Lee Tamm: välismaistel õpilaste teadustööde festivalidel käies avardub nii silmaring kui ka kontaktide võrgustik

Luxembourg International Science Expo (LISE) toimus sel aastal 4.-8. novembrini, kuhu tulevad üle maailma kokku noored, kes esitlevad nelja päeva jooksul kõigile huvilistele enda uurimistöid. Eestit käis sel korral esindamas Kuressaare Hariduse Kooli õpilane Lee Tamm, kes pälvis kevadel õpilaste teadustööde riiklikul konkursil põhikooliastmes esimese preemia, Kliimaministeeriumi eripreemia ning võimaluse osaleda Luxembourg International Science Expo’l. Laureaat pälvis tunnustused uurimistöö „Männi kuldpoorik (Aureoboletus projectellus): bioloogia ja levik Saaremaal 2023. aastal“ eest.

Kuidas Lee enda uurimistöö teemani jõudis?

Lee esitas selle aasta alguses õpilaste teadustööde riiklikule konkursile enda töö „Männi kuldpoorik (Aureoboletus projectellus): bioloogia ja levik Saaremaal 2023. aastal“, mille sisu oli uurida uue invasiivse seeneliigi ja selle leviku kohta Saaremaal. Antud seen on tegelikult pärit Kanadast ja jõudis Eestisse 2018. aastal. See kõlbab ka söömiseks väga hästi.

Lee uurimistöö hüpoteesiks oli, et männi-kuldpoorikut on Saaremaal rohkemates kohtades kui eElurikkuse andmebaasis näidatud. Seene kaardistamiseks tegime 10x10m uurimusruute, kus noor uurija pani kirja kõik selle sees olevad seeneliigid. Igas kohas, kus noor neiu käis, tegi kaks uurimisruutu – ühe kus oli männi-kuldpoorikut sees ning teise, kus seda sees ei olnud, millest sai ka kontrollruut. Kokku tegi Lee13 protokolli, millest viis olid männi-kuldpoorikuga ja viis olid kontrollruudud. Lisaks oli veel kolm kohta, kus uurija arvas, et seent võiks olla, aga seda seal tegelikult ei olnud. 

Uurimustööd hakkas Lee tegema just antud seene kohta, kuna 2021. aastal leidsid ta koos emaga männi-kuldpoorikut Mändjala külast Saaremaal ning nad ei suutnud välja mõelda, mis seenega täpsemalt tegu on. Lõpuks nad helistasid kohalikule seenenäituse tegijale, et ehk väljapaneku tegijad oskasid öelda, mis seenega on tegemist, kuid nemadki ei osanud küimusele vastata. Kui aga Lee rääkis tundmatust seenest enda õpetajale Inge Vahterile, siis tema pakkus, et neiu võiks selle kohta teha uurimustöö.

Noore uurija kogemused Luxembourgi teadusfestivalilt

„Minu kogemus LISE-l oli kohutavalt tore. Välja arvatud kohale jõudmine, kuna meie lend tühistati kehvade ilmaolude tõttu. Aga isegi sellel ajal kui ekslesime Saksa- ja Prantsusmaal, olin pidevas info vahetuses LISE korraldajatega, kes meile palju abi pakkusid. Kohapeal olles oli tegevusi väga palju ja nende vahel liiga palju pause ei olnud nii, et kahjuks ei jõudnud ma üldse linnas ringi vaadata,“ nentis Lee.

LISE on Eesti õpilaste teadusfestivalist väga erinev, kuna Luxemburgi festival ei ole noorte uurijate omavaheline võitlus, vaid seal saavad ülemaailmselt kõik noored tutvustada enda uurimistöid ning seeläbi ka tutvuda teistest kultuuridest inimestega. Seal ei ole kohtunikke kellele oma projekti esitama peaks. Korraldajad ise ütlevad ürituse kohta, et selle eesmärk on uute tutvuste saamine ja oma teadustöö tutvustamine teistele õpilastele ja osalejatele. Laadsete ürituste kaudu saavad õpilased näha, mida teistes maailma riikides uuritakse, kasvõi selleks, et uusi teadmisi või lähenemisi enda tulevastes töödes rakendada.

Ürituse ajal said osalejad käia ka töötubades. „Mina käisin ainult ühes neist, kus sai ehitada kinnise elektri ringi, mis võttis aega umbes 30-40 minutit. Mulle selle meisterdamine meeldis, sest see meenutas legode kokku panemist,“ sõnas Lee.

Osalisi oli festivalil paljudest erinevatest maadest. Eestile kõige lähemalt olid taanlased, kellega Lee põhiliselt tutvust sobitas. „Minu plakati koht oli Šveitsi, Maroko ja Tuneesia vahel. Nende kõigiga oli põnev rääkida, aga kõige rohkem jutustasin ma Tuneesia tüdrukutega. Samuti olid ka üritusel olevad tegevused väga mitmekesised, mõned neist väga toredad: näiteks raua kaevandustes ekskursioonil käimine ja viimase õhtu tantsupidu. Mõned olid ka mitte nii toredad nagu näiteks ühest Luxemburgi koomiksi illustraatorist filmi vaatamine.“

Lee tõi välja, et ürituselt ta ei saanud ühte uut teadmist, vaid hulgaliselt värskeid ning inspireerivaid mõtteteri teiste põnevaid uurimistöid lugedes.

Järg praegusele uurimistööle on küpsemas

Lähimas tulevikus on Leel plaan teha samale tööle järg, kus ta vaatab üle, kas ja kui palju on  männi-kuldpooriku levik  Saaremaal ajas muutunud. Noore neiu tuleviku väljavaated on tegutseda edasi bioloogia valdkonnas ning hiljem ka samal alal jätkada ka tööd, mis oleks seotud bioloogia või mükoloogiaga, kuid kindlat ametit ta ei ole veel endale välja valinud.