur. Mida nooremalt seksuaalvahekorda astuda, seda varem on tõenäosus nakatuda HPV-sse ja seeläbi võib varem tekkida ka emakakaelavähk.

Sarnast tüüpi uurimuse läbi viimiseks oleks vaja järjepidevamaid ja täpsemaid andmeid, mida antud teema kohta hetkel pole. Sellegipoolest tuleks andmeid paremini dokumenteerida ja süstematiseerida, sest ökoloogiline uuring võimaldab püstitada hüpoteese võimalike seoste kohta, mis omakorda aitaks raskeid haigusi ennetada.

Esitlesid enda tööd ka õpilaste teadusfestivalil posterettekandega – millised muljed see sulle pakkus?

Posterettekande tegemine oli arendav väljakutse, sest ma polnud varem selle esitlusvormiga kokku puutunud. Õpilaste teadusfestivalil esinemine oli tohutult positiivne kogemus, sain kohtuda oma ala asjatundjatega ning nendega tehtud uurimusest rääkida. Mind üllatas teadusfestivali külastajate hulk ja huvi, mis minu töö vastu üles näidati ning olen tänulik, et mul oli võimalus tehtud tööd esitleda. Saadud tagasiside oli positiivne, huviliste lood nende kogemusest emakakaelavähiga mõjusid inspireerivalt ning innustasid mind selles valdkonnas jätkama.

Mida soovitaksid teistele noorele, kes teevad või hakkavad tegema enda uurimistööd? Kas soovitad neil osaleda ka riiklikul konkursil?

Soovitan valida teema, mis siiralt huvitab. See muudab kogu uurimistöö protsessi meeldivamaks ja sujuvamaks. Samuti tasub uurimusse võimalikult palju panustada, sest see võib viia teid kokku inimestega, kes tegutsevad teid huvitavatel erialadel. Soovitaksin kindlasti osaleda riiklikul konkursil – see annab esinemiskogemuse, võimaluse kohtuda mitmete vahvate inimestega ning edaspidi saab osaleda erinevates põnevates projektides.

Avaldatud: 10.08.2022
Fotod: Andres Teiss, erakogu