Kaisa Põhako: naisteadlased on silmapaistvad

11. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist naised teaduses päeva, mille eesmärgiks on esile tuua naiste ja tüdrukute tähtsus teaduse arengus. Selleks, et naisteadlaste roll oleks atraktiivne, tuleb kõiki võrdväärselt kaasata ja õiglaselt tunnustada. Naisteadlase karjääritee alguses olev Tartu Ülikooli doktorant Kaisa Põhako jagab enda lugu. 

Kelleks tahtsid sina väiksena saada – kas õpetajaks, arstiks või politseinikuks? Kaisa unistuseks oli saada hoopis iluuisutajaks. Inspiratsiooni sai ta selleks talviti kodupõllule rajatud suurest uisuplatsist – harjutusväljak unistuse täitmiseks oli kohe käest võtta. “Samas on mul meeles ka hetked, kus ajasin selga hommikumantli ning mängisin avastajat – sõna “teadlane” ei olnud minu jaoks lapsena veel tuttav,” lisab ta. Palju avastamisrõõmu pakkusid talle raamatud loomadest, lindudest ja taimedest, mis kasvatasid aastatega huvi bioloogia vastu. 

Antibiootikumid fiibermaterjalidesse 

Gümnaasiumisse astudes oli Kaisal ees kindel valik õppima asuda just loodusklassis ning sealt edasi loomuliku teena Tartu Ülikooli, meditsiiniteaduse doktorantuurini välja. “Arstina ei ole ma end kunagi ette kujutanud, täna olen ringiga jõudnud just siia. Näen, et saan meditsiini arengusse ja innovatsiooni panustada ka läbi teaduse, selleks ei pea olema ilmtingimata arst,” selgitab ta.  

Täna uurib ta enda doktoritöö projekti raames uudseid haavaravi võimalusi: “kroonilised haavandid muutuvad iga aastaga aina suuremaks probleemiks aina vananeva rahvastiku tõttu. Kuna kroonilised haavandid on 90% juhtudest nakatunud bakteritega ja nende verevarustus vähenenud, on neid võrdlemisi keeruline ravida. Siin tulevadki appi antibakteriaalsed ehk antibiootikumidega rikastatud haavakatted.” Miks on vaja antibiootikume haavakatetesse? Suukaudsete antibiootikumide toime ei pruugi olla piisavalt tõhus, teisest küljest on lokaalsed ravivõimalused pigem puudulikud. Antibiootikumidega haavakatted aitavad õiged ravimid tõhusalt aga õigesse kohta viia ning seega patsiente paremini ravida. Haavakatted valmistatakse uudsetest fiibermaterjalidest, millest saab tulevikus luua vajalike antibiootikumidega plaastreid kui haavasidemeid. Kaisa loob enda teadustöö raames erinevaid haavamudelid, mille abil saab teha kindlaks fiibermaterjalide tõhusus haavaravis.  

Teadusmaailma väljakutsed 

Väljakutseid jagub teaduses nii nagu igas teises valdkonnas. “LTT valdkonna õppekavade puhul kestavad sageli õppeainete eksamid poole semestri ulatuses – ühed õppeained lõppevad ja teised algavad. Loodusteaduste tudeng võib arvestada muuhulgas sellega, et lõputöö teema võib selle tegemise käigu mitu korda muutuda ning lõplikuks saada alles katsete tegemise käigus.” selgitab Kaisa.  

Läbi ajaloo on akadeemia ja teadusmaailma olnud pigem meeste pärusmaa, kuid see on tasapisi muutumas. “Naised on teadusajaloos saavutanud palju erakordset ja silmapaistvat – näiteks oli Marie Curie esimene teadlane, kes on saanud enda töö eest kaks Nobeli preemiat ja Katherine Johnson’i arvutused tagasid NASA esimeste kosmoselendude edu. Näitlejana tuntud Hedy Lamarr leiutas teise maailmasõja ajal aga signaali edastamise tehnoloogia, mis on tänapäevase wifi ja GPS toimimise aluseks. Unustada ei tasu kindlasti ka Rosalind Franklinit, ilma kelleta ei oleks DNA kaksikheeliksi struktuuri avastamine võimalik olnud – näiteid jagub lisaks nendele veelgi,” toob Kaisa välja. “Olukorrad, kus mind ei võeta noore (nais)teadlasena tõsisena annab mulle endale pigem indu juurde olla veelgi parem, et halvasti ütlejal oleks endal hiljem piinlik,” selgitab ta. Mida soovitada tüdrukutele, kes mõtlevad teadlaseks saamisest? Kaisa vastus on lihtne ja konkreetne: “Ära lase endale kellelgi öelda, kes sa olema pead!”.  

Naiste rollile teadusmaailmas on oluline tähelepanu pöörata – peame murdma ajas tekkinud soostereotüüpe, et aidata kaasa nii soolisele palgalõhele, aga ka võrdõiguslikkusele juhtimisorganisatsioonides ja otsustuskogudes. Naised teaduses eestvedajad on UNESCO ning ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuur.  

 
Autor: Mare Vahtre 
Avaldatud: 11.02 2022