Hanna Elisabet uuris prügi sorteerimise olulisust Eestis

Kui oluline on prügi sorteerimine Eesti elanikele ja mis takistab meil olemast usinamad sorteerijad? Just seda uuris Tallinna Toomkooli õpilane Hanna Elisabet Haav, kes pälvis 2023. Aasta õpilaste teadustööde konkursil põhikooliastmes kolmanda kohaga. Lisaks pälvis Hanna Elisabet Eesti Maaülikooli eripreemia.
Prügi sorteerimine on väga aktuaalne nii Eestis kui ka mujal maailmas, aga meie ühiskonnas on olmeprügi taaskasutuse osakaal suhteliselt väike. Seetõttu otsustaski keskkonnateemadest ja kliimaprobleemidest huvituv Hanna Elisabet uurida, kas passiivsus on tingitud inimeste vähesest teadlikkusest ja reeglite järgimisest või on ei toeta praegune süsteem olmeprügi taaskasutusse võtmist. “Lisaks oli minu töö laiem eesmärk harida ennast ja võimalusel teisi prügi sorteerimise teemal!” tutvustab ta.
Pilt 1 Algselt plaanis Hanna Elisabet hoopis välja arvutada, kui suurt mõju prügi sorteerimine keskkonnale avaldab, aga see oleks eeldanud juurdepääsu väga spetsiifilisele infole. “Otsustasin minna veidi lihtsamat teed ja keskenduda rohkem teema tähtsusele ning osakaalule ühiskonnas, sest selleks vajalikud andmed on laialdaselt kättesaadavad,” räägib tüdruk oma töö taustast. Uurimus koosnes kahest osast. “Esimeses pooles käsitlesin olmeprügi tähendust, kuidas seda liigitada, mis on prügi sorteerimise positiivsed tulemused, samuti tõin välja Eesti ja Euroopa Liidu olmeprügi statistika,” räägib ta. Töö teises pooles viis Hanna Elisabet läbi küsitlusuuringu enda koolis ja kodukandis. “Uurisin, millised on vastajate meelest prügi sorteerimisega seotud probleemid, kuidas nad neid lahendaksid, mis on nende sorteerimisharjumused ja motivatsioon. Samuti tõin võrdluse teiste uuringute tulemustega.”
Hanna Elisabeti hüpotees oli, et olmeprügi vähest ringlusesse võttu mõjutab eelkõige sorteerimist mittetoetav süsteem, mitte niivõrd inimeste vähene teadlikkus. “Täiesti kindla vastuse saamiseks oleks vaja teha veel mõningaid uuringuid, kuid pigem paistis, et mu hüpotees vastas tõele, aga sain ka kinnitust, et mõlemad eeldatud põhjused on suur osa probleemist,” räägib Hanna Elisabet ja ei välista, et uurib põnevat teemat gümnaasiumiastmes edasi. Ta leiab, et järgmiseks etapiks peaks olema üleriigilise uuringu koostamine ja sealt saadud andmete kasutamine, et parandada jäätmekäitlusteenuseid: “See lihtsustaks prügi sorteerimist Eestis ja seaks meid eeskujuks ka teistele Euroopa riikidele.”
Uurimistöö kirjutajatele paneb Hanna Elisabet südamele, et nad jälgiksid pidevalt, kas nende allikad on usaldusväärsed ja üksteisega kooskõlas. “Eriti oluline on see ingliskeelsete allikate puhul, sest neid on rohkem ja nii on tõenäolisem valeinfo otsa sattuda. Lisaks peab olema kindel, et tegemist on fakti- mitte arvamuspõhise allikaga,” rõhutab ta. Hanna Elisabeti juhendajaks oli tema vanaema Hele-Mai Haav, kellel on pikk teadustöö kogemus. “Sain kindel olla, et oskan temaga asju arutada ning ei karda abi küsida. Tänu sellele läks meil koostöö väga hästi, sain talle helistada kui mõtted kinni jooksid ja saime koos ajurünnakut teha,” kiidab tüdruk.
Üks osa õpilaste teadustööde konkursi teisest voorust oli oma töö tutvustamine õpilaste teadusfestivalil. “Žüriiliikmetega suhtlemine oli üldjuhul palju lihtsam, kui kodus valmistumine. Pabistasin alguses kohutavalt, kuid neile töö esitlemine oli rohkem nagu hea tuttavaga vestlemine, jutt jooksis ilma mingi probleemita,” meenutab ta. Tiheda konkursipäeva tõttu ei õnnestunud Hanna Elisabetil ülejäänud programmist nii palju osa saada, kui ta oleks soovinud, ent õnneks jagus aega kaasõpilaste tööde uudistamiseks. “Teiste tööde uurimine oli ilmselt kõige põnevam osa festivalist ja andis mulle palju inspiratsiooni,” muljetab ta.
Põhikooli lõpetav Hanna Elisabet plaanib minna edasi õppima Gustav Adolfi Gümnaasiumi inseneeriaklassi. Oma tulevikku näeb ta keemilise inseneeria või keskkonnatehnoloogia erialal, et siduda huvi tehnoloogia- ja keskkonnateaduste vastu. Peale teaduse mahub tema ellu ka klaverimäng, maalimine ja jooksmine. “Lisaks armastan väga loomi ja kriminaalromaane, seega tegevust jätkub alati!” ütleb ta.