Kuidas valmistada kartulitärklisest maitsvaid karamellkomme?

Tallinna Prantsuse Lütseumi abituriendi Mattias Grutopi õpilaste teadustööde riiklikule konkursile esitatud töös „Kartulist tärklise eraldamine, siirupi ja karamellkommide valmistamine“ selgus, kuidas saab valmistada kartulitärklisest maitsvaid maiustusi. Uurimuse eest pälvis Mattias konkursi gümnaasiumiastmes III koha ning lisaks kaks eripreemiat Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemialt. 

Mattiase uurimistöö eesmärk oli valmistada kohalikust toorainest ehk kartulist karamellkomme. Noormees seadis endale kolm uurimisküsimust, millest tööd tehes ka lähtus:  

1. Mis on kodusel viisil kartulist karamellkommide valmistamise suurimad eelised ja puudused? 
2. Kui suur on sellise projekti ajakulu? 
3. Mis on kõige aeganõudvam osa? 

Eesmärk sai edukalt täidetud – kartulist valmisid suus sulavad karamellkommid. Kartulitärklisest kommide valmistamise suurim eelis on vahendite ja tooraine kättesaadavus. Ka kriisi olukorras saab kommi valmistada, kui on olemas kartul, odralinnased ja vesi. 

Inspiratsiooni just sellise töö tegemiseks sai Mattias oma vanaemalt, kes töötas kunagi Rakvere tärklise- ja siirupikombinaadis. Vanaema jutud oma elutöö kohta köitsid noormeest niivõrd, et innustas Mattiast ka ise laadseid meetodeid katsetama.  

Õpilaste teadusfestivali kogemus 

Mattias sai enda huvitavat tööd esitleda ka teistele huvilistele selle aastasel õpilaste teadusfestivalil, kus leiab aset õpilaste teadustööde riikliku konkursi II voor.  Abituriendile väga meeldis festivalil osaleda ja teiste uurimistöödega tutvuda. „Kõik edasipääsenud olid kirjutanud millestki, mis oli vähemalt mingil määral huvitav või kasulik, muidu poleks nad ju edasi saanud. Tore oli ka näha teemade suurt variatsiooni. Parim osa oligi minu jaoks suhtlus teiste osalejatega – sain võimaluse lugeda õpilaste plakateid ja nendega nii uurimistöö kui ka üldisema elu üle arutada,“ jagas Mattias oma festivali kogemust.  
 
Noormehele jäid eredalt meelde ka teistegi õpilasuurijate tööd: Tallinna Saksa Gümnaasiumi poisi uurimistöö vanavanemate küüditamisest, esikoha pälvinud uurimistöö Venemaa propagandast ja uurimistöö Reaali poisi digitaalsest säilitamisest. Nende uurimistöödega saab lähemalt tutvuda õpilaste teadustööde konkursi kogumikus. 

“Ma veetsin mõned päevad tarkade inimeste keskel ning sain endale tuttavaid pikemaks ajaks, võib-olla lausa kogu eluks. Täiesti võimalik, et kohtun mõnega neist veel tulevikus.“ 

Mattiase jaoks oli omamoodi kogemus ka festivalikülastajatele enda projekti tutvustamine. “Mõnel oli veidi raske uskuda, et ma kartulist maiuseid valmistasin, ja et need proovides magusalt maitsesid. Teistele, enamasti minust mõnikümmend aastat vanematele inimestele, tundus minu töö pakkuvat omamoodi nostalgiat ja huvi. Paljud neist olid elu jooksul isegi kokku puutunud maltoosi, kartulitärklise, kisselli, ise alkoholi valmistamise ja muu sellisega, mis mingil määral minu tööga seondus,“ räägib Mattias. 

Kõige närvesöövam hetk oli žüriiga vestlus. Tegelikult ei osutunud see üldse keeruliseks, ent Mattias oli enne kohtumist kohtunikega väga ärevil. 

“Väärtustan väga ka žürii liikmete antud retsensioone. Ütleksin, et see oli festivali kõige kasulikum osa. Konstruktiivne kriitika on minu arvates arenguks äärmiselt oluline. Tänu sellele avastasin enda töö puhul aspekte, mida varem tähele ei pannud. Minu varem mainitud ettevalmistus põhineski just retsensioonidel, mida bussis festivalile sõites põhjalikult läbi mõtlesin. Mu isa, Jaan Grutop, oli mulle ka valmistumisel oluliseks abiks. Ta oli enamikel läbiviidud katsetel minu juures ja ise ka teemaga tutvunud, mistõttu oskas ta teatud küsimustes mulle nõu anda”, rääkis Mattias. 

Festival oli ka mõnus vaheldus tava elule. Keskkonnavahetus mõjus Mattiasele hästi, sest Tartu on talle siiani veel suhteliselt avastamata paik. Samuti läksid ta mõtted korraks eemale koolist ja eesti keele riigieksamist, mis oli lähenemas ning tekitas ootusärevust. 

„On raske öelda, mis mulle eredaimalt meelde jäi. Üks paremaid mälestusi on autasustamine, sest mul tegelikult suuri ootusi polnud ja seda suurem oli üllatus kui preemia sain. Samuti jäi mulle meelde vestlus ühe žürii liikmega, kes tahtis minu projekti ise ka tulevikus läbi proovida,“ sõnas Mattias entusiastlikult. 

Mattias soovitab kõigil, kes tahavad konkursil edasi saada, alustada uurimistööga varakult, varudes endale vähemalt aasta aega selle tegemiseks, et töö saaks võimalikult põhjalik ja hea. Oluline on ka teemavalik ja huvi valdkonna vastu, sest see võib määrata, kui palju uurimistöö ka teistele huvi pakub. 

Mattias plaanib sel sügisel õpinguid jätkata arstiteaduskonnas 

Abiturient plaanib juba sel sügisel jätkata õpinguid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Inimkeha on tema arvates väga huvitav ning ta usub, et arsti töö võiks talle sobida. Samuti puudutas konkursitöö kaudselt inimkeha, kuna räägib toitumisest ja toidukeemiast. 

Mattias on väga sportlik – mängis 10 aastat jalgpalli, nooremana tegeles natuke ka tennise ja kabega. „Ma olen alati olnud suhteliselt suur nohik ja seda igasugu valdkondade puhul. Mind lihtsalt kipuvad paljud asjad huvitama. Mulle meeldivad eriti loodusteadused, sest seal on nii palju erinevaid fakte ja seadusi, mis seletavad meie igapäevase elu fenomene.“  

Noormehe suurimaks eeskujuks on tema isa, kes on täpselt selline nagu üks isa olema peab ehk enesekindel, lõbus, sõbralik ja väga abivalmis. Mattias tahab ise ka tulevikus sarnane inimene olla. Lisaks jagub tal eeskujusid veelgi – ema ja vanaema on samuti tema eeskujud. „Vanaema oli ikkagi see inimene, kes inspireeris mind just sellel teemal uurimistööd kirjutama. Mu ema on mulle alati suureks toeks olnud ja elab minu ettevõtmistele emotsionaalselt kaasa.“ 

Loe Mattiase kokkuvõtet „Kartulist tärklise eraldamine, siirupi ja karamellkommide valmistamine“ õpilaste teadustööde konkursi kogumikust.