Kertu Kaare uuris kuklavoldi seost loodete arenguanomaaliatega

Kuklavolt on vedelikukogum, mis jääb loote kaela piirkonnas naha ja pehmete kudede vahele. Selle suurenemine võib viidata erinevatele kõrvalekalletele loote arengus. Täpsemalt uuris kuklavoldi seost loote arenguanomaaliatega Kertu Kaare enda töös “Raseduse I trimestri sõeluuringul tuvastatud suurenenud kuklavoldi seos patoloogilise karüotüübi ning loote arenguanomaaliatega Ida-Tallinna Keskhaigla andmetel”.

Kuklavolti on maailmas palju uuritud – analüüsitud on nii selle suurenemise seoseid trisoomiate kui arenguanomaaliatega. Sarnaseid uuringuid ei olnud keegi veel Eestis teinud, mistõttu sai Kertu uurimistöö eesmärgiks kuklavoldi suurenemise seoste uurimine erinevate arenguanomaaliatega Ida-Tallinna Keskhaigla andmete põhjal.

Uurimistöö teemani jõudis Kertu 2019. aasta sügisel valides enda õppesuunaks Tallinna Reaalkoolis reaal-meditsiini. “Teadsin juba siis, et tahan teha meditsiiniteemalise uurimistöö. Esialgu oli soov uurida I trimestri ultraheli käigus avastatud hüpoplastilise ninaluuga looteid. Kuna aga andmeid selle kohta oli liiga vähe, suunas uurimistöö juhendaja dr Liina Rajasalu mind uue teemani”. Uurimistöö algas vajamineva eetikakomisjoni loa taotlemisega, et saada ligipääs vajaminevatele andmetele – nende põhjal koostas ta esialgsed tabelid ja graafikud. ”Teoreetilist tausta uurides õppisin iga päevaga väga palju huvitavat juurde. Näiteks toimus andmete sorteerimine spetsiaalses statistikaprogrammis, kus õppisin neid grupeerima ja tabeleid moodustama,” selgitas ta. Töö koostamisel oli oluliseks osaks ka Ida-Tallinna Keskhaiglas dr Rajasaluga praktiliselt I ja II trimestri ultraheli läbiviimise jälgimine. “Sain hea praktilise ülevaate ultrahelist ja nägin, kuidas teoorias kirjutatu reaalsuses toimub. Minu jaoks oli oluline näha lisaks patsiendikäsitlust ehk kuidas patsiendiga keerulises situatsioonis suhelda,” tõi Kertu välja. 

Uuring viidi läbi 2018 – 2021 esimese poolaasta I trimestri sõeluuringu läbinud üksikrasedatel, kelle lootel oli ultraheliuuringul tuvastatud suurenenud kuklavolt ehk vedelikukihi paksus loote kaela naha all oli rohkem kui 3,5 mm. Kokku oli selliseid looteid 78 ning neist 31-l esines haiguslik kõrvalekalle. “Arenguanomaaliaid esines 38-l kromosoomipatoloogiaga lootel ning ühel lootel tuvastati isoleeritud südamerike,” selgitas Kertu. Lisaks leiti, et loodetel, kelle kuklavolt oli üle 4,5 mm, esines struktuurianomaaliaid või kromosoomipatoloogiaid lausa 30-l juhul 39-st. Seevastu aga olukorras, kus kuklavolt oli vahemikus 3,5 – 4,5 mm, esines struktuurianomaaliaid või kromosoomipatoloogiaid 15-l juhul 39-st. ”Seega leidsime, et mida suurem on kuklavolt, seda halvem on prognoos. Kokku katkes rasedus kas meditsiinilistel näidustustel või iseeneslikult 43-l juhul,” rääkis Kertu.

Kertu sai võimaluse esitleda enda tööd kevadisel õpilaste teadusfestivalil posterettekandega. “Selle koostamine oli minu jaoks midagi täiesti uut. Alles mitmendal proovimisel õnnestus kogu kahe aasta töö läbimõeldult ja ülevaatlikult, kuid samaaegselt visuaalselt atraktiivselt ühele postrile paigutada,” selgitas ta. Festivali raames sai noor uurija oma tööd tutvustada hindamiskomisjoni liikmetele ning ürituse külastajatele, boonusena tutvuda ka teiste õpilasuurijate ja nende töödega. “Soovitan kindlasti osaleda õpilaste teadustööde riikliku konkursil – uurimistöö tegemisel ja konkursil osalemine annab suure hulga kogemusi, et olla paremini valmis nii ülikooliks kui eluks,” võttis Kertu enda kogemust kokku.

Kertu töö ei jäänud märkamata ka õpilaste uurimistööde hindamiskomisjonile. Seda tunnustati Sotsiaalministeeriumi, Tallinna Ülikooli ja Tervise Arengu Instituudi eriauhindadega. Töö juures on välja toodud Eesti jaoks uudne teemavalik ja selle silmapaistev metodoloogiline ning süstemaatiline lähenemine. Sotsiaalministeeriumi sõnul saab töö tulemusi kasutada igapäevases kliinilises praktikas patsientide nõustamisel ning esindab olulisi meditsiinieetilisi küsimusi ellu sekkumise ja mittesekkumise õigustatuse kohta. Tervise Arengu Instituut leiab, et töö valideerib oluliselt Eestis kasutusel oleva sõeluuringu kasutamist.

Autor: Mare Vahtre
Avaldatud: 14.06.2022