Johanna analüüsis suulist kõnet hommikuprogrammi “Terevisioon” näitel

Kuidas alustad sina enda päeva? Suur osa alustab ärkamist koos värske kohvi ja hommikuprogrammiga. Millise kuvandi saadetest loob aga selle juhtide poolt kasutatav suuline kõne? Seda uuris Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilane Johanna Paide.

Uurimistöös “Suulise kõne eripärad hommikuprogrammi “Terevisioon” näitel” analüüsis Johanna üle kahekümne dialoogi saatejuhtide ja -külaliste vahel, nende suulise kõne eripärasid, kehakeelt ning miimikat. Töö eesmärgiks oli teha kindlaks, kas kasutatav kõne toetab programmi visiooni luua professionaalset ja mitmekülgset eestikeelset ajakirjanduslikku sisu. Töös analüüsitud intervjuud olid spontaansed ning esines kõiki suulisi kõne elemente – takerdusi, kordusi, üneeme, partikelid ja kõnekeelt.

“Töö raames tegin kindlaks, et eriti intensiivset kehakeelt ja miimikat esines küll vähestes intervjuudes, kuid neil juhtudel oli mitmeid episoode, kus viiped ja näoilmed andsid edasi rohkem informatsiooni kui suuline kõne,” selgitas Johanna. Tema sõnul aitab kehakeele jälgimine intervjuu osalistel üksteist paremini mõista ning edastada seda ka televaatajateni. Huvitav on lisaks asjaolu, et ekspressiivse kehakeelega külaline mõjutas saatejuhte kasutama rohkem käeviipeid, miimikat ja muid kehakeele vorme. Sellega saavutati parem üksteise mõistmine. “Edastava informatsiooni täpsust ja arusaadavust mõjutavad kõige enam kõnetakerduste esinemine, mis moonutas edastavat teavet,” lisas noor uurija. Saateosalised mõjutasid üksteise kõnetempot ja sõnavara aga ka kõnetakerduste sagenemist ning meetodeid, kuidas nendest üle saadi.

Johanna leiab, et lisaks kirjalikule keelele vajab head eeskuju ka suuline kõne. Selle etaloniks sobib suurepäraselt avalik-õiguslik televisioon, mis seisab eesti keele ja kultuuri arengu eest. On selge, et “Terevisiooni” saate sisu toetab igati hommikuprogrammi eesmärke ning saate intervjuud vastavad eesmärgipärasele suhtlussituatsioonile. Arvestades “Terevisiooni” suurt vaadatavust, on saatejuhtidel ja -külalistel oluline roll aidata kaasa keele kujunemisele. Seetõttu tuleb rohkem tähelepanu pöörata saates kasutatavale suulisele kõnele.” Uurimistöö teemani jõudis Johanna oma õpetaja Külli Semjonovi soovitusel osaleda emakeeleolümpiaadi uurimistöö voorus. Otsus osaleda tuli kiirelt, kuid teema valik võttis arvatust rohkem aega. Möödunud aastal tähistas aga Tallinn Prantsuse Lütseum oma sajandat aastapäeva, mille puhul toimus “Terevisioon” kooli aulast. “Nägin siis esimest korda hommikuprogrammi algusest lõpuni ja märkasin, et saates rääkisid väga erineva keelekasutusega inimesed,” selgitas Johanna uurimistöö teemani jõudmise tagamaad.

Töö koostamiseks salvestas Johanna 26 intervjuud, transkribeeris need kõnetuvastusprogrammi abil ning analüüsis neid koos miimika ja liigutustega. Uurimistöö arendas mitmeid arvutikasutamise oskusi: “Ma ei teadnudki, et eesti keele veebipõhine kõnetuvastussüsteem on nii kõrgel tasemel,” rääkis ta. Mitmekordne helifailide kuulamine ja videote vaatamine arendas tublisti kannatlikkust. “Enamik analüüsitud intervjuudest on siiani peas. Tundsin, kuidas kasvasin “Terevisiooni” perega üheks ja uurimistöö lõpuks olid nad mulle justkui vanad tuttavad,” muljetab Johanna.

Vaieldamatult on hea uurimistöö koostamise alus õige teema valik: “Minu jaoks tekitas see kõige enam raskusi. Alguses tundus, et miski ei sobi, kuid lõpuks leidsin enda jaoks teema, mis pani juba vaimusilmas tööd ette kujutama ning tekkiski kiiresti tung seda kirjutama asuda,” lisas ta. Johanna sõnul võib selle koostamine nõuda verd, higi ja pisaraid, kuid kui valminud töö pakub sedavõrd rohkem rõõmu. Lisaks annab osalemine riiklikul konkursil hea võimaluse saada väärtuslikku tagasisidet ning jagada saadud töö vilju ka teistega. “Õpilaste teadusfestivalil ootas juba ERMi saabudes mõnus õhkkond, sõbralikud inimesed ja huvitav programm. Mida rohkem tutvustasin enda tööd, seda enam sain hea rütmi paika ja tundsin ennast hiljem juba enesekindlalt ning hakkasin seda lausa nautima,” selgitas ta. Johanna sai hindajatelt palju positiivset tagasisidet ning näpunäited, mida järgmisel korral paremini teha – näiteks ei tohiks peljata kvalitatiivse ja kvantitatiivse analüüsi tihedamat sidumist.

Mitmesuguseid märkamisi ja arvamusi avaldasid töö kohta ka festivali külastajad – “Terevisioon” on vaieldamatult laialdaselt vaadatav hommikuprogramm ning kõnetab seega suurt osa ühiskonnast. Suurepärast tööd tunnustati õpilaste teadustööde riikliku konkursil II preemiaga põhikooliastmes, Tallinna Ülikooli, Eesti-uuringute Tippkeskuse ja Eesti Keele Instituudi eriauhindadega. Töö paistis silma teema aktuaalsusega eesti keele arengu edendamisega. Lisaks infotehnoloogiliste lahenduste oskusliku kasutamise ja suhtlemissituatsioonide mitmekülgse analüüsiga tänu millele on saavutatud silmapaistev tulemus.

Avaldatud: 10.08.2022
Fotod: Andres Teiss ja erakogu
Autor: Mare Vahtre