Kulla uuris taastatud puisniitu ja selle elurikkust

Puisniidud ehk traditsiooniliselt pikaajaliselt majandatud poollooduslikud rohumaad on maailmas tuntud enda liigirikkuse poolest. Puisniitude pindala on Eestis aga aastate jooksul vähenenud, mistõttu on oluline pöörata tähelepanu nende taastamisele. Kuidas seda täpsemalt teha, uuris enda töös „Laelatu puisniidu taastamisjärgne seisund ja selle analüüs“ Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilane Kulla Saatmäe.

Uurimistöö teemani jõudis Kulla tänu klassijuhatajale, kes viis ta kokku Tartu Ülikooli õppejõuga. Sellest tulenevalt  jõudiski noor uurija välipraktikumi, mille tulemusena valmis ka Kulla uurimistöö. „Esmalt mõtlesin teha uurimistöö kuusetaimedest ja uurida nende kasvamist erinevatel pinnastel, kuid kuna seda oleks pidanud alustama juba mitu aastat varem, polnud enam selliseks tööks aega,” lisas ta.

Uurimistöö koostamise protsess pakub kõigile palju uusi ja praktilisi oskusi ning on enda iseloomult noortele uurijatele esmakordne ja huvitav. „Alguses oli küll veidi kõhe, sest ma ei teadnud taimede ladinakeelseid nimetusi. Töö käigus omandasin väga palju – alates puisniidu kui elupaiga tundmisest kuni prooviruutude tegemiseni,“ kirjeldab Kulla enda kogemust. Töö käigus uuris ta koos Tartu Ülikooli tudengitega kokku 40 prooviruutu suurustega 1 x 1 meetrit: „Ruudud paigutasime juhuslikult üle kogu uuritava piirkonna selliselt, et terve ala saaks kaetud. Seejärel hindasime visuaalselt taimeliikide, samblarinde, puidujäänuste ja kulu üldkatvust ning eraldi iga taimeliigi katvust,” selgitab ta enda tööprotsessi. Sellele järgnesid statistilised analüüsid ja saadud tulemuste võrdlus teiste hinnatud parameetritega.

Uurimistöö tulemusena selgus, et taastatud niidualal on liikide üldarv, graminoidide ehk heintaimede ja rohtundite ehk rohumaa rohttaimede arv võrreldes liigirikka alaga väiksem. Seejuures on suurem aga puittaimede arv, mis on seletatav taastamisele eelneva metsakoosluse liigilise koosseisuga. Rohundite liikide protsendiline osakaal on teisalt liigirikkal ja taastatud alal võrdlemisi sarnane. „Taastatud ala iseloomustab väiksem graminoidide ja suurem puittaimede osakaal, esineb ka ohtlikku võõrliiki Kanada pujukakart,” selgitab Kulla. Taastatud puisniitudel on rohtundite keskmine üldkatvus kolm ja graminoidide kümme korda, soontaimede üldkatvus lausa poole väiksem kui liigirikkal alal. Seega selleks, et taastada puisniite, on vaja seda järjepidevalt niita ning reguleerida sealsete puude ja põõsaste tihedust. Nii on taastatud puisniidul kõrge potentsiaal areneda aja jooksul liigirikkaks elupaigaks. „Taastumise jälgimiseks on tarvis teha taimkatte korduskirjeldusi ja võrrelda neid varasemate kogutud andmetega,” võttis Kulla enda töö kokku.

Uurimistöö avas noore jaoks uksed uutele teadmistele: „ Varem polnud mul põhjalikke teadmisi puisniidust või prooviruutude tegemises. Nüüd tunnen taimi oluliselt paremini ning looduses liikudes mõtlen, mis taimi näen,” selgitab ta. Samuti pakkus häid elamusi enda uurimistöö esitlemine õpilaste teadusfestivalil, mis pakkus suurepäraseid emotsioone ja kogemusi: „Jäin enda sooritusega rahule – oskasin vastata esitatud küsimustele ja tundsin end rääkides kindlalt. Sain positiivset ja konstruktiivset tagasisidet tehtud uurimistööle.” Eesti Looduseuurijate Selts tõi Kulla töö juures välja selle korrektsuse ja Laelatu puisniidu olukorra fikseerimise tähtsuse liigirikkuse taastamise protsessis. Kulla suurepärast tööd tunnustati ka aprillis Eesti Teadusagentuuri õpilaste teadustööde riiklikul konkursil gümnaasiumiastmes I preemia ning kahe eriauhinnaga. Lisaks sai ta võimaluse esindada Eestit Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil EUCYS.

Juba 33. korda toimunud EUCYSe konkurss tõi Hollandi ülikoolilinna Leidenisse 33 riigist üle 130 noore teadlase, kes tutvustasid enda teadusprojekte. Kulla sõnul oli tegemist vaieldamatult palju emotsioone pakkunud üritusega: “Kogemus oli väga vägev ja sain hindamisel ennast enesekindlamalt ja vabamalt tunda,” selgitas ta. Suurim väljakutse oli enda töö esitlemine inglise keeles, sest vaja oli spetsiifilist teemakohast sõnavara.  “EUCYSe puhul meeldis, et programm oli paigutatud mitme päeva peale ning ei olnud liigselt väsitav,” lisas ta. Saadud kogemuste põhjal nii Eesti kui rahvusvahelisel konkursil andis mõtteid selle osas, mida oleks võinud tööga teisiti teha: “Oleksin töö tegemiseks varunud rohkem aega ja kirjutanud töös mõnest valdkonnast detailsemalt. Konkursil osalemine andis oskuse küsida teistelt õpilasuurijatelt heas mõttes nokkivaid küsimusi nende enda uurimuste kohta.”

Kulla sõnul on hea uurimistöö võtmeks huvipakkuv teema ning sellega varakult tegelema hakkamine. „Mida rohkem on allikaid, seda parem. Kindlasti tasub tutvuda ka teiste sarnaste valdkondade töödega ning suhelda sel alal töötavate inimestega,” julgustab ta teisi noori. „Töö esitamisest riiklikule konkursile on ainult võita – õhkkond on mõnus, asjalik ja toetav,” lisas ta. Töö koostamisel toetasid Kullat tema mõlemad juhendajad. Oma kogemusi uurimistöö tegemisest ja kogemustest jagas Kulla muuhulgas Vikerraadio “Nutika” saates.

Autor: Mare Vahtre
Avaldatud: 13.10.2022