Intervjuu aasta insener 2025 preemia pälvinud Cathy-Liis Põlluveeriga

Eesti Inseneride Liit valis AASTA INSENERIKS Cathy-Liis Põlluveeri.
„Aasta inseneri“ valimistel osutus võitjaks Cathy-Liis Põlluveer, kellest sai esimene naine, kes on selle tunnustuse pälvinud.

Traditsiooniliselt viime aasta inseneriga läbi ka intervjuu, et teda paremini tundma õppida ja tema töö ning inseneritee kohta midagi uut teada saada.

---

Kui Te ei tegeleks inseneeriaga, siis millega Te tegeleksite?

Hetkel ehitan iduettevõtet. Olgugi, et loome tarkvara inseneridele, siis minu enda igapäeva tööd ja tegemised on juba praeguseks palju kaugenenud nö “käed-külge” inseneeriast – kapitali kaasamine ja riskifondi tehingute mõistmine on täiesti uus reaalsus minu jaoks, millega hetkel kohanen. Ma ei saa öelda, et naudin seda, aga ma tean, et see on teekond, mida ma pean läbima, et oma visiooni ellu viia. Kui töö ja karjäär elus üldse olulised ei oleks, siis mind ilmselt leiaks kuskilt Eesti rabast või pisut kaugemalt suuremaid mägesid avastamas koos perega.

Mida peate oma elus seni kõige suuremaks õnnestumiseks?

Tööalased saavutused ja tiitlid on ägedad, aga need tulevad ja lähevad. Elu lõpuni jäävad meelde need kõige isiklikumad saavutused – mõlema lapse sünd, abiellumine oma maakodu pihlakate all ja see tunne sees, kui lõpuks ületad maratoni finiši.

Mida soovitaksite tänastele noortele inseneridele?

Julgeda mõelda kastist välja! Insenerid on pigem täna ülekoormatud ning pidevas tulekahju režiimis kipub avatus innovatsioonile ära kaduma. Noorel inseneril võib valdkonda sisenedes tunduda loogiline ja mugav minna lihtsalt vooluga kaasa – pakkuda neid lahendusi, mida sajandeid tehtud on, ja teha tööd selliste meetoditega, nagu ette antakse. Maailm aga muutub ümber kiiresti, eriti veel nüüd digitaliseerimise ja AI tulekuga, ning võidab see, kes sellega sammu peab. Inseneriks õppimine on paras väljakutse ning nukker oleks selle suure potentsiaaliga jäädagi ainult “joont tõmbama”.

Kas nimetaksite oma eeskuju ning mis on see, mida tema puhul eriti
hindate või jälgite?

Neid on olnud mul elus palju ja nad ka muutavad vastavalt eluetapile, mis on ilmselt ka loogiline. Elu jooksul kandvalt eeskujudeks on olnud naised enne mind, ehk mu ema, kes õpetab mulle, kuidas elu tuleb alati nautida. Mu vanaema, kes on mulle kaasa andnud ebamaise töökuse ja oskuse igas olukorras hakkama saada, ning minu vanavanaema, kes näitas mulle, kui vajalik on hoolivus, südamlikkus ja soojus.

Artikli autor: Matilda Vitsut, Eesti Inseneride Liidu projektijuht