Marek Kiisa edukuse retsept: inseneri DNA + uudishimu + ettevõtlikkus

Ingelinvestor, autoinsener, #minulugu eestvedaja ja kood/Jõhvi üks asutajatest, Marek Kiisa tunnistab, et on elus kaugele jõudnud tänu ettevõtlikkusele, mis tähendab üha katsetamist ning nii põrumist kui ka õnnestumist.

„Edukate ettevõtjate edetabelisse on tekkinud palju tarkvara ettevõtjaid, kes on nullist ärimaailma tippu tõusnud, sest neil on tugev reaalainete taust ja koodimise oskus. Nad on koolis korralikult vaeva näinud,“ räägib Kiisa. „See tähendab, et tänases tarkvarakeskses maailmas on igal nutikal ettevõtjal võimalik pakkuda oma toodet või teenust globaalselt. Näen peale kasvavas põlvkonnas selgelt seda muutust, et on motivatsioon õppida süvendatult reaalaineid ja niiviisi oma elu muuta.“

Igapäevaselt investeerimisfirmas NordicNinja tegutsev Kiisa nendib, et elu sunnib elukestvalt õppima, sest maailm muutub tohutu kiirusega. Noortel on juurdepääs kogu maailma tarkusele tänu internetile ja käepärastele nutiseadmetele, näiteks maailma parimate ülikoolide, nagu MIT ja Stanfordi kursustele. „Aga see eeldab palju enesejuhtimise oskust ja mentori olemasolu, kes oskab noort selles informatsioonirägastikus suunata.“ 

Kiisa on veendunud, et edasiviiv jõud on siiski uudishimu. “Tänane noor on piisavalt teadlik ja oskab ise oma õpitee kokku panna – baasaineks matemaatika, mida süvendatumalt, seda parem. Osavamad arendavad ka müügi ja marketingi oskusi.“

Kiisa on pärit motosportlaste perekonnast, nii ema Virve kui ka isa Endel Kiisa on kuulsust kogunud motoradadel ning kuna tegu on üsnagi traumaderohke alaga, siis oma pojale nad seda tulevikku ei soovinud. Noormees käis alguses kardiringis ning jõudis sarnaselt vanematega mitmetele poodiumikohtadele, sh Eesti meistriks. Kuna motosportlane pidi hästi tundma ka masinat, millega ta sõitis, siis oli keskkooli lõpetamise järel loogiline valik asuda TTÜsse autondust õppima. 1991. aastal Eesti piirid avanesid ja Kiisal õnnestus asuda õppima Stockholmi Kuninglikku Tehnikaülikooli sisepõlemisprotsesside ja masinaehituse erialale.

Pärast ülikooli lõpetamist töötas Kiisa Rootsis inseneribüroos, kuid koduigatsus oli suur ning koos abikaasaga tuli ta Eestisse tagasi. Alguses töötas Kiisa toonases Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, kuid peagi alustas ettevõtluses. „Olen asutanud mitmeid ettevõtteid, millest mõned on hästi käima läinud ja mõned olen olnud sunnitud kinni panema,“ räägib Kiisa. Ettevaatlikult astus ta ka investeerimismaailma ja tänab selle eest Skype’i kunagist kaasasutajat Toivo Annust, kellel oli oluline roll Kiisa kujunemisel ingelinvestoriks. 

Kiisa esimene investeering oli 2004. aastal portaali motors24.ee. Koos partneriga kasvas investeerimisportfell peagi 15 ettevõtteni. Üks huvitavamaid ingelinvesteeringuid oli Kiisa jaoks GrabCad ja selle teekond hästitoimivaks globaalseks ettevõtteks. GrabCad ühendas 3D insenerid üle maailma ja pakkus spetsiaalselt neile arendatud tarkvara kaudu võimalust teha koostööd ning töötada seeläbi välja uusi ägedaid tooteid ja teenuseid. GrabCad’i asutaja Hardi Meybaum ehitas ettevõtte üles ning müüs 100 miljoni dollari eest USA-Iisraeli päritolu maailma suurimale 3D printerite tootjale. 

Investeerimisettevõte Superangel partnerina on Kiisa suunanud investeeringuid süvatehnoloogiat arendavatesse iduettevõtetesse. „See on seotud meie (Superangeli partnerite – toim) taustade ja haridusega ning peegeldab meie inseneri DNA-d,“ märgib Kiisa. „Investeeringute põhisuund on süvatehnoloogia koos rohelise mõtteviisiga – iga investeering peab olema tehtud võtmes, mis vähendab CO2 jalajälge.“

Kiisa möönab, et pelgalt tarkvaralistel lahendustel põhinevate toodete või teenustega on iduettevõtetel lihtsam maailma vallutada. Füüsilise toote arendamine võtab rohkem aega ja sellega kaasneb ka rohkem riske. Mis aga on süvatehnoloogia – hingelt insener Kiisa nendib, et seda on raske defineerida, kuid kõige lihtsam on sellest mõelda kui uudsest lahendusest, mis ühendab füüsilise toote ja tarkvaralise arenduse. Investor toob näiteks ettevõtte LightCode, mis sai alguse Tartu Ülikooli juures ning mis arendab isesõitvatele masinatele „LiDAR“ 3D kaameraid. 

Enda kogemusele tuginedes kutsub Kiisa noori üles inseneriks õppima. „Inseneriks saamises on teatav valu, on palju matemaatika ja füüsika õppimist, aga hiljem on see elu pööraselt huvitav.“ Kiisa peab end ka hariduse entusiastiks ja seisab hea selle eest, et süstida noortesse ettevõtlikkust. Ta loodab, et koodikool kood/Jõhvi aitab kaas digipöörde elluviimisele. „Kõik vanakooli ettevõtted muutuvad digitaalseteks ja digioskused muutuvad hügieenifaktoriks. Koodikeel on kui üks täiendav võõrkeel keelepagasis,“ selgitab ta. „Olen tohutult tänulik, et suutsime kaasata kood/Jõhvile sellise asutajate ja koolijuhtide ringi. Nähes, kuidas kool on käima läinud, siis julgen öelda, et kõik see, mida hinges tahtsime teha, on realiseerumas!“

Autor: Sigrid Rajalo
Avaldatud: 27.12.2021