Karl-Magnus mõistab, kuidas mõtleb miljoneid arvutusi tegev töötlusprogramm

Fotogramm-meetria on tehnika, mille abil on võimalik saada täpset infot mingi objekti või keskkonna kohta. Karl-Magnus keskendus enda töös kahedimensionaalsete fotode tõlgendamisele ruumiliseks objektiks. Tehnoloogia kiire arengu tulemusena on fotogramm-meetria muutunud aina võimsamaks ja kiiremaks, samuti kättesaadavaks ka tavakasutajale. Uurimistöö eesmärgiks oli ruumilise 3D mudeli iseseisev teostamine näitamaks, et antud tehnika õppimisega saab alustada igaüks, kellel on piisav huvi ja soov.

Karl-Magnuse sõnul jõudis ta enda uurimisteemani tänu YouTube-le, kus ta vaatas meelelahutuslikul eesmärgil erinevaid tööstuse ja tehnikaga seonduvaid videoid. “Peale fotogramm-meetria meetodi avastamist hakkasin otsima erinevaid võimalusi, kuidas saaks seda tehnoloogiat ise ja taskukohaselt kasutada, et valmistada 3D mudeleid,” selgitas ta. Katseobjektini jõudis noormees kiiresti – kasutas ta selleks enda elumaja lähedal asuvat kõrvalhoonet, mida plaanitakse ümber ehitada. See vajab aga head lahendust mõõtmete kogumiseks ja visuaalseks kujutamiseks, mida saaks arhitekt kasutada.

“Uurimistöös tegin erinevaid katseid nii pildistamise tehnikaga kui töötlustarkvaraga. Lisaks töötasin läbi erinevaid artikleid ja töötlusprogrammi kasutusjuhendi, mis andsid palju uusi teadmisi ning seletasid lahti fotogramm-meetria juurde käivad tehnilised nüansid,” selgitas Karl-Magnus. Töö tegemise käigus tekkis väga hea arusaam sellest, kuidas mõtleb miljoneid arvutusi tegev töötlusprogramm ning kuidas saaks sellele tuginedes tööd hõlbustada ja tulemusi parendada. Uued teadmised omandas Karl-Magnus ka töö keskkonnast ja fotogramm-meetria jaoks sobivate seadustuste valimiseks, mis arvestaks tehnika piire ning jäädvustaks seejuures korrektseid algfotosi. Uurimistöö tulemusena valmis esialgsest planeeritust oluliselt täpsem 3D mudel – selle mõõdud erinesid päris hoone mõõtudest keskmiselt vaid 1 cm võrra. Silmas tasub pidada, et mudeli loomisel kasutati tavapäraseid tehnilisi vahendeid.

Noor uurija esitles enda tööd posterettekandega ka aprillis Eesti Rahva Muuseumis aset leidnud õpilaste teadusfestivalil, mille raames toimus õpilaste teadustööde riikliku konkursi II voor. “Festivalil osalemine oli suur au ja rõõm – muljed üritusest olid väga head,” toob Karl-Magnus välja. Posterettekande tegemine oli tema, nagu ka paljude teiste õpilasuurijate, jaoks esimene kord millegi taolise tegemiseks. Enda töö tutvustamine nii hindamiskomisjonile kui festivali külastajatele andis palju juurde noore esinemisoskusele. Töö sai väga positiivset tagasisidet ning soovitusi edaspidiseks arendamiseks. “Enda tööst oli oma ala spetsialistidega väga meeldiv rääkida ja arutleda,” lisas ta.

Karl-Magnuse suurepärast tööd tunnustati mitmete auhindadega. Lisaks riiklikule preemiale pälvis töö lisaks Tallinna Tehnikaülikooli ja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu eriauhinnad. Tallinna Tehnikaülikool on eriliselt välja toonud töö aktuaalsuse ja tulevikuperspektiivi. Karl-Magnus soovitus teistele noortele on leida uurimistööks just see teema, mis neid tõeliselt huvitab: “Uurimistööd ei tuleks vaadata kui kohustust, vaid võimalust näidata oma teadmisi ja huvi meeldiva teema suhtes. Nii saab tõestada ka teistele, et oled rohkem kui lihtsalt huviline.” Samuti julgustab ta esitama enda tööd riiklikule konkursile, mis annab suurepärase võimaluse laiendada oma silmaringi ja kohtuda erinevate inimestega.

Vaata ka videot Marl-Magnuse hoone mudelist:

Autor: Mare Vahtre
Avaldatud: 30.05.2022